Foorum

heart Lantide teema

Info
01. august 2011 10.27 - 01. august 2011 13.09 #373 Askokr12
Askokr12 vastas teemale Lantide teema
Suurem osa võnkuvatest lantidest ei meenuta üldse kala või meenutavad neid kaudselt. Arusaamatu ongi see põhjus, mis sunnib veekiskjat võnkuvat lanti ründama. Lihtsalt põhjas lebavat lanti röövkala kunagi ei haara, aga andes liikuvale landile kiskjat provotseeriva mängu on tulemus trofee näol garanteeritud.

Põhiline osa võnkuvatest lantidest on mõeldud püüdmiseks järvedel ja jõgedel. Need, kes püüavad madalas vees, vajavad laiu ja õhukesi aeglaselt uppuvaid lante. Kes püüab kiires vooluvees, vajab kitsaid ja raskeid lante, selliseid raskeid lante on kerge ka täpselt soovitud kohta heita. Suurtes ja sügavates veekogudes suuri kalu jahtides vajate pakse ja raskeid lante.

Võnkuvat lanti on kalal sogases vees raskem märgata, kuid selges vees on võnkuva landiga püük resultatiivne. Tõenäoliselt ründab röövkala lanti seetõttu, et näeb hästi landi võnklevat liikumist.
Kindlasti pole harvad juhud, kus kiskja vaid jälitab läbi vee liikuvat lanti, aga ei ründa. Sellisel juhul soovitaks landi kerimise ajal aeg ajalt muuta kerimuse kiirust ja teha ridva otsaga liigutusi erinevatesse suundadesse: külgedele, üles, alla. Nii toimides teeb lant igasugu veidraid liikumisi, mis võib provotseerida kiskjat lanti ründama.

Teine meetod kala ülekavaldamiseks on kerida lanti astmeliselt. Siin lastakse landil peale viset sügavale vajuda, kerima hakates tõstetakse ridvaots ülespoole, et lant kerides kerkiks ülespoole. Nii paar meetrit kerinud, katkestatakse kerimine ja suunatakse ridvaots alla, see liigutus toob kaasa landi taaslaskumise sügavamatesse veekihtidesse. Just sellisel hetkel tihti lanti rünnataksegi. Selline saehammast meenutav landi kerimise stiil on hea efektiivsusega eriti spinningupüügil külmal aastaajal, mil kiskjad on üsna laisad.

Kui püüate paadist, võib lanti paadi järel vedada. Selleks sobivad kõige paremini kitsad ja pikad võnkuvad landid. Väga oluline on sellisel juhul kasutada pöörelit. Ilma selleta keerdub jõhv ruttu ning te peate ta varsti välja vahetama.

On ka lante, mis on varustatud värvilise klaashelmega. Kuna klaashelme tahud peegeldavad valgust pidevalt ja erinevalt landi külgede pinnast muudab see lisand landi väga edukaks läbipaistvas ja selges vees (efekt parem hea valgustatusega veekihtides.

Paljud tootjad valmistavad kindlale kalale orienteeritud lante. Kuusamo lant Hauki on just selline ja ette nähtud havipüügiks. See lant meenutab väljanägemiselt üht väikest laiska kalakest milline just haugi kerre sobiks. Läbi vee liikudes tekitab ta suure amplituudiga aeglasi võnkeid ja just see havidele meeldibki.

Käes on südasuvi, veekogudes vohab veetaimestik. Kohas, kus on veetaimestikku, mille varjus end peita ja saaki varitseda, on alati kiskjad, ja mida tihedam taimestik on, seda suurem on tõenäosus, et just seal peetakse jahti.
Kahjuks tavaliste lantidega sellises kohas ei püüa - konksud aina rohus kinni. Õnneks on olamas selliste tingimuste tarvis leiutatud mõned võnkuvad rohuvabad landid.

Lõviosa neist lantidest on varustatud landi kere külge kinnitatud ühe haakekonksuga mille ots on kaitstud terasvedruga, teistel on surutud kolmiku kaks haru vastu landi keret ja vaba haru kaitstakse vedru(de)ga.
Mina eelistaksin siiski neid rohuvabu lante, mis on varustatud kolmikkonksuga. Kogemus näitab, et kolmikkonks hoiab kala paremini kinni. Ise kasutan edukalt Abu Garcia lanti Fish Trap.

Veetaimestikurohkes veekogus püügiretkel olles on oluline teada, et kiskjad paiknevad seal pindmistes veekihtides. Sellest ka vajadus kerides juhtida lant läbi pindmse veekihi.
Selleks peaks vahetult enne landi vette maandumist jõhvi pingule kerima, nii ei jää landile aega sügavale vajuda ja te saate kohe vee pinnakihis lanti kerima hakata.
Ridva otsaga võib teha üksikuid lühikesi tõmbeid, mis paneb landi hüppama, kui konna tõmmates sellega kiskja tähelepanu.

Allikas: web.zone.ee/tipula
Info
01. august 2011 10.28 - 01. august 2011 13.05 #374 Askokr12
Askokr12 vastas teemale Lantide teema
Tihti olen kuulnud kogemustega spinningumehi ütlevat seda, et vobler pole lant algajale kalamehele. Oma kogemuste kasvades selle landiga püüdmisel jagan seda arvamust. Võrreldes tavalise landiga on vobler kapriisne peibutis. Selleks, et olla vobleriga kalavetel edukas peaks püüdja enne vobleri kasutuselevõttu omandama spinningupüügi algtõed ja oskused.

Kõige suurem erinevus püüdmisel vobleriga võrreldes teiste lantidega on taktikaline. Kui tavalist lanti kerida mängib ta vaid seda mängu, mis on talle kujuga ette antud. Vobleriga, teda osavasti juhtides võib teha igasuguseid keerulisi trikke, aeglaselt liikuda, muuta suunda ja töösügavust.

Temaga võib püüda palju kala, samas võib ka kalata jääda. Igale olukorrale ja kohale on vaja valida sobilik vobler, mis sobiks veekogu sügavuse, põhja iseloomu, voolu tugevuse ja vee valgustingimustega. Landi valik tuleb teha ka selle alusel, millist kala soovitakse püüda, valides sobiva suuruse, kuju ja värvusega landi.

Voblerid liigitatakse kolme põhilisse tüüpi: ujuvad (Floating) , uppuvad (Sinking) ja neurtaalselt ujuvad (Suspending). Ujuvaid voblereid jagatakse omakorda pinnavee - (Shallow Runner) ja sügavale sukelduvateks (Deep Runner) vobleriteks.

Pinnavee voblerite sukeldumissügavus kõigub mõnest sendimeetrist kuni mõne meetrini, sügavavee voblerid tänu pikale juhtkeelele suudavad saavutada suuri sügavusi 3-6 m ( mudelid pikkusega üle 12 cm sukelduvad veelgi sügavamale). Korrapärasel kerimisel töötavad landid tavaliselt kataloogis määratud sügavusel. Landi töösügavust saab teatud piirides ka ise muuta, reguleerides seda näiteks peale heidet landi kerimise kiirust muutes või lanti järel vedades muutes jõhvi pikkust.

Uppuvat voblerit on sobiv kasutada veekihis mõnest cm-st alla veepinna kuni mõne meetri sügavuseni. Peale sobiva sügavuse saavutamist keritakse lanti ühtlaselt või astmeliselt.
Ujuvad voblerid, mis matkivad mänguga elusat kala on kitsa , pikliku kehaga ja meenutavad tihti viidikat. Sellised voblerid tõmbavad selges vees röövkalade tähelepanu oma välimusega. Eriti veenvad on kaheosalised landid, sest vobleri eri osad muudavad pidevalt
oma asendit tekitades kiskjale illusiooni elusast kalast. Neid voblereid võib edukalt kasutada havi, ahvena ja koha energiliseks püügiks pinnavees. Ka loetakse neid parimateks lantideks püügil väikeste järvede kaldavees ja veealuste küngaste veetaimestiku kohal. Ka on väga head öiseks püügiks.Keritakse lanti kergete tõmmetega, tehes seda kas ridvaotsa või rulliga. Kui lant sukeldub soovitust sügavamale jäetakse ta vahepeal seisma, et ta tõuseks ülespoole. Landi võnked küljelt küljele suurenevad, kui kerimise kiirust suurendada. Sellise landiga on oodata paremaid tulemusi, kui vee pinnal on kerge lainetus
Ujuv sügavale sukelduv vobler - kerimisel liigub see kalake tänu suurele plastikust keelele kohe peale sukeldumist suurele sügavusele. Peale viset vette maandunud peibutist keritakse energiliselt kuni ta puudutab keelekesega põhja. Ujuv sügavale sukelduv vobler - kerimisel liigub see kalake tänu suurele plastikust keelele kohe peale
sukeldumist suurele sügavusele. Peale viset vette maandunud peibutist keritakse energiliselt kuni ta puudutab keelekesega põhja.
Kui lant on jõudnud põhja võib kerimist jätkata kahel moel. Esimesel moel ujub lant põhja lähedal, selleks lastakse tal veidi põhjast kerkida ja alustataakse mõõduka kiirusega kerimist, teisel puhul peaks lant liikuma põhja lähedal toksides aeg ajalt plastmass keelekesega põhja (selleks katkestatakse peale põhja puudutamist mõneks sek-ks kerimine, lant hakkab pinnale tõusma, nüüd uuesti kerima hakates sukeldub lant taas põhja. Kui soovitakse püüda keskvett või pinnavees valitakse katseliselt kerimise tempo ja ridva asend kerimise ajal.

Peale ujuvate voblerite kasutatakse ka uppuvaid. Vahe raskuses ujuva vobleriga ei pruugi ületada 2 grammi. Püütakse järgmiselt. Esiteks määratakse püügikoha vee sügavus. Selleks lastakse jõhvi järgi andes peibutisel põhja vajuda ning loetakse samal ajal sekundeid landi põhja jõudmiseni. Näiteks saite 10 sekundit. Nüüd tehke vise ja laske landil uppuda 8 sekundit ja hakake kerima. Vobler peatub põhja kohal kust alustategi kerimist. Uppuvaid mudeleid kasutatakse kalade otsimiseks sügavates kohtades.
Tootjad valmistavad ka liigendiga ühendatud kaheosalisi voblereid. Selline vobler hakkab võnkuma juba väiksel liikumiskiirusel ja teekitab tänu erinevatte osade intensiivsele võnkumisele veekiskjale illusiooni elus kalast .

Mõnedel vobleritel on liikuv nokk millega saab reguleerida mängu aktiivsust, sukeldumise kiirust noka kaldenurka muutes. Mäng muutub tugevamaks kui nokka keerata allapoole, samas sukeldub siis vobler aeglasemalt.
On ka voblereid, mis väliselt kala ei meenuta. See lant liigub vee pinnal viskudes küljelt küljele ja vaid lühiajaliselt sukeldudes. Mõeldud on nad keskmise suurusega röövkalade püügiks (havid, ahven, koha ). Sellist lanti keritakse lühikeste tõmmetege, tehes neid kas ridvaotsa või rulliga.

Kaugelt meelitab kohale kiskjaid aeglaselt sukelduv ja kiirelt vibreeriv Rattlin`Rapala. Tal puuduvad sukeldumiseks vajalikud abivahendid. Selle landi mängu tagavad tema lamedale kehale kantud süvendid ja kõrgendid ning landi seljal asuv kinnitusaas.

Häid tulemusi annab selle landi kasutamine voolavas vees kerides teda vastuvoolu. Olulise tähtsusega on voblerite kasutamise juures jõhvi paksus (eriti ujuvate voblerite puhul). Ainult peenike jõhv garanteerib hea mängu.

Värvil pole olulist rolli õhtuhämaruses, päeval selges vees, aga küll. Turb võtab nikeldatud voblerit, valge+oranz sobib ahvenale (4 cm), havile rohekad, hõbedased ka punakad toonid. Minivoblerid, pikkusega 25 - 38 mm. Kasutada jõhvi 0,15 mm , ülipehme ritv, kerge rull. Puuduseks see, et kerget voblerit raske visata. Saagiks forell, ahven, harjus, turb ... ja kevadel isegi suur särg.

Selleks,et visata kerget voblerit kaugele või saata ta sügavamale peab varustama ta lisaraskusega. Lisaraskus kinnitatakse jõhvi külge, mitte lähemale kui 60 - 70 cm. Kui kinnitada lähemale ei hakka lant enam korralikult mängima ja vajub ninaga allapoole.


Allikas: web.zone.ee/tipula
Info
01. august 2011 10.29 - 01. august 2011 13.03 #375 Askokr12
Askokr12 vastas teemale Lantide teema
Röövkalade püük voolavas vees erineb kardinaalselt püügist mittevoolava veega veekogudes. Jõgedes on kalad aktiivsemad, kuna vesi on jahedam, ka hapniku on vees rohkem. Peab vaid oskama sööta landi kohta, kus kalad peatuda armastavad.

Antud juhul olgu see vobler, millega võib välja meelitada mistahes veekiskja. Vooluvees püüdes peaks kasutama ritva 40-80 grammise testiga, sest püüdes suurt kala peate arvestama ka kala pingutustele lisaks vee voolukiiruse. Voblerid valige sellised, mis töötavad hästi ka kiires voolus.

Koha

See veekiskja armastab paikneda suubuva jõe sügavas käärus varju pakkuvate suurte kivide vahel, kus ta ootab möödaujuvaid kalu. Meelispaigaks on ka vette langenud puud , mille varjus on hea saaki varitseda. Parem on püüda paadist, sooritades viskeid allavoolu. Nii saab kaugema viske ja lant läheb sügavamale. Vastu voolu visates toob vool landi ruttu paadi juurde ja lant ei jõua minna piisavalt sügavale.

Madalas vees püüdmiseks võib vobleritest soovitada "Rapala Jointed Floating J-9" ja "J-11". Kui vaja püüda sügavas vees alates 5 meetrist võiks proovida "Rapala" voblerit "Shad Rap Deep Runner". Voblerit tuleb juhtida põhja lähedalt, kui lant läheb nokaga põhja tuleb kerimine lõpetada, et lant kerkiks veidi kõrgemale. Edasi jätkatakse kerimist astmeliselt. Kala haarab peibutist tavaliselt, siis kui laant toksates nokaga põhja tõstab üles sogase pilve ja hakkab kerkima.
Selliselt püüdes on muidugi sagedased landi kinnijäämised veealuste takistuste taha. Paljudel juhtudel saab landi vabaks lihtsalt jõhvi pingest vabastades.

Püüdes kala paadist peab erilist tähelepanu pöörama ankrule ja selle nöörile. Kerge ankru tõmbab vooluvees olev paat kohalt, mille tagajärjel kaugenete oma valitud püügikohast. Et paat püsiks hästi valitud kohas, tuleb ankur visata vette ülesvoolu ja lasta nööri pikalt järgi. Mida teravam on nurk põhja ja nööri vahel seda paremini püsib paat püügikohal.

Põhjareljeefi saab kindlaks teha kajaloodiga , selle puudumisel ka nööri ja raskusega mida veevool ära ei vii.

Koha saab edukalt püüda ka kaldalt, seda tingimusel, et põhi oleks lauge, tasane ja ilma veealuste rampadetta, mis võiks landi kaotust põhjustada. Kuna koha armastab sügavaid kohti siis tulemusrikkam on püük sügavamate aukude piirkonnas. Kiskja võib varitseda nii madalas kaldavees kui ka augu nõlvadel ja põhjas.

Oluline on valida selline vobler, mis liiguks kerimisel põhja ligidalt, kuid samas ei haakuks põhjas olevate roigaste külge. Ja viskel peaks ta välja vähemalt 30 meetrit. Vobler võiks olla peeglina läikiva pinnaga, kuna koha laseb end hästi ahvatleda läikivatest asjadest. Tulemusrikkust surendab veelgi , kui kasutada krõbisevaid voblereid. Püüavad ka mitteläikivad voblerid, kuid läikivad on edukamad. Püügitaktikat ja peibutise kerimist peab pidevalt muutma visates lanti nii vasu kui pärivoolu, alguses kiiremini kerides viia lant põhjale lähemale ning edasi jätkata astmeliselt .

Havi

See kiskja on esindatud enamuses siinsetes veekogudes. Nad peatuvad tihti kohtades, kus liigub hulgaliselt kalu. Havi rüdab varitsuskohast tehes kiire sööstu, erinevalt ahvenalistest pikaks tagaajamiseks tal võhma ei jätku. Varitseda võivad nad kõrgete kallaste all, roostiku piiril, veetaimestiku puhmades. Suvel madalamas, talvel sügavamas vees.

Tavaliselt langevad spinningumeeste trofeeks mitte just rekordilised isendid (kuni 2 kg). Püüda võib nii kaldalt, kui ka paadist kasutades näiteks voblereid "Rapala Jointed" pikkusega 5 cm. Sügavate aukude kohal püüdes võib õnne korral kuivale tirida üle 5 kg raskuse trofee .

Selleks, et püük augukohas õnnestuks peaks seadma paadi allavoolu augu äärele määrates sügavuse kas kajaloodi või nööri osa asetatud raskusega.

Vool on siin aeglane , sest põhivool möödub kõrvalt. Sellises kohas oleks sobivamad veidi raskemad ja hästi balanseeritud voblerid nagu "Rapala Rattlin ja Fat Rap".

Eriti heast küljest on end näidanud sinaka selja ja oranzi kõhuga läikiv vobler "Rapala Down Deep Rattlin Fat Rap" 7 cm. Et äratada kiskja kala tähelepanu peab vobler aeg ajalt tonksama nokaga põhja ja tõstma üles põhjamuda pilvekesi. Landiga tuleb läbi vedada kogu augu põhi, ka ääred, sest havi võib olla ka madalas kaldavees. Näkkamine tundub, kui tõmme või liikumise jõulne aeglustumine. Sellisel juhul on
vajalik kohene haakimisliigutus. Oluline on kerimise ajal jälgida, et vobler ei toksiks pidevalt põhja või ei ujuks vaid selle kohal.

Säga

Kõige sagedamini võib seda kala kohata aukudes ja nende ümbruses. Kuna säga jagab elupiirkonda juba ülalkirjeldatud röövlitega võib ta konksu otsa sattuda samades sügavates augukohtades, kus kohad ja havidki. Eestis on säga püük keelatud, nii, et see kala tuleb peale rasket võitlist tagasi lasta. Säga ründab samu voblereid nagu teisedki veekiskjad, nii pole üldse võimatu ,et tuleb osata päästa oma au ja varustust. See kala jahib saaki kõigis veekihtides põhjast pinnaveeni, isegi kaldavees. Säga haarab saagi ja laskub sellega põhja, kust on teda üsna raske välja meelitada. Kui kasutusel on jäik ritv (testiga kuni 80), tugev rull ja punutud nöör on rohkem lootust oma vara kiiremini tagasi sada. Põhjataimestikku redutama pugenud kala välja meelitamiseks võib proovida pinguldatud ridvale regulaarset koputamist. Võnked kanduvad kalani, ilmselt häirivad teda ja sunnivad teda paremat peidupaika otsima.

Samal ajal, kui ta põhjast üles tõuseb peab hakkama aktiivselt tegelema kala väsitamisega ja kala toomisega ülemistesse veekihtidesse. Kuna tavaliselt on tegemist suurte isenditega kulub selleks palju aega ja energiat. Kindlaks märgiks säga võtust, juhul kui ta konksu otsast pääseb on lanti mähkiv lima. Vobler "Bomber" oleks kõige edukam peibutis.

Säinas ja turb

Säinas valib elupaigaks tavaliselt kõrge järsu kaldaga veekogu osa, kus esineb vee tagasipöörduvat voou. Edukalt püütav vobleriga "Bomber Model A" 6 cm, ( kuni 3 m sügavusel ). Vobleri vedamine ilma kavalusteta, astmeline. Põhiliselt näkkab vobleri kerkimisel või järsul sukeldumisel, tuntav on kerge löögina. Turb valib koduks samad piirkonnad, mis säinaski, kuid ta peatub järsule kaldale lähemal. Tihti tiirutab ta vette langenud puude ümber. Paadist teda vobleriga püüda on suhteliselt raske, kaldalt prakiliselt võimatu. Peibutist peab juhtima järsu kalda või langenud puu vahetus läheduses. Proovida tasuks voblereid "Rapala Original Floating" alates 3-st kuni 7 cm-ni, seal kus on sügavam läheb "Countdown sinking" alates 3-st kuni 7 cm-ni, "Husky jerk suspending" alates 5-st kuni 10 cm-ni. Sügavates kohtades on alati võimalus trossita vobler kaotada, kuna samades kohtades peavad jahti ka havid. Kasutada, aga volframist trossi - tähendab kaotada vobleri mänguomadustes. Ainsaks võimaluseks siin jääb kasutada hästi peenikest volframtrossi pisikese klambriga, mis ei takista landi liikumist. Ridvaks subib forelliritv ja jõhv olgu paksusega 0,12mm.

Ahven

Vöödik on esindatud kõigis Eesti veekogudes. Vobleritest on kasutatavad ahvenapüügil kõik voblerid, mis koha püügilgi, ainsaks erinevuseks on nende väiksemad mõõtmed. Eraldi võiks välja tuua "Jointed Floating" 7 cm, "Jointed Sinking" 7cm ja sügavamates kohtades "Shad Rap Deep Runner" 5 cm.

Tõugjas

Selle kala püügiks võib kasutada pinnavees ujuvat voblerit "Rapala Original Floating" 5, 7 ja 9 cm, valides suuruse vastavalt püütava kala suurusele. Vobler visata nii, et vee vool kannaks vobleri kala(de) paiknemiskohta liivase põhjaga kaldaalal või põikimadalikul. Siin tuleb lasta voolul voblerit kanda, vahepeal voblerit kinni huida, jälle voolul kanda lasta, siis tagasi mõeldavasse alguskohta kerida ja uut seansi alustada, kuni lant mõne tõugja ära ahvatleb.
Sügise lähenedes kolib tõugjas sügavamasse vette, eelistab järskude kallastega kohti. Kasutama peaks lante mis käivad sõgavamalt.


Allikas: web.zone.ee/tipula
Info
09. august 2011 08.53 #408 kruks
kruks vastas teemale Lantide teema
Kas kellegil on selliste viguritega kogemusi? Kui on võiksite jagada ka teistega, omal on plaanis soetada ka selline vigurvurr.
www.rb-bait.ru/ru/katalog-produkcii/odnoturbinnye-devony-iz-latuni/strekoza-29
Info
09. august 2011 09.02 #409 hannes
hannes vastas teemale Lantide teema
Selle landi nimi on Devon. Endal kogemused temaga puuduvad, kuid olen ta kohta uurinud, sest ka mulle on ta huvi pakkunud. Tegemist on vana landiga, leiutatud vist lausa 19 sajandil. Sobib eriti hästi forelli ja tõugja püügiks. Miinuseks pidi olema see, et propeller võib peale paari püüki kinni jääda (liiv jm abrasiivosaksesed lähevad vahele). Usun, et forellile võib ta meeldida küll ja plaan endalegi prooviks paar tükki soetada. Hiljuti hakkas seda meil Salmo pood müüma.
Info
09. august 2011 09.06 - 09. august 2011 09.35 #410 DJ JoYsTiK
DJ JoYsTiK vastas teemale Lantide teema
Selle devoni landi kohta nii palju, et juhuslikult olin poes, kui minu ees olev mees tahtis sama lanti osta ja poemüüja ütles, et meres ära sellega püüa, kuna see kiilub kohe kinni, ilmselt siis sool poeb vahele ja kiilub täiesti kinni. Sellel peaks olema mehe väitel keraamilisest metallist mehhanism, et kuda see niimoodi kinni saab kiiluda? Poemüüja ütles, et tal kiilus soomes lanti visates see nii kinni, et isegi lahti ei saanud keerata seda keermetest. (ilmselt käib see siis keerates tükkideks) et oli pannud õlisse likku ja ei old taht sinna poole vaadata, et landil endal hinda kah päris palju, et oli väha pettunud. ta muidugi oli sõpradele ka müünd seda ja nendel ka sama jama meres püüdes, täiesti kinni kiilund. et ma ei oska öelda, palju see aitab aga jah...
Info
12. august 2011 06.29 #428 Vend
Vend vastas teemale Lantide teema
Minu lemmik landid on kindlasti Vibraxi suurus 3 pöörlevad - värvilt neoonkollane lapak ja sellel punased täpid. teine valik on Dami pöörlevad. näeb välja nagu helkur, aga ahven tahab küll. Vobleritega pole veel oma kalasaaki avanud.
Info
23. september 2011 09.11 #749 RL
RL vastas teemale Lantide teema
Nonii, plaan oli soetada ka omale katseks see spro konna lant

Mis aga kurvastusega selgus siis Pärnu poed na vaesed , et kuskil pole ja plaan neil seda tellida pole. Küsimus/palve laiemale ringile. Kui keegi soetab omale selle siis äkki keegi ostaks kena rohelise ka mulle ja ma kannaksin raha üle või kui keegi tellib väljamaalt siis lööksin kampa.
Info
23. september 2011 13.36 #752 leegion2r
leegion2r vastas teemale Lantide teema
Plekklantidest oskan oma kogemustest soovitada veel sellist lanti nagu Blue Fox Lucius.Minu silmis on see paras havimagnet ja väga hea mänguga.
Info
23. september 2011 16.58 - 23. september 2011 17.02 #753 Taavir
Taavir vastas teemale Lantide teema
selle luciusega ise ka kala saanud (Y)
Info
27. september 2011 11.13 #772 tammekas
tammekas vastas teemale Lantide teema
Kas keegi oskab ütleda, kust veel Stormi SUB WARTI osta saab?
Info
28. september 2011 07.54 #780 Carmen
Carmen vastas teemale Lantide teema
Minu kõige produktiivsem lant on olnud siiani meppsi rainbow nr 4. Nii haugi kui ahvenaat toonud.
Vibraxi pöörlev kuldne ja oranzi puluga on ka hea lant siiani olnud.
Muud ma oma 2 kuuse kalapüügi kogemusega öelda ei oska. :lol: :lol: :lol:

Ja muidugi olen väga palju lante lihtsalt oskamatusest ka minema visanud. Aga asi on paranenud polegi ammu ilma jäänud lantidest. :lol:

Aga siiani pole töötanud kuusamo plekklant nt. Mida igalpool soovitatakse, et üks peab olemas olema.

Aga lante on mul oi oi kui palju. Ootan, et need ka kala tooma hakkaksid.
Info
28. september 2011 09.28 #782 berku
berku vastas teemale Lantide teema
Info
30. september 2011 09.37 #799 unemati001
unemati001 vastas teemale Lantide teema

Mulle määriti pähe paar aastat tagasi sellised vahvad landid nagu SHAKESPEARE SLENDER BENDER 18gr, pidavat head merika landid olema. On siinsetest kellelgi kogemusi sellistega, ma isiklikult pole midagi nendega saanud:( aga noh eks ma varsti säti ennast vee äärde siis annan nendel plekk kalakestel vähe rohkem aega ujuda eks siis elu näita.
Lisatud failid:
Info
30. september 2011 11.56 #800 hannes
Info
04. veebruar 2012 09.22 #1632 muhomor2
muhomor2 vastas teemale Lantide teema