Alates 01.05.2022 on foorum vaid lugemiseks. Selleks on peamiselt kaks põhjust: portaal "kolis ümber" platvormi viimasele versioonile, kuid kahjuks pole veel välja lastud foorumi komponendi töövalmis versiooni ning eesti keelset tõlget. Samuti on viimastel aastatel olnud probleemid spämmijatega, kes murravad läbi ka spämmikaitsest.

  • Aitäh 11000 foorumipostituse eest ning loodetavasti kohtume uuesti tulevikus!

Jõeforelli hooaeg 2016

More
8 years 9 months ago #7865 by tamma
Replied by tamma on topic Jõeforelli hooaeg 2016
Olen jälginud huviga siinsest diskussiooni sellest, et kuidas ikka tagada püügimõnu nõnda, et jaguks endale ja ehk jääks natuke teistelegi. Laias laastus saab tegevused jagada kolmeks: hoolitseda, et looduslikul populatsioonil oleks võimalikud head tingimused järglaste saamiseks, piirata püüki või kalu juurde istutada.

Sellesse esimesse suunda on tegelikult päris palju ju panustatud. Kõik ehk ei tea, aga riik on KIKi kaudu suunanud kalanduse valdkonna projektidesse viimase 5 aastaga 7,9 MEURi keskkonnaprogrammist ja ca 14 MEUR eurorahadest. Viimastest on tehtud peamiselt kalapääsusid (aga näpuotsaga kudealasid), keskkonnatasudest aga nii jõgede korrastamist, kudealasid, uuringuid, järelevalve infrastruktuuri, paadisildu, silte, taristut jne. Samas, kui tulu kõikidest kalapüügilubadest on olnud seal 600-700 tuhande kandis aastas. Ehk siis kordades rohkem on kalandusse (ja sealjuures enamus just lõhilaste hüvanguks) läinud vahendeid, kui kalamehed ise panustanud. Seega pigem võiks kobiseda põlevkivi mehed, kelle makstud tasude arvelt nii mõndagi valdkonda arendatakse. Lisamärkusena siinkohal ütleks, et kelle arvates ei tehta piisavalt või tehakse lolle projekte, siis 2 korda aastas on taotlusvoorud ja andke minna. Tehke paremini ja rohkem. Ma tean, et siin on lugejate hulgas mõningaid mehi, kes on teinud projekte ja panustanud, au ja kiitus neile.

Siit jõuame sujuvalt küsimuseni, aga et miks raha asustamisse ei panda ja püügiks kala ette ei kasvatata. Minu (amatööri) arusaamist mööda on asi selles, et see ei ole väga jätkusuutlik tegevus. Paisude avamine ja kudealade tegemine on kindlasti kestvama mõjuga tegevus kui siuhh püügikerisele sahmaka forellide ette viskamine (mida enamasti tehakse siis, kui tahetakse luua populatsioon või päästa väga halvast seisundist). Lisaks on mu teada erinevad rahvusvahelised uuringud näidanud, et kasvatatud kala on vähem elujõuline looduses, kehvem järglaste saaja, homogeenne genofond teeb teda vastuvõtlikumaks haigustele jne. Ehk siis natuke nagu Kalamaja hipsterit visata kuhugi Taigasse, ilma käsitööõlle ja ökovegan burgerita jääb ta hätta. Vt nt lihtsat kokkuvõtet www.wildtrout.org/content/trout-facts seal punktid 70 midagi, Eestis ka Jürgenstein ja co uurisid Eesti jõgesid ja leidsid hiljuti, et ega asustatud kala jälgi järelkasvu genofondis väga ei ole. Ehk siis natuke laastutule moodi värk see istutamine. Sõltuvalt vanusest istutamise hetkel, on ühe kala hind seal 1-2 euro kandis. Tean, et Põlulal on võimekus olemas, kui oleks tellimust. Ka istutamisel on vaja istutamisluba, mille aluseks peab olema ka spetsialisti arvamus, et võib ja vaja istutada. Täna tehakse jõgedes Keskkonnaagentuuri vedamisel seiret, aga muidugi võib olla, et kuna seiremetoodika ja paikade tõttu saadakse pigem pilt noorpopulatsiooni olukorrast, siis ei registreerita piisavalt kiiresti võimalikku langust suuremate sugukalade arvukuses (mida me kõik mõjutame oma väljavõetud kaladega).

Lisaks siis eelkirjeldatud tegevusele on püütud populatsiooni kaitsta ka püügipiirangutega (kudeaeg, miinimumsuurus, pileti hind jne), aga ma arvan, et kõik on siin nõus, et püügikoormus on tuntavalt kasvanud viimastel aastatel ja noh, pigem tundub kõigile, et kala on vähemaks jäänud, kui et juurde tulnud. Seega, mis oleks mõistlik täiendav piirang? Tõsta hinda? Tõsta alammõõtu? Piirata päeva/hooaja võetavate kalade arvu? Midagi muud? Kõikidel siin läbi käinud ettepanekutel on omad plussid miinused, paljud ideed võiksid positiivselt mõjutada kalade arvukust, aga mitmeid neist on raske jõustada.

Seepärast küsingi, et kes jätaks püügi tegemata, kui teatud jõgedel (olge needsamad lisaloa jõed nt või loetud jõed nende hulgast), oleks ainult CR lubatud? Enamus ju kirjutab, et käib looduse pärast, püügimõnu ja võitluse pärast ja muud sellist. See kõik jääks ikka alles. Ära jääks ainult kala koju viimine (ma ei ole veel lugenud, et keegi ütleks, et ta just selle pärast käib jõekal). Kes kala kotis vahele jääb, saab trahvi ja tühistatakse kalapüügiõigus x ajaks. Mulle tundub, see selgem ja lihtsam piirang, kui alammõõdu tõstmine, ülemmõõdu panek või y kala päevas/hooaja jooksul. Kilone emane kala annab keskmiselt ca 1800-2000 marja, millest sõltuvalt aastast võib viljastuda suurem või väiksem osa, millest omakorda koorub väike osa, millest omakorda 1 eluaasta elab üle väike osa, aga sellegipoolest võime loota, et õige mitu hea genofondiga kala võiks tulla. Nii et iga vabastatud kala, on suur kingitus. Siin vaid loetud hulga kõvemate meeste saagid hooaja kokkuvõtete põhjal annaks juba üle 100 000 täiendava marja, millel potentsiaalselt võiks mõne aasta pärast olla viisakas mõju ja nii see positiivne ring kasvaks aasta-aastasse. Mu enda usku CRi kasvatas oluliselt eelmisel aastal Itaalias käik. Olles seal perega puhkamas, tegin Toskaanas ka väikese lendõnge päeva kohaliku giidiga. Ta rääkis, et enamus jõgesid roogitakse seal püügiga tühjaks, aga neil õnnestus 9 aastat tagasi omavalitsusega saada kokkuleppele ning mõnedele jõgedele pandi CR kohustus peale. Lisaks algusaastatel istutati natuke kala juurde. Ning 2015ndaks oli seis selline, et ma pole taolist asja näinud. Jõgi reaalselt kubises pinda tõusvast kalast. Olen käinud päevikuajal ka meie parimatel jõgedel, aga see oli ikka kraadi võrra kangem lugu. Kes vähegi lennukaga püüda mõistab (mina see kahjuks pole), sellele on need jõed küll paradiis. Nii et vahelepõikena soovitan www.lucacastellani.it/it/ väga lahe vana, ilusad jõed, suured kalad ja neid on ka palju.

Mulle tundub, et see loob sellise positiivse ringi. Mida rohkem vabastad, seda rohkem kala on (eeldusel, et enne ei katsu kuiva käega, ei tee 4 minutit pilti, topi sõrmi lõpuste vahele jne), mida rohkem kala on ja saadakse, seda vähem on kiusatus on teda kotti panna, sest tõesti saadki elamuse kätte võttudest ja võitlustest, ei pea seda 4 käigu ainsamat kala kaasa võtma. Ja seal, kus oleks CR piirang, seal minu arvates ei peaks ka kallist lisaluba olema täiendava püügipiiranguna.

Pluss, muidugi on oluline ka järelevalve kude- (ja ka muul) ajal. Käisin sarnaselt mitmele foorumikasutajale ka Keila jõel patrullis EKSi koordineeritud initsiatiivi raames, ja kurb oli tõdeda, et tõesti nendest pääsude avamisest, kudealade tegemisest või asustamistest pole tuhkagi kasu, kui süsteemselt ja nahaalselt mingid tüübid kudevaid kalasid lihtsalt notivad. Jõeka puhul pole tegevus ehk nii massiline, sest mari pole nii väärtuslik ja majanduslik tulu väiksem, aga see on siiski tõenäoliselt suur. Pole mingit põhjust arvata vastupidist. Ja ebarealistlik on oodata, et inspektsioon igale poole jõuab, nii et vabatahtlike tegevus on muidugi väga oluline. Keeruliseks teeb see, et paljud jõed Tallinnast kaugemal ja kohalike panus peab suur olema, pluss kudealad ja võimalikud röövpüügialad palju pikemate lõikude peal laiali võrreldes lõhejõgedega. Aga sellegipoolest, ka sinna peaks panustama.

Pikavõitu see jutt sai, aga tahtsin ikkagi need asjad välja öelda. Kokkuvõttes tundub mulle, et võiks proovida nõnda, et mõned jõed on ainult CR, kel on oluline ka kala koju viia, saad raha eest teistel jõgedel x hulga kotti panna ja siis laseks kalauurijatel uurida, et kuidas populatsioonide arengutega lood on.
The following user(s) said Thank You: vaikus, STF, Rainer, Madis, Foreman, wingsuit, Svennu
More
8 years 9 months ago #7866 by wingsuit
Replied by wingsuit on topic Jõeforelli hooaeg 2016
Asustamiste osas (küll keskendunult lõhedele usas) avas minu silmi kõvasti see film. Ei ole sugugi nii, et haudume ja asustame ja kõik on vinks-vonks. Eestis küll Põlula minuteada peab eraldi erinevate jõgede sugukarju, ehk siis vähemalt see geneetiline iseärasus säilib (paremini kui viidatud videos näidatud), aga siiski asustamine tõenäoliselt nõrgendab populatsiooni ellujäämisvõimet pikas perspektiivis.

More
8 years 9 months ago #7867 by scuba
Replied by scuba on topic Jõeforelli hooaeg 2016
Kui samadest jõgedest sugukalu võtta,ehk siis metsikuid,siis ma küll ei näe põhjust ,miks geneetika peaks asustatutel nõrgenema.Kindlasti muutuvad kalad nö rumalamaks totaalse cr-i tingimustes pikapeale.Looduslik üliettevaatlikkus aretatakse pikapeale vähemaks.
Samuti ei saavutata kindlasti konsensust cr jõgede osas.Igal omad lemmikjõed sõltuvalt elupaigast,püügiharjumustest,nõudmistest jõge ümbritseva looduse suhtes jne.
CRi kehtastamine ongi sisuliselt alammõõdu viimine püüdmatusse kõrgusesse.Arvan,et reaalselt olemas olevate kalasuuruste hulgast leiaks samuti kalade arvukusele kaasaaitava alammõõdu..Teadusuuringut asja tulemuslikkusest saaks ka sellelt pinnalt teha.
Mina hindan forellipüüki just selle poolest,et korraliku kala saamine suht raske.Kui ikka kala nagu Sindi forellipüügis,iga viskega otsas,siis ka kogu asja võlu kaob minumeelest.Siis võibki raha eest forellipüügiasutusse minna.
Ei kujutagi hästi ennast mõtlemas,et täna lähen 32cm-st saiale tooma Valgejõele aga homme lähen kisun välja ja loobin tagasi 2 kiloseid Õhnel kus kehtib CR.
Vaatan palju igasugu kalapüügisaateid ja kui ikka iga viskega kala otsas,siis tundub suht igav see püük.Pole väljakutset noh.
More
8 years 9 months ago #7868 by Jeekim
Replied by Jeekim on topic Jõeforelli hooaeg 2016
scuba: ... raha eest forellipüügi asutusse minna
Püüki on selles samavõrra kui kettipandud põdra laskmises jahti.
More
8 years 9 months ago #7869 by kivikas
Replied by kivikas on topic Jõeforelli hooaeg 2016
hea, et jahindust puudutati...
olen hulka suurema staažiga jahimees kui lennukamees. meie jahtkonnas on juba aastaid kokkulepe, et emiseid ei lase ja esimesed (kes on tavaliselt karja juhtemised) suured loomad lastakse alati üle minna ja lastakse väiksemaid. siiamaani olid tulemused käegakatsutavad. vale looma küttimise eest oli jahtkonnas erinevaid karistusi alates päevaks- või suurulukijahi hooaja lõpuni ajumeheks jne. ühe jahtkonna sees on lihtne kokku leppida kuna huvid kõigil ühised...
kuidas sama praktikat saaks rakendada hobikalastuses ja ka peakski kuivõrd inimeste huvid on siiski hoolimata sellest, mida foorumis teistele lugemiseks kirjutatakse ja tegelikkuse vahel, siiski erinevad. olen jõgede ääres ikka väga erinevat käitumist näinud...
ja ikkagi olen ma seda meelt, et meie jõgede vee kvaliteet on nii palju muutunud, et väiksemad kalad ei suuda savis/mudas varsti kruusa välja kaevata.
vähe on sellest,et kalda peal vaadata, et ilus kruusane põhi. proovige kudepesa sügavus sisse kaevata. väga paljudes kohtades ei õnnestu isegi saapaga seda auku sisse uuristada sinna...
More
8 years 9 months ago #7870 by Svennu
Replied by Svennu on topic Jõeforelli hooaeg 2016
Proovi mõttes võiks ju neile praegustele lisalehe jõgedele selle CR kohustuse peale lükata küll nii kümneks aastaks :) Täitsa huvitav oleks teada, mis 10a lõikes muutub.
Kontroll on muidugi teine teema ja usun, et kui ausaid spinnamehi vähemaks jääb (usun, et mõningal määral siiski jääb vähemaks), leiavad need jõed taas üles vähe teise püügiharjumusega mehed ...
Kokkuvõttes ei muudaks küll vähemalt minu jaoks see mitte midagi, kui osadel jõgedel kehtiks vaid CR püük.
Time to create page: 0.239 seconds
Powered by Kunena Forum