Lühike puhkus Hiiumaal ja külmik haugikotlette jälle täis lapitud.
Suurt kala ei ole veel palju, aga pisemaid uitab juba parajalt ringi ning mõned suuremad satuvad ka nende sekka püügimõnu pakkuma. Kala saamise tihedus on just selline paras, et päris üle viske kala ei tule, peab ikka natuke vantsima, mis ongi põnevam. Olen paari aastaga seda lahekest päris hästi tundma õppinud, mis teeb selle püügi seal eriti lahedaks. Nädala sees otsisin uusi kohti ja kalata ei jäänud kordagi, aga reedel läksin põhiplatsile, kust sain selle puhkuse suurima, 3,6 kilose ning kaasa võtsin lõpuks 4 kala:
Pühapäevaks oli sõprade ja naabrite tellimus suurelt sees ning siis tuli 12 kala massivahemikus 1,2-3kg välja tassida. Võtsin ka ühe mandrisõbra kaasa, kes mu kalalugusi alati selliseks kalamehejutuks peab ja näitasin talle ka siis haugipüüki hiiu moodi:) Sai tasuks ka kohe oma rekordkala, 4,1 kilose kätte, kaalusime ära ja lasime tagasi, ilus hõbedane kala oli. Lisaks 2,1 kilose ja paar väiksemat. Igatahes oli ta väga rahul. Kahjuks oli meil lõpuks väga kiire ja pilt kaladest tuli selline lugupidamatu (lõigatud kõrid jne), et ei hakka seda siia panema.
Kui tavaliselt kasutatakse seal ujuvaid slidereid, siis minu jaoks on see pisut nagu tunnetuseta püük ja seepärast pisut igav. Lihtsalt ei oska. Ei saa mina alati täpselt aru, mida see slider seal otsas teeb ning visketäpsus selle 30 grammise klotsiga pole ka just päris see, mida tahaks. Seega eelistan tavalist pöörlevat, millel olen kolmiku suurema vastu vahetanud ja selle otsa erksas toonis (punane või porgand) sirpsaba saba. See hoiab lanti paremini pinnas ja aitab ridva otsaga mängides sellised pausikesi ning kirbuhüppeid teha, mida niisama pöörlev muidu hästi ei tee. Loomulikult viburdab niisama ka seal taga ja tundub kuidagi väga õige asi olema:) Lisaks peab ütlema, et pikk mereka spinning teeb ka haugipüügi märksa lahedamaks. Igatahes, äge värk.
