Foorum

lock Jõeforelli hooaeg 2016

Info
16. veebruar 2016 00.47 - 16. veebruar 2016 10.07 #7774 Kix
Kix vastas teemale Jõeforelli hooaeg 2016
Sven :D Ära solvu, tundud intelligentne ja alati sellise inimesega vestlus on hariv! Aga kui harrastuspüügiõigusest eraldi oleks tõstetud spinninguga püük ja tehtud seda 10 a tagasi, siis ma oleks selle raha tasunud! Huvitav loogika, et harrastuspüük kõigile peaks saada olema tavakaardi alusel! Miks siis Prandil püük mulle kallimaks osutub kui Väikesel emajõel? Juba ongi eliit mängus! Parem kui teised- ei, lihtsalt teatud hobide eest peabki rohkem välja käima! Lihtne! Ei taha forellipüügieest niipalju tasuda, mine loobi õhnel, saad samuti! See Beebilõust läks hinge jah? :D Sry my bad! Aga see on selline stereotüüpne eesti new-age kalamees. BMW, Moodne plaat mängijas ja siis Prismast ostetud spinningukomplekt. Muidugi pooldan teda pigem jõeveeres kui nokk tagurpidi autoroolis suitsu imemas sellesama Prisma parklas ja mulle klaasja näoga otsa vaatamas, Kenderi imeteost kiitev t-särk seljas, kuid selles mehes pole kalamehe algetki veel tekkinud, et lasta ta ennastteadvustavalt forellijõele. Sorry kui ülekohut teen, kuid 3st 2 sellist meest võtaks iga täpilise kala veest välja, poosetaks sellga ja peale intsagrammi üleslaadimist leiaks sina selle hiljem seal vahujõe sillakõrvalt. Miks mitte teha siis mõni piirang, et nautijad saaks nautida ja naudingu avastajad saaks seda teha veidi suurema tasu eest. Jätad 2 Are voblerit ostmata, mis nagunii uue nire avastamisel mahakantud oleks ja polegi miinust!? Krt, see ajab veidi leili see teema. Ma pole forellifriik. Püüan kevadeti asendusainena, kuna muu kala veel pole aktiivne. Tore on ju kah, loodus, ilus kala pealekaubaks- käib kah! Erilst pinget ei tekita, selline üleüldine hullus selle kala ümber, mis pole kuidagi põhjendatud! Tahate mõõdus kala, jõelt kus pole jalajälgi...kirjutage, viin kohale kah, kuid suvel, kui näen kuidas mu kõval iga jumala kord vennad topivad napilt mõõdus angerjaid ja latikaid kotti ja kui sa enda 60 cm ussi vabastad kuuled joppe ja matte... seda teemat saabki vaid keelude ja hinnatõusuga reguleerida, sest kindlasti leidub näljane ja auahne tüüp, kes selle 32 cm endale igakord kotti topiks ja kodus naisele nina ette viskaks, et sellest saaks tehtud praad, äkis ja kotletid...ja olgu olla!
Lisaks...Enamus keskeuroopa maades ja kõikjal skandinaavias toimib imehästi kopsaka tasu eest jõekapüük jõgedes. Et minna jõele, kus kala ka on, maksad....maksad palju ja tohidki vaid 1 kala ära võtta. Aga see pole ka kasvandustiigi püük.... kui eestis oleks mingi jõgi, kus aastaläbi saaks edukalt püüda, oleks keda püüda ja tasu päevapiltei eest oleks 25 kulli, mina maksaks. Ma arvan, et enamus maksaks...kui ollakse nõus läbima sadu kilomeetreid, et sihtpunktis leida vaid erinevate automarkide äratundmisrõõmu....
Teema on lukustatud.
Info
16. veebruar 2016 05.00 #7775 Svennu
Selle tasu tõstmisega on nii ja naa. Mul konkreetne näide sõbra näol, kes käibki aastas ehk 10x kokku spinnat loopimas. Kui tema jaoks tõsta see tasu 2-kordseks siis olen veendunud, et järgmine samm oleks sellest loast loobumine, kuna vahelejäämise võimalused on olematud. Eriti neis kohtades, kus me käime. Ma usun, et väga suur hulk harrastajatest püüavadki reaalselt aasta lõikes väga vähe - kui neile luba kalliks teha, siis tulemus on see, et püüavad samavähe edasi aga loa jätavad ka ostmata.
Aga põhimõtteliselt olen Kix jutuga päri, kui riik on juba seda teed läinud, et forellipüügi eritasude alla pannud, siis võikski see eritasu all olla ja seda igas jões, kust selle kala püük võimalik on. Kirjutasin juba kuskil varem, et pangu siis kalaliigi, kui sellise püüdmine maksu alla, mitte osad jõed ja/või lõigud - saaks ehk selle tasu ka nende kohalike käest, kes Lääne-Viru kandis ilma igasugu lisatasude eest 100% forelli püüavad.
Või OK, küsin siis teisiti - kas riik suunab lisakaardilt saadud raha kuidagi ainult seal lisakaardil olevatesse jõgedesse? Laseb sinna jõekamaime, korrastab jõgesid? Pole millegipärast kuulnud miskit sellest - minu teada jõeka maime enam ei kasvatatagi Põlulas ja koelmuid rajavad/korrastavad eraalgatuslikud entusiasti rühmad.

Mis puudutab CRi propageerimist siis olen Kix-ga 100% nõus. Aga selleni kulub veel mõned põlved, et ka Eesti rahvas saab aru ja mõistab, et need ajad on möödas, kui tuli kõik koju tassida, mis vähega tassida kannatas.

Aga nüüd pean küll kiirelt autosse minema, muidu jään veel hiljaks ja tuleb sillal järjekorda võtta.
Teema on lukustatud.
Info
16. veebruar 2016 09.55 #7777 Vertu
Algselt oli Järvamaa forelliluba ju selle eesmärgiga et piirata püüdjate arvu. Lubade arv oli limiteeritud, kõigile neid ei jagunud ja tasu mis loa eest maksma pidid oli teisejärguline. Nüüd on asi jah nagu rohkem selles suunas et saaks võimalikult palju lube müüa ja raha teenida. Kuhu see kalastuskaartidest tulev raha läheb huvitab mind ka. Analoogne teema Matsalu Lk , Silma Lk jne. Pole näinud et kalameeste või kalade heaks midagi tehtud oleks.
Eesti ühtne forelliluba ei toimiks. Forelli leidub igas jões, püütav ka iga vahendiga. Liiga palju tekiks neid muude kalade püügi käigus täpilisi mis ilma loata kotti või peitu rändaks. Pole mõtet luua keelde mida massiliselt rikkuma hakatakse ja raske kontrollida. Teine osa püüdjaid oleks neid kes forelli rahus edasi püüaks, teeks cri ja jokk.
Praegu lihtsalt selline aeg kus massid punase kraave ründavad, sitt talv, jääd pole, muud püügivõimalused piiratud jne.
Teema on lukustatud.
Info
16. veebruar 2016 11.12 #7778 Jeekim
Kuigi see on kõigest arutlus, kuid pole vist mõtet arutleda mingisugusest "eliidist", mis põhineb maksujõulisusel. Sellega saavutaksime vaid trotsi "eliidi" ja tema eeskirjade vastu. Osa seniseid ausaid kalastajaid pageks põõsasse ja püüaks nüüd juba "oma eeskirjade" järgi. Ka praegu on küllaltki head eeskirjad, vaid meie riigil ja meil pole piisavalt raha nende eeskirjade korralikuks toimimiseks ja ka vabaaja kalastuse toetamiseks.
Teema on lukustatud.
Info
16. veebruar 2016 16.11 #7779 Ilves
Minu arvates oleks toimiv ja mõistlik lahendus selline, mida kasutatakse paljudes jõgedes Inglismaal ja Šotimaal. Nimelt siis kogutakse jõest forellide mari ja niisk, kasvatatakse kala teatud suuruseni, märgistatakse ning asustatakse samasse jõkke tagasi. Kui kätte saad mõõdus märgistatud kala, siis võid koju kaasa võtta aga kui saad metsiku märgistamata kala siis pead tagasi laskma. Sellise süsteemiga võidaksid minu arvates kõik. Säilib populatsioon ja forelliküttidel on püük põnevam suuremate kalade näol. Ise mõtlen, et selle märgistatud kalade üleskasvatamiskulud võiks siis jõel püüdvad kalastajad kinni maksta kõrgema püügitasu eest? Minu arvates igati toimiv süsteem või mida arvavad kriitikud?
Teema on lukustatud.
Info
16. veebruar 2016 18.57 #7780 panajack
Loen siin arutelu teemal palju on mõistlik kala koju viia. Eks see piir on igalühel erinev. Küsiks aga foorumlastelt niipidi, et kui püüdjal on tasutud püügiõigus, makstud lisajõe tasu, järgitakse alammõõtu, siis palju neid mehi ja kordi on, kui saaks üldse mitu mõõdukala koju viia? Enda saagid pole suured olnud senimaani, tundub, et püügioskused siis kasinad või kohad valed :)
Teema on lukustatud.
Info
16. veebruar 2016 20.52 #7782 STF
STF vastas teemale Jõeforelli hooaeg 2016
Ma ei kasutaks forellipüügi puhul sõna SAAK. See seondub kuidagi plaanitud tulemuse või - veel hullem - ahnitsemisega. Tulin täna selle hooaja kuuendalt käigult, kala on olnud aktiivne vaid ühel korral, ainsa mõõdus kala lasin tagasi. Oli hea tunne. Üle kahe jõeforelli pole kunagi ära võtnud, neid kordi, kus neli-viis-kuus korralikku kala on otsa hakanud, on harva ette tulnud. Nupuks jäämine on palju sagedam. Emotsioonita pole jäänud kunagi.
Teema on lukustatud.
Info
16. veebruar 2016 21.05 #7783 Svennu
Vestlesin täna päris pikalt ühe teise tulihingelise forellipüüdjaga, kes ise netiavarustes väga sõna ei võta. Sai ka antud teemat veidi puudutatud ja sellepeale küsis ta minult: "Kas minul on täna kuidagi moodi paha forellil käia?"
Ausalt öeldes ei saanud sellele küsimusel mitte mingis aspektis eitavalt vastata. Eitavalt vastab vast see mees, kes kunagi kuulus nende hulka, kel see järva eriluba taskus oli ja kui neid vaid oma siseringis "müüdi". Nüüd on jah tema seis oluliselt kehvem, sest ka teised mehed saavad forelli püüda ja temal on ruumi vähem. Ei ole minul kehvem täna Eestis forelli püüda ka kui näiteks meie põhjanaabrite juures - seal on see süsteem ikka nii kuradi keeruliseks aetud, et kohalikud ka ei saa kohati aru, kus nad võivad ja kus ei või püüda. Igal kärestikul kehtib eraldi luba ja kui piiridega eksid, siis on trahvid soolas. Kes käinud, see teab. Ja mis krdi püük see on, kui ma võin oma 20€/päev loa eest püüda vaid 400m kärestikul, kus samuti tihtipeale viibib teisigi püüdjaid.
Suures plaanis on meil Eestis ju kõik hästi - iga mees saab lunastada loa ja püüda palju soovib. See, et kohati on jõgede ääres kitsas, on pigem pseudoprobleem. Igal mehel on tänapäeval auto pee all. Kui sai sõidetud juba Kesk-Eestisse, ei ole mingi küss veel 50km otsa väänata ja selle 50km sisse mahub oi-oi kui palju kohti, kus püüda. Kalade seis pole minu silmis samuti kehv. Jah, on jõgesid, kus on seis kehvem, kui 4-5a tagasi aga sellised asjad käivadki tõusude-mõõnadega. Ükski jõgi tilgatuks ei püüta - mitte spinnaga. Kui täna on vahukal koormus liiga suur ja ta hõredaks roogitakse ning selle tõttu püüdjad edaspidi aina nullitama hakkavad, siis jäetakse see nire rahule ning 2-3 aastaga asi paraneb.

Niiet minu meelest ei ole vaja meil teha nii nagu tehakse Šotimaal, Soomes, Norras või kusiganes mujal. Meil on oma riik ja oma süsteem ja minu meelest pole sellel viga miskit.
Järgnev(ad) kasutaja(d) tänas(id) selle postituse eest: sven862, JimBob
Teema on lukustatud.
Info
16. veebruar 2016 21.08 #7784 Svennu
Või kui üldse midagi muuta, siis loobuda sellest lisakaardi süsteemist sootuks. Ei ole need kaardil olevad nired kaugeltki erilisemad, kui paljud meie teised forellikad!
Teema on lukustatud.
Info
16. veebruar 2016 21.57 #7785 scuba
See nö kala arvukuse isetaastumine sel moel siiski praktikas ei toimi.Kui põhjuseks on ülepüük,siis alati käiakse ka vähenenud saagikusega jõgedel edasi erinevatel põhjustel.Kui ei lähe vana ja kogenu siis tuleb uusi noori peale kes ise asja uurivad jne.Forell ju selline varjuline tegelane,et jõkke vaadates ei saa olukorrast aimu ja lootus jääb alati.Seepärast käiakse ikka kõigil jögedel edasi.Seda,et saakide langedes kalamehed kaovad ja varsti jälle saagid laes,räägitakse juba väga pikka aega,aga praktilisi näiteid mina ei tea.Ja ega polegi nagu põhjusi,et püügimõõdus kalade arvukus eriti tõusta saaks.Koelmute toodang ei kasva tõenäoliselt ja kalameeste arvukus tõuseb.
Teema on lukustatud.
Info
16. veebruar 2016 22.07 - 16. veebruar 2016 22.14 #7786 sven862
Vot see ongi see asi, millest mina aru ei saa - milles üldse probleem on? Kala on minu meelest üsna palju, väga harvad on need korrad kui mõõdukala ei taba. Minu eelmise aasta käikude järgi tuli mul peaaegu 2 mõõdus kala käigu kohta, sinna hulka lähevad ka korrad, mil käisin avastamas ja totaalselt riskisin, kas üldse forelli leian. Jõekat on meil ikka palju ja ta pole mitte kuidagi ohus. Pole vaja otsida lahendusi probleemile, mida pole olemas. See püük ei peagi olema selline, kes iga tegelane esimese korraga koti kalu täis saab, see teebki asja põnevaks.
Mul vanamees ütles, et kui tema kunagi nooruspõlves käima hakkas jõekal, siis läks tal aasta enne kui sai mõõduskala kotti, väga subjektiivne asi muidugi. Ka minu esimene hooaeg piirdus 3 alamõõdulisega, kuid rõõmu oli ikka väga palju ka neist kaladest.

See, et kalu on vähem mõne aasta taguse ajaga võib olla ka täiesti vabalt milleski muus kui kalameeste arvus. Kindlasti napib kudekohti, veekooslus ei pruugi igalpool hea olla, kudemised on luhta läinud jne jne. Ja olen täiesti nõus, et me kohe kindlasti ei peaks vaata mingi Šotimaa, Norra või tont teab, mis riigi poole. Neil on omad süsteemid ja tihti on selleks ka väga mõjuvad põhjused ja tagamaad. Meil ei ole jõeforell mitte kuidagi ohus ja ei vaja taastamist vms.

Pealegi ei ole mitte mingit põhjust, miks need väljapakutavad variandid midagi aitama peaks. Elu on lihtsalt nii palju edasi läinud. Kõigil on võimalus oma autoga liikuda, on olemas GPSid ja ääretult detailsed kaartid, kõigsugu foorumid ja peenemad püügivahendid. Väikest rolli ei mängi ka ehk praegune kütuse hind.
Nõukaajal mindi Viljandist bussiga Prandile, öösel püüti seal, siis puu all veidi magati, päev veedeti Põhjakal, siis mindi bussiga Paidest Türile ja sealt rongiga Viljandisse tagasi, tuleks ka tänapäeval selline vaev ära näha, siis vast oleks rahvast ikka vähem liikvel.
Teema on lukustatud.
Info
16. veebruar 2016 23.02 #7787 Andres1984
Päris huvitav arutelu tekkinud siin. Minu arvamus on samuti see, et seadusi ei tuleks üle forsseerida ja keeruliseks ajada. Ei ole see tõsiste forellipüüdjate arvukus nii suur midagi. Tõsi on, et enamuse jõgede kaldad on mudaseks trambitud, kuid need käigud ei ole kindlasti kõik 100% resultatiivsed ja paljud käivad hooaja jooksul vaid mõned üksikud korrad kuskil proovimas. Loodus ei salli tühja kohta ja ma usun, et kui käijaid oleks vähem, siis oleks tonkatajaid ja muid röövikuid rohkem. Ma olen kindel, et niredel, kus aastaringne keeld, tegeletakse massiliselt röövpüügiga, kuna neil puudub praktiliselt kontroll. Käidavatel jõgedel ei saa aga nii lihtsalt toimetada, sest vahelejäämise oht on kordades suurem. Positiivne on veel see, et kalastuskultuuri on tulnud kalade vabastamine püügil, mida minevikus ei eksisteerinud. Vähemalt ma ei ole kuulnud, et õndsal Nõukogude ajal oleks keegi mõõdus kalu tagasi lasknud, kuigi olen rääkinud nii mõnegi mehega, kes sel ajal forelli püüdmas käisid.
Teen ettepaneku möödunud aegade taganutmise asemel teha see hooaeg mingi heategu, mis forelliniredele kasulik on. Ma tean, et paljud tegelevad koelmute olukorra parandamise, kopratammide lõhkumise ja prügi jõe äärest ära vedamisega, kuid see kultuur võiks veelgi laieneda ja tore oleks sellest lugeda ka selle foorumi veergudelt.
Muidugi ei ole minu soov see, et kõik uued forellikütid jookseksid mõtlematult jõgedele koelmuid korrastama, kuid meil on siin piisavalt pädevaid ja kogemustega kütte, kes head nõu saavad anda.
Teema on lukustatud.
Info
16. veebruar 2016 23.08 - 16. veebruar 2016 23.10 #7788 Jeekim
sven862: Jõekat on meil ikka palju...
Aga kui paljudel neist lastakse kasvada maksimumsuuruseni?
scuba; ...aga praktilisi näiteid mina ei tea
Purtse ja Jägala olid täiesti surnud jõed. Samuti oli vene ajal väga palju ka forellijõgedel õli- ja ammoniaakvee katastroofe, millest siiski ajapikku loodus suutis taastuda.
Teema on lukustatud.
Info
16. veebruar 2016 23.34 - 16. veebruar 2016 23.36 #7789 sven862
Selle vastu ma ei vaidle, et nad suuremaks võiks kasvada. Ma lihtsalt olen kategooriliselt vastu igasugu ettepanekutele, mis hõlmavad mingeid jõgede kinni panemisi vms, just seetõttu, et neid piiranguid ei suudeta piisava järelvalvega ellu viia. Ma ei näe, et meie riik lähiajal leiaks ressurssi, tahet või kapitaalselt muudaks seadusandlust sellisel viisil, et röövpüüdjaid ja kaabakaid oleks võimalik ohjeldada.
Meil on ju forellil keeluaeg, 1. veebruari hommikul on miski pärast paljudes kohtades jäljed ees, ei taha mina mitte uskuda, et need kõik seal heade kavatsustega käinud on. Ehk ei suudeta ju praegugi asja kontrollida. Lisalehe jõgedel vedelevad võrgud ja kalda-ääred on tonkasi täis.
Soomes vist tullakse sinu vara kallale kui sellise asjaga tegeled, võivad vist isegi auto ära võtta kui vaja. Võikski sellest alustada, need tegelased, kes sellega vahele jäävad, ei tahaks enam sellele asjale mitte enam mõteldagi. Muidugi oleks tore kui nad üleüldse vahele jääksid.
Eelmine hooaeg nägin neljal lisalehe jõel võrku kaldal vedelemas, võiks need asjad korda saada ja siis vaadata, mis kuidas harrastajaid piirata.
Teema on lukustatud.
Info
17. veebruar 2016 02.59 #7790 lazarus
Jeekim, aga kas nendes äramürgitatud jõgedes ikka see populatsioon päris iseenesest taastus? Mingitel aegadel ikka päris laialdaselt ette kasvatatud kala jõgedesse asustati. Kõik Järvamaa jõed said lisa, aga samuti üritati ju ka üle Eesti mujale uusi forellijõgesid tekitada. Näiteks see mainitud Jägala mu arust puhtalt sisse lastud kala peal kosus. Nüüd kui juurde enam ei lasta, on muutunud viletsama taastootlikusega jõgedes ja tiheda püügikoormuse toel need populatsioonid üsna olematuks jälle...
Purtse osas on seis natuke teine, mereühendus olemas ja see muudab asja.
Teema on lukustatud.
Info
17. veebruar 2016 08.40 #7791 scuba
Loodus suudab taastada populatsiooni siis,kui allakäigu põhjustanud mõjurid kõrvaldatakse.Kui selleks on ülepüük javõi kudemistakistused,siis loodus ise ei suuda.Kui alammõõtu kasvanud käblikud ära nopitakse,siis püügimõnu ei saa keegi ja väheneb püramiidi tippu ehk trofeekalaks kasvamise võimalus.Keegi eespool küsis,st kui palju on neid päevi kui mõõdus kalu mitu saab.Jah,kohtades kus ka suure kala lootus ,ei ole seda tihti,aga soovi korral lõiku ja jõge valides saab ikka 32-seid junne tahtlikult päris palju kätte kui vaja.Aga vähemalt minule see emotsioone ei tekita.
Teema on lukustatud.