Soovitame kindlasti tutvuda ka veekogude keelualade ja keeluaegadega !

NB! Veekogud on lingitud ka kaardiga (ära on toodud jõe algus- ja lõpppunkt). Kaardi ja aerofoto vaatamiseks kliki veekogul.

Liivi lahe vesikonna jõed

 
 

Jõgi

Kalad

Lisainfo

Paadrema jõgi

Katsepüükidel haug, särg, meriforell, turb, ahven, ogalik, luts, rünt, viidikas 

Kalanduslikult väärtuslik jõgi. Kõikides lõikudes, kus teostatid katsepüüke, oli jõgi suhteliselt liigi- ja kalarikas. Paadrema jões käib kudemas ka meriforell.

Pärnu jõgi

Katsepüükidel lõhe, haug, jõeforell, turb, teib, särg, viidikas, rünt, lepamaim, säinas, tippviidikas, vimb, võldas, ahven, kiisk, luukarits, ogalik, luts, hink, trulling. Kirjanduse andmetel on teateid kokku 30 kalaliigi esinemise kohta.

Pärnu jõgi on üks Eesti kala- ja liigirikkamatest jõgedest. Jõe eri osades on kalastiku koosseis ja ökoloogilised tingimused erinevad. Ülemjooks on on üsna liigivaene, sealt edasi liigirikkus järjest suureneb. Kalastiku koosseisu poolest on Pärnu jõe keskjooksu ülemine osa särje-haugi jõgi ja keskjooksu alumine ja alamjooksu ülemine osa särje-turva jõgi. Pärnu jõgi on ka arvestatav jõeforelli jõgi, sealt on muuhulgas 1989 aastal püütud ka 4.05 kg ja 4,00 kg kaalunud isendid.

Vodja jõgi

Katsepüükidel jõeforell, vikerforell, võldas, luukarits, haug, lepamaim

Vodja jõgi on külmaveelinem, suhteliselt veerohke ning toitub allikatest. Jõeforelli elupaigana väga väärtuslik jõgi. 1958 aastal püüti Vodja jõest suurim, 4,3 kg kaaluv jõeforell (R. Allpere). 

Sauga jõgi

Kalastaja.ee foorumikasutajate andmetel särg, ahven, haug, linask, koger, turb

Pärnu jõe parempoolne lisajõgi, populaarne kevadine särjepüügikoht.

Esna jõgi

Katsepüükidel jõeforell, vikerforell, võldas, ahven, trulling, luukarits, haug, luts

Katsepüükidel leiti jõeforelli kõigis neljas püügilõigus, vikerforelli ja luukaritsat kolmes lõigus, haugi kahes lõigus ja ülejäänud liike ühes uurimislõigus. Esna jõgi on forellijõe tüüpi ning kalanduslikult väga väärtuslik. Esna jõgi on üks vähestest Eesti jõgedest, kus on ka täheldatud vikerforelli looduslikku sigimist (1980ndatel). 

Prandi jõgi

Katsepüükidel  jõeforell, luts, luukarits, võldas, lepamaim, trulling 

Produktiivse jõeforelli jõena on Prandi jõgi on kalanduslikult väga väärtuslik.

Navesti jõgi

Katsepüükidel  jõeforell, turb, teib, särg, haug, säinas, lepamaim, rünt, tippviidikas, viidikas, latikas, võldas, luukarits, ahven, kiisk, luts, hink, trulling

Katsepüükidest selgus, et Navesti jõe eri osades on kalastiku koosseis ja arvukus erinev. Kalanduslikult on jõe ülemjooks luts-särjejõe tüüpi ning kesk- ja alamjooks haugi-särje-turva jõe tüüpi. 90ndatel leiti jõest esmakordselt ka jõeforelli. Kunagi oli Navesti jõgi tuntud kui hea haugipüügijõgi, kuid süvendustööde ja üleujutuste tagajärjel haugi kudemistingimused halvenesid, seetõttu vähenes ka arvukus.

Saarjõgi

Katsepüükidel luts, trulling, võldas, särg, jõeforell, trulling, viidikas

Jõeforelli leiti jõest esmakordelt 90ndatel  aastatel.

Halliste jõgi

Katsepüükidel  särg, haug, turb, teib, linask, lepamaim, viidikas, rünt, tippviidikas, nurg, trulling, võldas, kiisk, ahven, luts

Kalanduslikult kuulub Halliste jõe alam- ja keskjoks särje-turva-haugi jõe tüüpi ja ülemjooks särje-ahvena jõe tüüpi.

Pöögle oja

Katsepüügil jõeforell ja lepamaim

 

Alva jõgi

Katsepüükidel haug, lepamaim, trulling

Puudub oluline kalanduslik väärtus

Raudna jõgi

Katsepüükidel haug, jõeforell, särg, lepamaim, turb, teib, rünt, trulling, luukarits, viidikas, tippviidikas

Kalastiku koooseisu poolest on Raudna jõgi alam- ja ülemjooksul särje-haugi jõe tüüpi ja keskjooksul särje-teivi jõe tüüpi.

Kõpu jõgi

Katsepüükidel haug, turb, särg, rünt, lepamaim, viidikas, tippviidikas, ahven, luts, trulling

Kalanduslikult on Kõpu jõgi särje-ahvena jõgi ning katsepüükidel täheldati liikide koosseisullist sarnasust jõe eri osades.

Reiu jõgi

Katsepüükidel jõeforell, haug, särg, teib, turb, roosärg, lepamaim, säinas, võldas, kiisk, ahven, ogalik, vimb, koger, trulling, luts, hink, viidikas, tippviidikas, rünt

Katsepüükidest selgus, et Reiu jõe eri osades on kalastiku koosseis ja arvukus erinev. Ülemjooksul oli kalade arv väiksem, kuid allavoolu hakkas arvukus suurenema. Jõe kesk- ja alamjooks on kalanduslikult ja ökoloogiliste tingimuste poolest särje-turva jõgi.

Mustjõgi

 Katsepüükidel lõhe, jõeforell, haug, harjus, võldas, ahven, luukarits, luts, trulling, koger, tippviidikas, viidikas, rünt, särg, roosärg, tõugjas, säinas, lepamaim, teib

Katsepüükidel kalade koosseis ja hulk erinevates jõe osades erines, kuuest jõelõigust leiti haugi ja särge, viiest lõigust trullingut, neljast jõelõigust viite liiki kalu. Jõeforelli leiti jõe keskjooksult. Mustjõgi on kalanduslikult väärtuslik jõgi, seda nii liigirikkuse, kalade hulga kui ka siirdeteena.

Pärlijõgi

Katsepüükidel jõeforell, lõhe, angerjas, haug, särg, lepamaim, teib, rünt, roosärg, võldas, ahven, luukarits, luts, trulling, viidikas

Kalanduslikult väärtuslik jõgi. Pärlijõgi on üks vähestest lõhe kudemisjõgedest, alam- ja keskjooks kuulub produktiivse jõeforellijõgede tüüpi.

Raudsepa oja

Katsepüükidel lepamaim, võldas, trulling, jõeforell, ahven

Jahedaveeline ning kiirevooluline oja, kuulub forelliojade tüüpi.

Vaidava jõgi

Katsepüükidel harjus, lõhe, jõeforell, haug, särg, lepamaim, teib, turb, rünt, viidikas, ahven, luts, trulling, kiisk, võldas

Kalanduslikult väärtuslik jõgi. Alamjooks harjusejõe tüüpi, sobilik ka lõhele kudemispaigana. Üldlevinud liigid jões harjus, jõeforell ja viidikas.

Peetri jõgi

Katsepüükidel jõeforell, haug, harjus, lepamaim, särg, teib, rünt, viidikas, tippviidikas, võldas, luts, trulling 

Kalanduslikult väärtuslik jõgi. Kalastiku koosseis ja arvukus jõe eri paigus on erinev. Üldlevinud liikideks olid katsepüükidel võldas, trulling, lepamaim ja teib. Eesti territooriumile jääv alamjooks on harjusejõe tüüpi, samas sobilik ka jõeforellile elutegevuseks ja lõhele kudemiseks.

Hargla oja

Teib, võldas, trulling, jõeforell, harjus

Jahedaveeline ning kiirevooluline oja, kuulub teivi-forelliojade tüüpi.

Originaalallikas: Eesti Jõed, A. Järvekülg, Tartu 2001

Katsepüüke tehti põhiliselt 1990ndatel aastatel (osaliselt ka 80ndatel), seetõttu on ilmne, et tänaseks päevaks võivad olla toimunud kalade koosseisus, arvukuses ja nende elutingimustes mõningad muudatused.

Kalaportaal, 2013.