Foorum

heart Lantide teema

Info
01. juuli 2011 15.34 - 27. aprill 2013 21.26 #164 Raido22
Raido22 avas teema Lantide teema
Räägime lantidest lähemalt.

Milliste lantidega kõige parema meelega püüate? Mis on kellegi põhi- või lemmiklandid läbi aegade ja kuda saaki on toonud?

Milliste lantide peale ei soovita raha raisata, jne?

Teema on ajendatud sellest, et landikarpi lahti tehes vaatab sealt vastu nutune seis. Olen praktiliselt pooled oma landid viimasel ajal suutnud ära kaotada. Nüüd siis kavatsen landikogu natuke jälle täiendada aga ei taha lihtsalt nüri katsetamise peale ka raha raisata.

Lisasin pildikese ka nendest üksikutest lantidest mis alles on. Kala olen saanud neist Rapala Clakin Cranki ja Savageari põõrlevaga. Teised edukad landid olen ära kaotanud.
Oskab äkki keegi soovitada, mis esmajoones juurde osta enne haugi/ahvenat/forelli püüdma minekut?

Ja äkki oskab keegi ka kõige all oleva landi tuvastada? Tirisin selle Ermistu järvest koos tamiili ja trossiga välja. Huvipärst tahaks teada mis landiga täpselt tegu võib olla.
Lisatud failid:
Info
01. juuli 2011 16.32 - 20. juuli 2011 12.27 #165 hannes
hannes vastas teemale Lantide teema
Hea teema (Y)

Haugilantide puhul on karbis teatud landid, ilma milleta kalale ei lähe. Nendeks on:

1. rohuvaba ehk Rapala Minnow Spoon (ilmselt kõige rohkem haugi toonud lant), sest mulle meeldib kõrkjatevahesid ja maltsaseid kohti pommitada.

2. Stormi Sub Wart - neid on kaks tükki: üks suurem papagoi värvides ning teine väiksem loomulikemates toonides. Minu meelest asendamatu relv madalas püüdmisel.

3. Meppsi ja Vibraxi pöörlevad. Nendest lemmikud on kuldne Mepps siniste täppidega (nr 3), mis on kõige rohkem kala toonud ja Vibraxilt punane mustade täppidega (nr 5)...samuti hea lant.

4. plekkidest Kuusamo Proffessorid, Räsanen ja Rein Truumetsa soovitusel üks Piraat (hetkel tootja ei meenu).

Siis on veel karp täis igasugu odavamaid vooblereid, väiksemaid jerke (Salmo Slider näiteks), kummilutusid (Sepaonu soovitusel oranži-mustaga sirpsabad), paar spinnerbaiti, vene plekke ja muud stuffi. Viimased käivad otsas natuke harvemini.

Forellilantidest on karbis põhiliselt nr 2 pöörlevad.

Nendest asendamatud on kanapasa ja vikrivärvides Meppsid. Samuti papagoivärvides Mepps. Tumedas vees fluorestseeruv valge. Viimastel kordadel sai lemmikuks üks hõbe-kuldne Poola vurr, millel polnud ei nägu ega tegu, kuid kala tõi kenasti. Kahjuks sai selle eelmine kord vetevana endale. Siis veel Vibraxi kuldne pöörlev - samuti kala toonud lant.

Forelli voobleritest on mul karbis põhiliselt Salmo omad - Hornetid, Bullhead, pisike Tiny (polegi seda viimast Eestis müügil näinud, pilt on allpool)



ja siis veel erinevad Poola vooblerid, paar Eesti landimeistrite (Edi ja Are) ja Rapala vooblerit (Countdown ja pisike Husky Jerk).

Vooblererid on nii ujuvaid kui uppuvaid - vastavalt vajadusele...

Kui mahti saan, katsun landikogust ülesriputamiseks ka väikese pildi teha.
Lisatud failid:
Info
02. juuli 2011 19.44 #167 oinz
oinz vastas teemale Lantide teema
Üritan kah pildi ära teha ja siis lähemalt lahti seletada mis mille ja kelle jaoks mõeldud on
Info
04. juuli 2011 19.47 #174 oinz
oinz vastas teemale Lantide teema
Pilt galeriisse ülesse lükatud
Info
08. juuli 2011 15.06 #197 rohuvabakolmik
rohuvabakolmik vastas teemale Lantide teema
Haugi lantidest kasutan põhiliselt meppsi pöörlevaid ja rapala husky jerk pole ka tihti alt vedanud...stormil on üks ahvenavärvides kummikas millel konksud juba ostes küljes, ka see on hästi püüdnud.
Info
27. juuli 2011 08.53 - 27. juuli 2011 09.42 #302 DJ JoYsTiK
DJ JoYsTiK vastas teemale Lantide teema
oskab keegi selle 2011 kuusamo aasta landi kohta miskit kosta?
Kliki mind!!!
Info
27. juuli 2011 11.56 #303 Taavir
Taavir vastas teemale Lantide teema
Ma olen kogu aeg mõelnud, et see lant sobib mõnele kalamehehest sõbrale kingituseks.
A muidu on ju kuusamo plekid väga head ja ka see peaks kala tooma.
Info
29. juuli 2011 09.48 #322 kalavees
kalavees vastas teemale Lantide teema
Mul kunagi sõbrad kinkisidki sellise Kuusamo aastalandi. Alguses mõtlesin et jääbki riiulile. Siis ükskord oli enne kalale minekut landipõud ja poest ei jõudnud läbi minna. Võtsin ta kaasa ja kuna teda peale esimest püüki enam karpi ei kannatanud panna, jäingi sellega püüdma. Kala ma temaga sain ja üks haug oli päris korralik. Jäin tast ilma trossi purunemise tõttu. Tegi nukraks küll kui kõrge kaarega mu silme all lihtsalt minema lendas. Soomes peaksid minu teada need landid odavamad olema
Info
29. juuli 2011 18.12 #325 muhomor2
muhomor2 vastas teemale Lantide teema
Raido22
tahaks teada mis veekogudes sa püüad , kui sügavad na on ja kas paadist või kaldalt , loobid või trollid ?
Info
29. juuli 2011 20.24 #326 Raido22
Raido22 vastas teemale Lantide teema

muhomor2 kirjutas: Raido22
tahaks teada mis veekogudes sa püüad , kui sügavad na on ja kas paadist või kaldalt , loobid või trollid ?


Põhilised püügikohad on olnud Sauga ja Pärnu jõgi, kaldalt loopides. Sauga jões sügavust maksimaalselt kuni ~1.3 meetrit, Pärnu jões ei tea, aga enamasti ikka päris sügav :)
Info
29. juuli 2011 21.04 #327 muhomor2
muhomor2 vastas teemale Lantide teema

Raido22 kirjutas:

muhomor2 kirjutas: Raido22
tahaks teada mis veekogudes sa püüad , kui sügavad na on ja kas paadist või kaldalt , loobid või trollid ?


Põhilised püügikohad on olnud Sauga ja Pärnu jõgi, kaldalt loopides. Sauga jões sügavust maksimaalselt kuni ~1.3 meetrit, Pärnu jões ei tea, aga enamasti ikka päris sügav :)

mina soovitaks alustada jigi püügist (kummi lantiga) see on odav ja kindel tegija , ainult ära osta kokku kõike kummi , kindel tegija on Relax ja mõned teised firmad , mida peast kahjuks ei mäleta , aga võin vaadata . landi mõõdust kujust ja värvidest ütlen et see on päris pikk jutt ja sellest hiljem kui huvitab ...
Info
29. juuli 2011 23.04 #328 Raido22
Raido22 vastas teemale Lantide teema
Kui viitsid värvidest ja kujust natuke lähemalt seletada ja näpunäiteid jagada, oleksin tänulik ja usun, et paljudele teistele oleks ka abi :) (beer)
Info
30. juuli 2011 06.43 - 30. juuli 2011 06.43 #332 Askokr12
Askokr12 vastas teemale Lantide teema
Noh minu vaieldamatu lemmik on Strike Pro Wigglin' Oscar

car
Lisatud failid:
Info
30. juuli 2011 06.44 #333 Askokr12
Askokr12 vastas teemale Lantide teema
Selle landiga olen siis saanud kokku 4 haugi, aga kahjuks aind alammõõdulised. Küll hakkavad ka suuremad tulema :whistle: Eks varsti jõuab siia ka pilt mõnest suuremast haugist;)
Info
30. juuli 2011 16.46 - 31. juuli 2011 11.37 #338 muhomor2
muhomor2 vastas teemale Lantide teema

Raido22 kirjutas: Kui viitsid värvidest ja kujust natuke lähemalt seletada ja näpunäiteid jagada, oleksin tänulik ja usun, et paljudele teistele oleks ka abi :) (beer)

kõige tähtsam on ikkagi suurus - mida suurem seda rohkem mõõdus kala saad , landi kuju on ka suhteliselt tähtis , eriti saba kuju - saba peab laia amplituudiga võnkuma ja landi keha ka mängima panema . kõige edukam landi mängitamine on kerimine , paus , kerimine - lant siis mängib astmeliselt . jigi pea valitakse vaadates sügavust ja voolu kirust , näiteks 2 meetrit vett ja kerge vool , sobib 10 -14 gr. (oleneb landi suurusest) , 5 meetrit vett ja sama vool 16 - 21 gr. ja n.e. ... vot landi värv on see asi mida keegi kalameestest täpselt ei ütle , sest reegleid ei ole olemas , siin töötab kalamehe enda loogika , näiteks : kui veekogus on tume põhi ja tume vesi , siis kõik loomad ja kalad mida sööb haug on tumedad , aga see ei ole reegel , sest haug võtab ka heledat lanti - see ajab teda närvi ... see on siis lühidalt kummi landist , aga kui pikalt tahad siis pead minule külla tulema :woohoo:
P.S. unustasin ütelda et see jutt käis ainult haugi kohta ...
Info
01. august 2011 10.27 - 01. august 2011 13.08 #372 Askokr12
Askokr12 vastas teemale Lantide teema
Pöörlev lant ei sarnane väliselt mitte millegi poolest saakkalaga, mida veekiskjad tavaliselt, kui saaki ründavad. Sellegi poolest eelistavad nad tihti pöördlanti silikonlantidele või vobleritele. Ilmselt peitub vastus landi poolt tekitatavas tugevas vibratsioonis, mille kala küljejoonega juba kaugelt ära tajub. Vibratsiooni intensiivsuse järgi suudab kala kindlaks teha objekti potensiaalse suuruse ja asukoha.

Kuna väiksem pöördlant tekitab nõrgemat vibratsiooni, kui suur avastavad kalad ta hiljem, kui suurema. Siit vajadus kasutada suuremal veekogul suuremaid lante. Ise spinninguga püüdes olen tihti märganud kalu lanti saatmas ja siis kõrvale ujumas. Kõige suurem tõenäosus sellist asja kogeda on veekogul, kus käib palju kalastajaid või käitutakse mõtte järgi: püüa ja lase lahti. See näitab seda, et kalad õpivad oma vigadest vältima neid kord juba tüssanud peibutisi.

Seda tõestas ka mõne aasta eest gupi rahvusvaheliste teadlaste poolt korraldatud eksperiment, milles taheti kindlaks teha, kas tehispeibutised asendavad elussööta. Eksperiment kestis 50 päeva ja selles osales teadlaste kõrval 60 märgistatud havi kahes tiigis. Ühes tiigis võis püüda vaid tehispeibutisega, teises aga vaid kasutades elussööta.

Esimestel eksperimendi päevadel võis raskusteta välja püüda 10 kala püüdja kohta, sõltumata kasutatavast peibutisest (pöördlant, vobler või võnkuv lant). Püütud havid registreeriti ja lasti tagasi tiiki. Päev päevalt jäi saak kesisemaks, kuigi oli ka üksikuid lolle isendeid, kes korduvalt sama lanti krabasid. 50 päevase katseaja lõpuks oli havisid senikasutatud lantide otsa püüda praktiliselt võimatu, samas teises tiigis püüti elussöödaga havisid sama edukalt, kui alguses. Eksperimendi lõpuks prooviti esimeses tiigis sööta havidele uusi senitundmatu vibratsiooniga lante. Havid ründasid neid nagu üks mees.

Suurem osa pöördlantidest on numbriga märgistatud. Kõige väiksemal landil on number 00. Sellised landid sobivad püüdmiseks madala veega kitsastes ojades , kus võib kohata väiksemaid röövkalu nagu ahven, forell, harjus jne. Väikseid lante peaks kasutama ülikerge latiga (test 1 - 4 g) pikkusega 110 - 250 mm, peene jõhvi (0,14 - 0,16 mm) ja soovitavalt ilma trossita landi ees. Väikse testiga latt on vajalik selleks, et kerget lanti kaugemale visata.

Lante märgistusega 0 ja 1 peaks kasutama ka kerge spinningulatiga (test 4 - 8 g), et saavutada pikemaid viskeid suurematel veekogudel. Jõhv võiks olla minimaalse venivusega - Kanda markeeringut XT ( Extra Tough - eriti sitke) ja paksusega 0,18 - 0,22. Sellise markeeringuga jõhvidel ei teki probleeme ka jõhvi keerdumisega nii, et pole tarvis kasutada keerdumist takistavat lisaraskust.

Millised on kõige populaarsemad pöördlantide suurused? Ilmselt kõige lemmikumateks suurusteks võib lugeda numbrit 2,3 ja 4. Sellise suurusega landid tekitavad huvi nii suuremale forellile, kohale, ahvenale ja ka havi ei uju neist ükskõikselt mööda. Mida suurem on pöörlev leheke, seda suurem on vee takistus tema pöörlemisel. Number 4 landi kerimisel pole mingi ime, kui spinninguritv kaardub märkimisväärselt, kuigi lanti visates polnud tunda mingit raskust. Lati liigse kaardumise vastu aitab jäigema ridva kasutamine. See toob, aga kaasa jämedama jõhvi kasutamise vajaduse, näiteks XT Solar- 0,31 mm või Fire Line arvestusega 6,3 kg-le.
Juba lante ostes on oluline teada, kui sügav on veekogu millel püüdma asute. Kui püüate madalas vees (40 - 100 cm) ei ole mõtet kasutada rasket lanti, parem oleks kasutada pöördlanti , millel on kehaks plastmassist toru või klaashelmed.

Sügavust, millisel lanti veetakse saab ka ise erinevate võtetega reguleerida. Näiteks pinnal landi vedamiseks peaks hoidma ridvaotsa üleval, sügaval veekihis vedamiseks peab ootama kuni lant vajub soovitud sügavusele ja siis alustama kerimist suunates ridvaotsa alla.

Oluline on lanti visata sinna, kus tõenäoliselt veekiskjad asuvad. Suvel jahivad nad maimuparvesid pinnavees talvel otsivad sügavamaid kohti. Mida täpsemalt sööda kätte annad seda suurem on edu saakkala tabada. Parim koht on seal, kus leidub toitu ja kus kiskja end vabalt ja segmatult tunneb. Sellised kohad on sildade ümbrus, paadisillad, lüüsid, erinevate kanalite ristumiskohad, ei tasu unustada ka veetaimestikuga alasid ja rooääri. Sügavates järvedes peab püüdma seal, kus on liigendatud põhjareljeef - veealused künkad, saared uppunud puud või suuremad esemed (paat, laev ).

Veidi vigadest ja erivõtetest
Ilmselt kõige levinumaks veaks võiks lugeda püüdu teha hästi pikk vise ja siis hästi kiiresti lanti tagasi kerida. Miks see võte ei tööta? Ega pikk vise ei garanteeri veel suuremat püügiedu, liiati veel seda, et kõik kiskjad pole rekordimehed ujumises. Parema tulemuse saab kindlalt siis kui teha vise mõõdukalt kaugele just kohta, kus kiskjad võivad varitseda. Kui kalda ääres on kõrkjaid või muu veetaimestik tuleks alustada sellest piirkonnast.

Kui kohas, mis teile tundub just see õige olema mõne viske järel mingit tulemust ei saa peaks muutma nii landi kerimise kiirust, kui sügavust. Soovitav on aeg ajalt kerimise kiirust muuta (kiirendada), see on tihti veekiskjale signaaliks alustada rünnakut, kuna tekib mulje, et kui nüüd ei ründa siis läheb saak minema. Kui see ei aita vahetage lanti.

Millist osa mängib landi värv? Landi poolt vees tekitatud võngete kõrval omab olulist osa ka landi värvus (selges vees hea nähtavuse korral). Kui ilm muutub pilvisest päikeseliseks või päevane aeg õhtuseks toob see endaga kaasa valgustingimuste muutumise vee all.

Hämaras püüdes peaks kasutama heledaid või florestseeruvaid lante, kuna nad on sügavates veekihtides kaladele paremini nähtavad. Näiteks sügavate kohtade elanik koha armastab rünnata florestseeruvat kollaskas toonis pöördlanti. Selges vees ja päikeselise ilmaga on efektiivsed tumedamad ja isegi täiesti mustad pöördlandid.

Tuleb ette juhuseid kus havi või ahvenad saadavad pöördlanti, kuid ei ründa teda, sellisel juhul võiks asendada landi väiksemaga, tavaliselt on sellise pettuse tulemuseks näkkamine. Kui arvate, et kasutatav lant on liiga väike ,kinnitage kolmiku külge tvister. Sellega tõstate ka landi poolt tekitatavate võngete efektiivsust.

Mitte vähem oluline pole landi lehekese kuju. Kui püüate sügavas vees, on .parem võtta pika pajulehte meenutava kujuga pöördlant. Sellise landi veekihist läbi liikumisl tekib väiksem takistus kui ümarama lehega ja lant liigub sügavamalt.

Landi kolmikud peavad olema alati teravad, iga kord kui püüate suure kala või lant jääb kuhugi kinni peaks konksud üle vaatama ja vajadusel teritama.

Kui kalastatakse hämaras, on jõhv ja kala liikumissuund paremini näha florestseeruva jõhvi korral (näiteks XT Solar).


Allikas: web.zone.ee/tipula