Alates 01.05.2022 on foorum vaid lugemiseks. Selleks on peamiselt kaks põhjust: portaal "kolis ümber" platvormi viimasele versioonile, kuid kahjuks pole veel välja lastud foorumi komponendi töövalmis versiooni ning eesti keelset tõlget. Samuti on viimastel aastatel olnud probleemid spämmijatega, kes murravad läbi ka spämmikaitsest.

  • Aitäh 11000 foorumipostituse eest ning loodetavasti kohtume uuesti tulevikus!

Lantide teema

More
12 years 9 months ago - 12 years 9 months ago #375 by Askokr12
Replied by Askokr12 on topic Landid: Voblerid (jões)
Röövkalade püük voolavas vees erineb kardinaalselt püügist mittevoolava veega veekogudes. Jõgedes on kalad aktiivsemad, kuna vesi on jahedam, ka hapniku on vees rohkem. Peab vaid oskama sööta landi kohta, kus kalad peatuda armastavad.

Antud juhul olgu see vobler, millega võib välja meelitada mistahes veekiskja. Vooluvees püüdes peaks kasutama ritva 40-80 grammise testiga, sest püüdes suurt kala peate arvestama ka kala pingutustele lisaks vee voolukiiruse. Voblerid valige sellised, mis töötavad hästi ka kiires voolus.

Koha

See veekiskja armastab paikneda suubuva jõe sügavas käärus varju pakkuvate suurte kivide vahel, kus ta ootab möödaujuvaid kalu. Meelispaigaks on ka vette langenud puud , mille varjus on hea saaki varitseda. Parem on püüda paadist, sooritades viskeid allavoolu. Nii saab kaugema viske ja lant läheb sügavamale. Vastu voolu visates toob vool landi ruttu paadi juurde ja lant ei jõua minna piisavalt sügavale.

Madalas vees püüdmiseks võib vobleritest soovitada "Rapala Jointed Floating J-9" ja "J-11". Kui vaja püüda sügavas vees alates 5 meetrist võiks proovida "Rapala" voblerit "Shad Rap Deep Runner". Voblerit tuleb juhtida põhja lähedalt, kui lant läheb nokaga põhja tuleb kerimine lõpetada, et lant kerkiks veidi kõrgemale. Edasi jätkatakse kerimist astmeliselt. Kala haarab peibutist tavaliselt, siis kui laant toksates nokaga põhja tõstab üles sogase pilve ja hakkab kerkima.
Selliselt püüdes on muidugi sagedased landi kinnijäämised veealuste takistuste taha. Paljudel juhtudel saab landi vabaks lihtsalt jõhvi pingest vabastades.

Püüdes kala paadist peab erilist tähelepanu pöörama ankrule ja selle nöörile. Kerge ankru tõmbab vooluvees olev paat kohalt, mille tagajärjel kaugenete oma valitud püügikohast. Et paat püsiks hästi valitud kohas, tuleb ankur visata vette ülesvoolu ja lasta nööri pikalt järgi. Mida teravam on nurk põhja ja nööri vahel seda paremini püsib paat püügikohal.

Põhjareljeefi saab kindlaks teha kajaloodiga , selle puudumisel ka nööri ja raskusega mida veevool ära ei vii.

Koha saab edukalt püüda ka kaldalt, seda tingimusel, et põhi oleks lauge, tasane ja ilma veealuste rampadetta, mis võiks landi kaotust põhjustada. Kuna koha armastab sügavaid kohti siis tulemusrikkam on püük sügavamate aukude piirkonnas. Kiskja võib varitseda nii madalas kaldavees kui ka augu nõlvadel ja põhjas.

Oluline on valida selline vobler, mis liiguks kerimisel põhja ligidalt, kuid samas ei haakuks põhjas olevate roigaste külge. Ja viskel peaks ta välja vähemalt 30 meetrit. Vobler võiks olla peeglina läikiva pinnaga, kuna koha laseb end hästi ahvatleda läikivatest asjadest. Tulemusrikkust surendab veelgi , kui kasutada krõbisevaid voblereid. Püüavad ka mitteläikivad voblerid, kuid läikivad on edukamad. Püügitaktikat ja peibutise kerimist peab pidevalt muutma visates lanti nii vasu kui pärivoolu, alguses kiiremini kerides viia lant põhjale lähemale ning edasi jätkata astmeliselt .

Havi

See kiskja on esindatud enamuses siinsetes veekogudes. Nad peatuvad tihti kohtades, kus liigub hulgaliselt kalu. Havi rüdab varitsuskohast tehes kiire sööstu, erinevalt ahvenalistest pikaks tagaajamiseks tal võhma ei jätku. Varitseda võivad nad kõrgete kallaste all, roostiku piiril, veetaimestiku puhmades. Suvel madalamas, talvel sügavamas vees.

Tavaliselt langevad spinningumeeste trofeeks mitte just rekordilised isendid (kuni 2 kg). Püüda võib nii kaldalt, kui ka paadist kasutades näiteks voblereid "Rapala Jointed" pikkusega 5 cm. Sügavate aukude kohal püüdes võib õnne korral kuivale tirida üle 5 kg raskuse trofee .

Selleks, et püük augukohas õnnestuks peaks seadma paadi allavoolu augu äärele määrates sügavuse kas kajaloodi või nööri osa asetatud raskusega.

Vool on siin aeglane , sest põhivool möödub kõrvalt. Sellises kohas oleks sobivamad veidi raskemad ja hästi balanseeritud voblerid nagu "Rapala Rattlin ja Fat Rap".

Eriti heast küljest on end näidanud sinaka selja ja oranzi kõhuga läikiv vobler "Rapala Down Deep Rattlin Fat Rap" 7 cm. Et äratada kiskja kala tähelepanu peab vobler aeg ajalt tonksama nokaga põhja ja tõstma üles põhjamuda pilvekesi. Landiga tuleb läbi vedada kogu augu põhi, ka ääred, sest havi võib olla ka madalas kaldavees. Näkkamine tundub, kui tõmme või liikumise jõulne aeglustumine. Sellisel juhul on
vajalik kohene haakimisliigutus. Oluline on kerimise ajal jälgida, et vobler ei toksiks pidevalt põhja või ei ujuks vaid selle kohal.

Säga

Kõige sagedamini võib seda kala kohata aukudes ja nende ümbruses. Kuna säga jagab elupiirkonda juba ülalkirjeldatud röövlitega võib ta konksu otsa sattuda samades sügavates augukohtades, kus kohad ja havidki. Eestis on säga püük keelatud, nii, et see kala tuleb peale rasket võitlist tagasi lasta. Säga ründab samu voblereid nagu teisedki veekiskjad, nii pole üldse võimatu ,et tuleb osata päästa oma au ja varustust. See kala jahib saaki kõigis veekihtides põhjast pinnaveeni, isegi kaldavees. Säga haarab saagi ja laskub sellega põhja, kust on teda üsna raske välja meelitada. Kui kasutusel on jäik ritv (testiga kuni 80), tugev rull ja punutud nöör on rohkem lootust oma vara kiiremini tagasi sada. Põhjataimestikku redutama pugenud kala välja meelitamiseks võib proovida pinguldatud ridvale regulaarset koputamist. Võnked kanduvad kalani, ilmselt häirivad teda ja sunnivad teda paremat peidupaika otsima.

Samal ajal, kui ta põhjast üles tõuseb peab hakkama aktiivselt tegelema kala väsitamisega ja kala toomisega ülemistesse veekihtidesse. Kuna tavaliselt on tegemist suurte isenditega kulub selleks palju aega ja energiat. Kindlaks märgiks säga võtust, juhul kui ta konksu otsast pääseb on lanti mähkiv lima. Vobler "Bomber" oleks kõige edukam peibutis.

Säinas ja turb

Säinas valib elupaigaks tavaliselt kõrge järsu kaldaga veekogu osa, kus esineb vee tagasipöörduvat voou. Edukalt püütav vobleriga "Bomber Model A" 6 cm, ( kuni 3 m sügavusel ). Vobleri vedamine ilma kavalusteta, astmeline. Põhiliselt näkkab vobleri kerkimisel või järsul sukeldumisel, tuntav on kerge löögina. Turb valib koduks samad piirkonnad, mis säinaski, kuid ta peatub järsule kaldale lähemal. Tihti tiirutab ta vette langenud puude ümber. Paadist teda vobleriga püüda on suhteliselt raske, kaldalt prakiliselt võimatu. Peibutist peab juhtima järsu kalda või langenud puu vahetus läheduses. Proovida tasuks voblereid "Rapala Original Floating" alates 3-st kuni 7 cm-ni, seal kus on sügavam läheb "Countdown sinking" alates 3-st kuni 7 cm-ni, "Husky jerk suspending" alates 5-st kuni 10 cm-ni. Sügavates kohtades on alati võimalus trossita vobler kaotada, kuna samades kohtades peavad jahti ka havid. Kasutada, aga volframist trossi - tähendab kaotada vobleri mänguomadustes. Ainsaks võimaluseks siin jääb kasutada hästi peenikest volframtrossi pisikese klambriga, mis ei takista landi liikumist. Ridvaks subib forelliritv ja jõhv olgu paksusega 0,12mm.

Ahven

Vöödik on esindatud kõigis Eesti veekogudes. Vobleritest on kasutatavad ahvenapüügil kõik voblerid, mis koha püügilgi, ainsaks erinevuseks on nende väiksemad mõõtmed. Eraldi võiks välja tuua "Jointed Floating" 7 cm, "Jointed Sinking" 7cm ja sügavamates kohtades "Shad Rap Deep Runner" 5 cm.

Tõugjas

Selle kala püügiks võib kasutada pinnavees ujuvat voblerit "Rapala Original Floating" 5, 7 ja 9 cm, valides suuruse vastavalt püütava kala suurusele. Vobler visata nii, et vee vool kannaks vobleri kala(de) paiknemiskohta liivase põhjaga kaldaalal või põikimadalikul. Siin tuleb lasta voolul voblerit kanda, vahepeal voblerit kinni huida, jälle voolul kanda lasta, siis tagasi mõeldavasse alguskohta kerida ja uut seansi alustada, kuni lant mõne tõugja ära ahvatleb.
Sügise lähenedes kolib tõugjas sügavamasse vette, eelistab järskude kallastega kohti. Kasutama peaks lante mis käivad sõgavamalt.


Allikas: web.zone.ee/tipula
Last edit: 12 years 9 months ago by hannes.
More
12 years 9 months ago #408 by kruks
Replied by kruks on topic Vastus: Lantide teema
Kas kellegil on selliste viguritega kogemusi? Kui on võiksite jagada ka teistega, omal on plaanis soetada ka selline vigurvurr.
www.rb-bait.ru/ru/katalog-produkcii/odno...z-latuni/strekoza-29

More
12 years 9 months ago #409 by hannes
Replied by hannes on topic Vastus: Lantide teema
Selle landi nimi on Devon. Endal kogemused temaga puuduvad, kuid olen ta kohta uurinud, sest ka mulle on ta huvi pakkunud. Tegemist on vana landiga, leiutatud vist lausa 19 sajandil. Sobib eriti hästi forelli ja tõugja püügiks. Miinuseks pidi olema see, et propeller võib peale paari püüki kinni jääda (liiv jm abrasiivosaksesed lähevad vahele). Usun, et forellile võib ta meeldida küll ja plaan endalegi prooviks paar tükki soetada. Hiljuti hakkas seda meil Salmo pood müüma.
More
12 years 9 months ago - 12 years 9 months ago #410 by DJ JoYsTiK
Replied by DJ JoYsTiK on topic Vastus: Lantide teema
Selle devoni landi kohta nii palju, et juhuslikult olin poes, kui minu ees olev mees tahtis sama lanti osta ja poemüüja ütles, et meres ära sellega püüa, kuna see kiilub kohe kinni, ilmselt siis sool poeb vahele ja kiilub täiesti kinni. Sellel peaks olema mehe väitel keraamilisest metallist mehhanism, et kuda see niimoodi kinni saab kiiluda? Poemüüja ütles, et tal kiilus soomes lanti visates see nii kinni, et isegi lahti ei saanud keerata seda keermetest. (ilmselt käib see siis keerates tükkideks) et oli pannud õlisse likku ja ei old taht sinna poole vaadata, et landil endal hinda kah päris palju, et oli väha pettunud. ta muidugi oli sõpradele ka müünd seda ja nendel ka sama jama meres püüdes, täiesti kinni kiilund. et ma ei oska öelda, palju see aitab aga jah...
Last edit: 12 years 9 months ago by DJ JoYsTiK.
More
12 years 9 months ago #428 by Vend
Replied by Vend on topic Vastus: Lantide teema
Minu lemmik landid on kindlasti Vibraxi suurus 3 pöörlevad - värvilt neoonkollane lapak ja sellel punased täpid. teine valik on Dami pöörlevad. näeb välja nagu helkur, aga ahven tahab küll. Vobleritega pole veel oma kalasaaki avanud.
More
12 years 8 months ago #749 by RL
Replied by RL on topic Vastus: Lantide teema
Nonii, plaan oli soetada ka omale katseks see spro konna lant

Mis aga kurvastusega selgus siis Pärnu poed na vaesed , et kuskil pole ja plaan neil seda tellida pole. Küsimus/palve laiemale ringile. Kui keegi soetab omale selle siis äkki keegi ostaks kena rohelise ka mulle ja ma kannaksin raha üle või kui keegi tellib väljamaalt siis lööksin kampa.
Time to create page: 0.123 seconds
Powered by Kunena Forum