Õpetused ja artiklid

Neljapäev, 03 jaanuar 2019 09:13

Püügikoha sissesöötmine sääsevastsetega

Püügikoha sissesöötmine ja kala jääaugu juurde meelitamine on kaks väga tähtsat toimingut, mis mõjutavad kalapüügi tulemusi. Sissesöötmiseks kasutatakse näiteks väikeseid vastseid, hakitud ussijuppe ja poesööta kuid mõnikord ka leivapuru, päevalilleseemnekooki, riivitud kuivikuid ja isegi putrusid. Tihtipeale tekitavad sellised taimsed söödad vastupidist efekti. Talvel on kala väheaktiivne ja taimset päritolu söödad võivad jääda pikemat aega veekogu põhja puutumatuna seisma. Õige pea…
Esmaspäev, 24 september 2018 22:52

Haugipüük suurte kummilantidega

Kindlasti on paljud kalamehed näinud Youtube videosid, kuidas välismaal suurte, 15-25 cm kummilantidega haugi jahitakse. Näiteks Soomes on see püük viimastel aastatel nii menukaks saanud, et kalameestel soovitatakse nüüd plekki ja vooblerit loopida, kuna Soome haug on need vahepeal ära unustanud - silme eest vuravad mööda vaid kummilandid ja jergid. Nali naljaks, suur jigi on tõesti väga efektiivne peibutis ja…
Kolmapäev, 22 august 2018 21:08

Kummiussi hüpitamine ehk mis on Neko rakendus?

Nagu mitmed teised rakendused, pärineb ka Neko rakendus Jaapanist. Hiljuti on ta saanud USA profikalastajate salarelvaks. USA's püütakse Nekoga põhiliselt bass'i ehk huntahvenat. Kuna rakendus töötab väga hästi ka ahvenapüügil, hakkab ta vaikselt kanda kinnitama ka Skandinaavias. Sealsed kalamehed räägivad, et Neko tuleb eriti kasuks siis, kui võtt on lahja. Neko rakendus on üpris lihtne - ta koosneb ussi imiteerivast…
Eestis on ligi 50 000 harrastuskalastajat ja suurem osa neist kasutab püüdmiseks spinningut. See püügiviis on üks noorimaid, ainult veidi üle 100 aasta vana, kuid muutunud tänapäeval harrastajate seas domineerivaks. Spinninguga püügi peamine eelis on selle lihtsus ja resultatiivsus. Olenevalt inimesest kulub spinningu käsitlemise selgeksõppimiseks paar minutit kuni pool tundi. Inimest, kes seda selgeks ei saaks, pole mina veel näinud.…
Sügisel said kalamehed vastata meriforelli teemalisele küsitlusele. Millised on Eesti merikaküttide harjumused ja kui palju erinevad need põhjanaabrite omast? Küsitlusele vastati 110 kalamehe poolt ning tulemused on järgmised:   Kommenteeri artiklit foorumis!Kalaportaal, 2018
Peatselt algab paljude kalameeste jaoks kauaoodatud aeg, mil lõpeb haugipüügi keeld ja saab spinningud, landid ning kõik muu vajamineva panipaikadest välja otsida. Nii ka meie, Estlandi meeskonna, jaoks on kevad rahutuks tegev aeg, läheb kibekiireks tööks ja samas tahaks ka ise kalavetele jõuda. Estlant on käsitöölante tootev Eesti väikeettevõte, mis viimase kolme aastaga on ennast nii kodumaa kui ka kaugema…
Sikutiga püügil kasutatakse umbes 50 cm pikkust ritva. Vanal heal ajal valmistati need ridvad ise kadakapuust, tänapäeval on aga poest saada kõikvõimalikke talipüügiritvu. Ritv peaks sikutiga püügil olema varustatud käepideme ja rulliga. Suurema diameetriga rulli on kalamehel mobiilsem kasutada, kuna sikutiga püügil tuleb õngitsemisvahendit kokku ja lahti kerides palju ringi liikuda. Rulli peale on vaja kerida ka tamiil, universaalne on…
Kala valmistamisel on oma nipid, mida spetskokk teab peast, aga algajal kokandushuviliselgi ei jookse mööda külgi maha, vahendab Elukunst.com. Nipp 1: Külmutatud kala peab sulatama külmas soolvees võttes ühe liitri vee kohta 1 tl soola. Niimoodi sulatades on mineraalainete kadu kalas kõige väiksem. Kalafileed tuleks aga siiski sulatada õhu käes. Nipp 2: Selleks, et kala praadimisel ei laguneks, tuleks 15…
Kuidas püüavad meie põhjanaabrid meriforelli? Soome kalastusportaal Kalastus.com korraldas oma lugejate seas meriforelli teemalise küsitluse ja toome siin osaliselt ära küsitluse tulemused. NB! Kalaportaal teeb sarnase küsitluse Eesti merikameestele ja selle lingi leiab artikli lõpust. Sellised on Soome kalameeste eelistused: 1. Millist liini kasutad püügil? Nööri. 74%  Tamiili (monofiili). 26% 2. Kas nööriga püüdes kasutad ka monofiilist lipsu? Ei. 64%…
Teisipäev, 22 august 2017 20:36

Mida haugi püüdmisest teada?

Täismõõdus haugi ainukesed looduslikud vaenlased on suuremad haugid ja inimesed. Tema saagiks on kõik, mis temast väiksem ja liigub, kaasa arvatud enda liigikaaslased. Haug on üks laiemalt levinud kalu Eestis, talle sobivad erinevas mõõdus järved ja jõed, kuid ka riimveeline rannikumeri. Elukeskkonna suhtes ei ole ta erinevalt paljudest teistest kaladest väga valiv, taludes kõikuvat veetemperatuuri (0,1-30 °C), soolsust ja vee…
Neljapäev, 13 juuli 2017 15:44

Juulikuu on kohapüüdjate pidu

Soojal suveõhtul tehtav koha trollimine ehk landi järelevedamine on põnev viis saada koha söögilauale. Trollimine on rahulik tegevus: ei mingit landiloopimist ega kerimist, lased landi ridva otsas paadi järele jooksma, kuni see langeb õige sügavuseni ja jääd siis võttu ootama. Koha võib merest püüda alates 16. juulist ning meie populaarseim koht merepüügiks on Pärnu laht. Veekogus asub koha harilikult sügavates,…
Kevadine merevee soojenemine toob meie vetesse ühe omapärase välimusega vee-eluka: tuulehaugi. Seda pika noka ja roheka selgrooga kala püütakse põhiliselt paadist trollides, kuid ta hakkab landi otsa ka loopides. Viimast on kogenud paljud meriforellipüüdjad. Vaatleme põgusalt, milline on klassikaline tuulehaugi peibutis. Landiks on plekklant, näiteks populaarsed Eppinger Monarch või Kuusamo Professor. Professorit kutsutakse ka kilpkonnaks, sest teda katab struktuurne kilp,…
Pühapäev, 07 mai 2017 11:48

Kummilantide rakendamine, I osa

Kummilantidele raskuse ja konksu lisamiseks on mitmeid viise. Kui paljud kalamehed on harjunud kasutama kõige tavapärasemat viisi - jäiga konksuga jigipead, siis leidub ka teisi meetodeid, mis Eestis veel nii laialdast kasutamist pole leidnud. Need on näiteks Carolina ja Texase rakendused ning "Tšeburaška" jigipead. Suuremaid kummilante rakendatakse ka erinevate stingeritega ja spetsiaalsete offset konksudega. Kuna pilt räägib rohkem kui tuhat…
Lehekülg 1 / 9