Alates 01.05.2022 on foorum vaid lugemiseks. Selleks on peamiselt kaks põhjust: portaal "kolis ümber" platvormi viimasele versioonile, kuid kahjuks pole veel välja lastud foorumi komponendi töövalmis versiooni ning eesti keelset tõlget. Samuti on viimastel aastatel olnud probleemid spämmijatega, kes murravad läbi ka spämmikaitsest.

  • Aitäh 11000 foorumipostituse eest ning loodetavasti kohtume uuesti tulevikus!

Jõeforelli hooaeg 2016

More
8 years 1 month ago - 8 years 1 month ago #7886 by sven862
Replied by sven862 on topic Jõeforelli hooaeg 2016
Madis, kuidas see seadus siis olema peaks? On meil jõgesi, kus elab eranditult harjus? Peaks ma siis trahvi saama kui lähen kalale ja harjus otsa tuleb, vaatamata sellele, et ma ta vabastan ning soovin hoopis jõekat püüda?
Ilmselgelt pole sul aimugi tonkapüügi kahjulikkusest ja sellest kui peeneks selle püügi ajada saab. Või siis mul pole aimugi superproff-forellimehe võimetest kui neil see vahe 10x korda on.
Last edit: 8 years 1 month ago by sven862.
More
8 years 1 month ago #7887 by sven862
Replied by sven862 on topic Jõeforelli hooaeg 2016
kivikas - siin on miskit sellist, millele scuba vihjas..palju juttu, kuid vast sinna auku läheb.
www.pnas.org/content/106/Supplement_1/9987.full.pdf

More
8 years 1 month ago #7888 by scuba
Replied by scuba on topic Jõeforelli hooaeg 2016
Kivikas:Mina vaatasin mingit looduskanalit Viasatis,kus oli terve saade inimese valikutest tekkinud mõjudest liikide välimikule ja muudele omadustele.Isegi mingite pääsukeste tiibade kuju oli muutunud seoses kiirtee kohal lendamisega.Vist jäid parema manööverdusvõimega linnud vähem auto alla.Siis oli näide mingi Austraalia mao pea suuruse ja kuju muutustest,aga kas selle tingis mingi inimese poolt toodud uus saakloom või vaenlane ei mäleta enam.Aga looduslikust ja kunstlikust valikust pajatasid juba Mendel,MItshurin ja keegi veel.
Ilmselt on kala raskem võtma saada seal,kus toitu on ülikülluses ja peibutis ei ole siis piisavalt atraktiivne.Uus meremaa kalad päris pirakad,ilmselt näljas pole.
MIks ikka forellil tekkis evolutsiooni käigus omadus pugeda peitu,mitte ujuda avavees pidevalt.Võib-olla inimese käsi siingi mingil määral mängus.
More
8 years 1 month ago #7889 by scuba
Replied by scuba on topic Jõeforelli hooaeg 2016
Sven-i lingil olevas artiklis palju huvitavat.Isegi jõekas ära mainitud,et aastasadu kestnud püük Euroopas on kala ettevaatlikuks teinud võrreldes metsiku lääne forellidega,keda vähem taga aetud.ja seega palju kergemini püütavad.
Ka harksarviku sarvedest jutt ja elevandi võhkade kadumisest inimese janunemise pärast antud produktide suhtes.
More
8 years 1 month ago #7890 by Laurip
Replied by Laurip on topic Jõeforelli hooaeg 2016

Madis wrote: See, et C&R jõgedes läheks püük liiga lihtsaks on täielik jama. Täpselt vastupidine effekt on. Kala kes on paar korda putuka või landi otsas olnud on edaspidi tohutult keeruline püüda. Pigem on need C&R lõigud just väljakutsuvamad, kuna kala võtma saada ei ole enam nii lihtne.

Tänan. Tundus, et ollakse õige teravalt vastu C&R-ile (käsitluses, mis tähendab kogu saagi vabastamist, mitte selektiivselt tagasi laskmist). Kui C&R osutukski võimalikuks mõnes jões, võiks kahtlemata jääda võimalus püüda ka ilma etteantud piiranguta jõgedel, kust siis tasu eest saaks meelepärase suupiste, samuti on külmlett alati optsioon. Kõiki forellijõgesid pole kindlasti mõtet eksklusiivselt C&R teha, kuid mõni selline jõgi, millel on potentsiaali, tähendaks seda, et tulevikus ehk polekski tarvidust Uus-Meremaalt rekordkalu otsida. Üleüldine jõeforelli alammõõdu tõstmine tuleks absoluutselt kasuks mõningatele populatsioonidele, kuid suurte kalade osakaalu see oluliselt ei suurendaks, kui üldse (kui nagunii toimub väljapüük alates alammõõdust, välja arvatud marginaalne osa, kes pääseb nii pika aja jooksul väljapüügist), suureneks hoopis kalade arvukus, kui see pole juba oma piiril. Iga jõgi ei võimaldagi suurt jõeforelli arvukust, limiteerivaks saab ikkagi eelkõige elupaigad ja kudemisvõimalused ning toit. Kõige rohkem kasu lõikakski seljuhul jõed, kus arvukus madal, aga potentsiaali on. Nii C&Ri kui ka alammõõdu tõstmisega peaks loomulikult kaasas käima ka kudealade taastamine, rändetõkete eemaldamine.
Kui vaid mõeldaks selle asemel, et mis on kõige kasulikum mulle, mis oleks kasulikum kaladele.... Aga seda, ma usun, on palju tahta. Vähemalt praegu veel. Mina usun, et kui lihtsalt populariseerida C&R püüki kasvavate forellikütihordide (tegelikult peaks see laieneda ka muudele liikidele), parandada jõgedes tingimusi ning muuta inimeste arusaamu kalapüügist kui sellisest, siis poleks tarvis lisapiiranguid. Piirangutest kiputakse alatihti mööda hiilima, aga kui piisavalt suure grupi mentaliteet teine, siis see ehk voolab üle ka mujale ühiskonda. Samuti tehtaks sellega röövpüügi viljelejate elu keerulisemaks, kui tulihingelised kütid kalade eest seisavad (respekt siinkohal vabatahtlikele kudejõgede kaitsjatele).

Lugupidamisega,
Tulihingeline Kalamees.
More
8 years 1 month ago #7891 by tamma
Replied by tamma on topic Jõeforelli hooaeg 2016
Scuba,

Mulle tundub, et Sa ei lase ennast artikli sisust väga häirida ja suhteliselt vabalt tõlgendad. Sveni artikkel väga hea ja rõhutab sedasama pointi, et kuna jaht/kalastus on pigem kallutatud trofeeisendite suunas, siis võetakse parima geonofondiga isendeid välja. Misjärel saavad seksima paremuselt teised, kolmandad ning populatsiooni genofondi kvaliteet langeb. Sellepärast siis kadumas võhkadega elevandid, sarvedega hirved või keegi teine. Ja need trofeekalad ei ole mitte need lollimad, ettevaatamatud, vaid lihtsalt piisab ühest korrast, kui 300 korda nina ette poetatud leechi peale närv üles ütleb ja rabab. Tõenäosusteooria.

Ja jutt sellest, et CR tingimustes on eriti lihtne kala võtma saada ei tundu eriti loogiline ja ega ka tegelik kogemus mujalt ei toeta seda. Isegi tõid välja, et jõeforell ettevaatlikum püügikoormuse tõttu. Ei usu, et kalale meeldib konksu põske või mujale saada, sipelda ja käperdatud saada ning et kala on kursis, et see hooaeg on CR või et alammõõtu tõesteti tema suurusest pikemaks ning mitte enam kotti minek. Kes on korra vabastatud ja konksu tunda saanud, muutub ikka pigem ettevaatlikumaks ja valivamaks. Lihtsalt, kuna kala populatsioon kasvab seeläbi, siis 5 võimaliku suure kala asemel, kellest 1 peaks libastuma, et võtt oleks, on nt 25. Ehk taaskord matemaatika. Seesama Toskaana näite puhul ütles giid, et neil on suurte kalade lõik jões, mida kutsutakse ülikooliks ja et kes seal võtu saab, sellele antakse professori tiitel. Sest seal on suured, targad kalad, keda üliraske võtma saada. Mis sest, et neid palju. Sama juttu on tõesti ka Uus-Meremaal käinud rääkinud, et treenitus ja ettevaatlikkus on kaladel nii suur, et naljalt ikka võtma kala ei saa.
Time to create page: 0.119 seconds
Powered by Kunena Forum