showcase riba kalamehed

Soovitame kindlasti tutvuda ka veekogude keelualade ja keeluaegadega !

Soome lahe vesikonna jõed

 

Jõgi

Kalad

Lisainfo

Pühajõgi Katsepüükidel haug, jõeforell, särg, trulling, ahven, luts, ogalik, luukarits, viidikas  Jahedaveeline forellijõe tüüpi jõgi, mis kaotas alates 80ndatest aastatest oma kalandusliku väärtuse tugeva reostatuse tõttu. Varem käisid seal kudemas ka lõhe ja meriforell. Viimased andmed jõe kohta puuduvad.
Kunda jõgi Katsepüükidel jõeforell, vikerforell, harjus, haug, turb, lepamaim, särg, trulling, rünt, viidikas, luts, ogalik, hink, luukarits, ahven Katsepüükidest selgus, et jõe eri osades on kalastiku koosseis ja arvukus erinev. Kalastiku koosseisult on ülemjooks on jõeforelijõe, keskjooksu alumine osa ja alamjooksu ülemine osa harjusejõe ning suudme-eelne osa forelli-lõhe jõe tüüpi. Kalanduslikult väärtuslik jõgi.
Ädara jõgi Katsepüükidel jõeforell, luts, luukarits, luts 80ndatel oli jõgi suhteliselt kalavaene, viimased andmed puuduvad. 
Voore oja Katsepüügil jõeforell  
Selja jõgi Katsepüükidel haug, särg, jõeforell, latikas, rünt, trulling, ogalik, võldas, luukarits Kalanduslikult väärtuslik jõgi. Jõe tüübilt on alamjoooks on harjusejõe tüüpi, ülem- ja keskjooks jõeforelli tüüpi. Välistatud pole ka harjuse esinemine Selja jões.
Sõmeru jõgi Katsepüükidel jõeforell, meriforell, vikerforell, võldas, haug, luukarits, trulling Sõmeru jõgi on kalanduslikult väärtuslik, kalaliikidest domineerib jõeforell.
Valgejõgi Katsepüükidel jõeforell, haug, lepamaim, särg, võldas, ahven, luukarits, luts, ogalik, tippviidikas, trulling Valgejõe alamjooks on forelli-harjuse-lõhejõe tüüpi, suurem osa keskjooksust ja jõe ülemjooks jõeforelli tüüpi.  Valgejões koevad ka meriforell ja lõhe. Kalanduslikult väärtuslik jõgi.
Pudisoo jõgi Katsepüükidel jõeforell, meriforell, lepamaim, võldas, ogalik, luts Forellijõe tüüpi jõgi, oluline roll meriforelli kudejõena.
Pärlijõgi Katsepüügil lepamaim Suvise veevaesuse tõttu puudub oluline kalanduslik väärtus
Kolga jõgi Katsepüügil jõeforell ja lepamaim  
Loo jõgi Katsepüügil jõeforell, luts, särg Kirjanduslikel andmeil esineb Loo jões ka haugi. Kalanduslikult väärtuslik jõgi, jõeforelli-haugijõe tüüpi.
Valkla oja Katsepüügil ahven Varasemalt on olnud ka olulise tähtsusega forelli ja lõhe kudejõgi
Kaberla oja Katsepüügil jõeforell

Jaheda veega kiirevooluline jõgi.

NB! Jõgi on aastaringselt keelu all, lubatud on vaid:

1) silmupüük torbikuga ja silmumõrraga;

2) vähipüük vähimõrra ja vähinataga.
Jägala jõgi Katsepüükidel haug, lepamaim, särg, linask, koger, võldas, ahven, trulling, hink, luts, jõeforell Kalastiku kooseisu poolest  on Jägala jõe ülemjooksu ülemine osa haugijõe tüüpi ja ülejäänud osad särjejõe tüüpi. Ökoloogilistelt tingimustelt sobib jõgi ka jõeforellile.

 
Ambla jõgi Katsepüükidel haug, särg, võldas, luts, trulling, ahven, luukarits, lepamaim  
Jänijõgi Katsepüükidel ahven, trulling, haug, lepamaim, luukarits, jõeforell, trulling Ökoloogilistelt tingimustel on jõe alamjooks ja keskjooks lähedane haugijõe tüübile
Tarvasjõgi Katsepüükidel haug, ahven, võldas, lepamaim, trulling  
Mustjõgi Katsepüükidel haug, särg, võldas, luts, luukarits, trulling, lepamaim  
Aavoja Katsepüükidel särg, luukarits, võldas Katsepüükide põhjal on Aavoja särjejõe tüüpi oja
Soodla jõgi Katsepüükidel ahven, haug, lepamaim, trulling, võldas Katsepüükide põhjal oli alamjooksul kalastik liigirikkam. Soodla jõkke on 90ndatel siirdatud ka jõeforelli maime
Jõelähtme jõgi Katsepüükidel haug, lepamaim, jõeforell  
Pirita jõgi Katsepüükidel haug, ahven, lepamaim, luts, jõeforell, trulling, särg, viidikas, võldas Kalastiku koosseisu poolest on Pirita jõe alamjooks forellijõe tüüpi ja keskjooks haugijõe tüüpi. 
Kuivajõgi Katsepüükidel turb, haug, ahven, luukarits, võldas, jõeforell, luts  
Tuhala jõgi Katsepüükidel ahven, lepamaim, jõeforell, trulling, võldas, luts  
Angerja oja Katsepüükidel ahven, lepamaim, jõeforell, trulling, võldas Katsepüükide põhjal oli Angerja oja ülemjooks liigivaesem kui alamjooks, seda ebasoodsate elutingimuste tõttu
Vääna jõgi Katsepüükidel haug, särg, jõeforell, viidikas, lepamaim, trulling, ahven, võldas, ogalikk Jõe alamjooks ja keskjooks on kaladele elutingimuste poolest soodsamad. Kirjanduse andmeil käivad Vääna jões kudemas ka meriforell, lõhe, jõesilm ja vimb
Pääsküla jõgi Katsepüügil ahven Puudub kalanduslik väärtus, põhjuseks vähene hapnikusisaldus ja vee reostatus
Keila jõgi Katsepüükidel haug, särg, viidikas, angerjas, lepamaim, luts, luukarits, hink, võldas, ahven

Katsepüükidest selgus, et Keila jõe eri osades on kalastiku koosseis ja arvukus erinev. Siinkohal mängib suurt rolli Keila juga, mis on siirdekaladele ületamatu. Kalanduslikult on jõe ülemjooks ja keskjooksu ülemine osa haugi-ahvena jõe ja keskjooksu alumine osa ning alamjooks Keila-Joa joast üleval pool särjejõe tüüpi. Joast allpool olev lõik on forelli- ja lõhejõe tüüpi. Suudmepiirkonnas käivad kudemas meriforell, lõhe, vimb ja seal võib esineda ka jõeforelli. 

Atla jõgi Katsepüükidel särg, lepamaim, haug, ahven, võldas, luukarits, trulling Atla jõgi on haugijõe tüüpi ning liigirikkam kesk- ja alamjooksul
Maidla jõgi Katsepüügil võldas ja luukarits Olgugi, et Maidla jõe elutingimused on kaladele soodsad, katsepüügite käigus 90ndatel aastatel oluliselt kala ei saadud (see võis olla ka näiteks reostusepuhangu tagajärg). Viimased andmed jõe kohta puuduvad. 
Vasalemma jõgi Katsepüükidel haug, särg, jõeforell, linask, lepamaim, trulling, luts, hink, ogalik, ahven, luukarits, võldas Kõige liigrikkam oli katsepüükidel Vasalemma jõe alamjooks, kalastiku koosseisu järgi on jõe ülemjooks haugi-särjejõe tüüpi, alamjooks forellijõe tüüpi
Munalaskme oja Katsepüükidel haug, lepamaim, võldas, jõeforell, trulling Katsepüükide ajal oli oja suhteliselt kalavaene, põhjusena ilmselt süvendustööd ja eutrofeerumine (veekogu toitelisuse tõus)
Hingu oja Katsepüükidel haug, lepamaim, jõeforell, võldas  
Kloostri jõgi Katsepüükidel jõeforell, haug, luukarits, trulling, lepamaim

Katsepüükide ajal oli jõe ülemjooks suhteliselt kalavaene. Suveti on ülemjooks ka madala veetasemega.

NB! Jõgi on aastaringselt keelu all, lubatud on vaid:

1) silmupüük torbikuga ja silmumõrraga;

2) vähipüük vähimõrra ja vähinataga.
Vihterpalu jõgi Katsepüükidel ahven, ogalik, luts, viidikas, jõeforell, haug, trulling, lepamaim, särg Kalanduslikult on jõe keskjooks haugi-ahvena jõe tüüpi ja alamjooks forellijõe tüüpi. Forellide elutingimused halvenesid peale süvendus- ja maaparandustöid
Piirsalu jõgi Katsepüükidel haug, luukarits, jõeforell, ahven   
Veskijõgi Katsepüügil kalu ei saadud  
Nõva jõgi Katsepüügil haug, ahven, luukarits, jõeforell  Erinevatel andmetel võib Nõva jões kudemas käia ka meriforell
Kõrtsioja Katsepüükidel haug, luukarits, jõeforell  
Kaldamäe oja Katsepüükidel haug, jõeforell  

Originaalallikas: Eesti Jõed, A. Järvekülg, Tartu 2001

Katsepüüke tehti põhiliselt 1990ndatel aastatel (osaliselt ka 80ndatel), seetõttu on ilmne, et tänaseks päevaks võivad olla toimunud kalade koosseisus, arvukuses ja nende elutingimustes mõningad muudatused.

Kalaportaal, 2013.