Soovitame kindlasti tutvuda ka veekogude keelualade ja keeluaegadega !

NB! Veekogud on lingitud ka kaardiga. Kaardi ja aerofoto vaatamiseks kliki veekogul.

Eesti järved P-Ü

 
 

Järv

Kalad

Sügavus & lisainfo

Paganamaa järvestik  

Kikkajärv

Ahven, särg, haug, kiisk. Mõningatel andmetel ka latikas, luts, linask (allikas: Eesti NSV järved ja nende kaitse).

 Lisainfo (kasutaja s.o.s poolt, kalale.ee): väike ahven, kiisk, haug , linask ja latikas( need on tont teab kus ja saab ainult võrguga ) koha maime on toodud ja kh 500g karpe nii 600tk ( ca). Esineb minimaalselt vähki, luts võiks öelda, et on välja surnud sest viimase 7 a jooksul küll kuulnud pole, et keegi saanud oleks....... särg ja roosärg.  

Kõige sügavam koht (22,5 m) on saarest loodes Eestipoolse kalda läheduses (kalale.ee kasutaja s.o.s sõnul võib olla järve sügavus ka 25 m).
Sarapuu järv

vt Kikkajärv (allikas: Eesti NSV järved ja nende kaitse). 

 Lisainfo (kasutaja s.o.s poolt, kalale.ee): kiisk, haug, särg, ahven, roosärg, linask ( latikat ei tea, pole saanud), koger.

Sügavus kuni 8,8 m
Paganamaa Liivajärv

vt Kikkajärv (allikas: Eesti NSV järved ja nende kaitse).   

Lisainfo (kasutaja s.o.s poolt, kalale.ee): linask, särg, roosärg, ahven, haug ja mingil määral karpi, latikat, kiiska.

Sügavus kuni ca 20 m, sügavaim ala on järve keskosas
Paganamaa Mudajärv

vt Kikkajärv  (allikas: Eesti NSV järved ja nende kaitse). 

Lisainfo (kasutaja s.o.s poolt, kalale.ee): suur haug, roosärg, särg, ahven, linask.

Sügavus 2-3 m

   

Pakasjärv Haug, ahven Suurim sügavus 3,9 m (keskosast veidi ida pool), sellest vett 2,4 m

Pangodi järvestik  

Pangodi järv Latikas, särg, haug, koha, ahven, kiisk, linask, mudamaim, koger, luts, roosärg, luukarits, vingerjas Keskmine sügavus on u 3,9 m, suurim 10 m (koos lendmudaga). Sügavaim koht on Suurjärve kirdeosast veidi lõuna pool olev ala
Kodijärv Särg, ahven, haug, kiisk, mudamaim, linask, roosärg, luts, kunagi ka latikas Suurim sügavus 6,2 m, keskmine 3 m
   
Parika järv (Viljandimaa) Koger, ahven, haug, luts, vingerjas, kiisk Madal järv, suurim sügavus 3,2 m (koos lendmudaga)

Partsi järved (Põlvamaa)

Holvandi Kivijärv Haug, ahven, koger Suurim sügavus 18,2 m
Uibojärv Viimased andmed puuduvad, kunagi ahven ja haug
Pikamäe järv Ahven, haug, angerjas (tumeda värvusega) Sügavus kuni 12 m
Partsi Kõrtsijärv Haug, ahven, roosärg, koger, mudamaim. Sisse on lastud ka angerjat, karpkala ja hõbekokre. Sügavus kuni 5 m
Partsi Mõisajärv Haug, ahven, koger, särg
Partsi Saarjärv Ahven, haug, sisse on lastud ka angerjat Sügavus kuni 11,9 m
Timo Mustjärv Ahven, haug Sügavus kuni 9,5 m
Koolma järv Ahven (tumedat värvi) Sügavus kuni 6 m
Viroste järv Ahven (tumedat värvi), haug. Sisse on lastud ka kokre ja linaskit. Sügavus kuni 10 m, sügavaim koht järve keskosas

Paunküla järved 

Rõõsa järv Koger Sügavus 3-4 m, järvel on oht talveti ummuksisse jääda
Väike Kaksjärv Koger, ahven, haug, särg Sügavus kuni 5,2 m, Järves on palju vettelangenud puutüvesid ja rampu.
Suur Kaksjärv Ahven, koger, haug, särg, sisse on lastud ka hõbekokre Sügavus kuni 6,2 m
Rahkjärv Särg, ahven, haug, koger, hõbekoger Suurim sügavus 2,8 m, keskmine u 1,9 m, järvel on oht talveti ummuksisse jääda
Paunküla Mustjärv

Ahven, haug, koger, särg, sisse on lastud ka hõbekokre (allikas: Eesti NSV järved ja nende kaitse).

Lisainfo (kasutaja oinz poolt, kalale.ee): aastat 4 tagasi oli seal väikseid süsimustasid ahvenaid ja hauge. Siis käisid Eesti Energia töötajad või muud elektrist lugupidavad härrad järve ääres ja haug kadus.

Suurim sügavus  8 m
Punamäe järv Särg, ahven, haug, roosärg, koger, linask, luts, sisse on lastud ka hõbekokre (allikas: Eesti NSV järved ja nende kaitse).

Lisainfo (kasutaja oinz poolt, kalale.ee): külluslikult nii hõbe kui kuldkokre (hea elussööta püüda) esineb ka ahvenat. Muid liike kohanud ei ole. Järve kaldal muljetavaldava suurusega kopra maja.

Suurim sügavus 4,3 m, keskmine 2,1 m
Paunküla Linajärv Kääbuskoger, sisse on lastud ka hõbekokre
Lindjärv Koger, haug, ahven, särg, mõnedel andmetel ka latikas Sügavus kuni 1,5 m
Kaatsjärv Kunagi ahven, haug, särg, koger, hõbekoger, viimased anded puuduvad Sügavus kuni 6 m
Kiruvere järv Särg, ahven, latikas, haug, viidikas, roosärg, kiisk, koger, linask, luts, hink  (allikas: Eesti NSV järved ja nende kaitse).

Lisainfo (kasutaja oinz poolt, kalale.ee): lisan loetelusse angerja. Paraku elutseb seal kaldal ühe vene rikkuri maja öövaht, kes talvel igapäevaselt vähemalt kümmet unda leotab. Seega haugi lootus seal järves suht kesiseks muutunud.

Suurim sügavus 11,2 m, keskmine 5,4 m
Paunküla Veehoidla Haug, särg, ahven, kiisk, roosärg, nurg, latikas, angerjas, koger, linask, luts, ojasilm, teib Suurim sügavus ca 6-7 m
   
Peipsi  järv Peipsi tint, rääbis, ahven, haug, latikas (kasvab kuni 5,5 kg raskuseks), kiisk, särg, luts, peipsi siig, koha, linask, vimb, säinas, angerjas, koger, nurg, viidikas, tõugjas, rünt, säga, turb, roosärg, harjus, ojasilm. On saadud üksikuid jõeforelle, ärne ja karpkalu. Suurimas, põhjapoolses osas suurim sügavus 12,9 m (keskmine 8,3 m), Lämmijärves suurim sügavus 15,3 m (keskmine 2,5 m), Pihkva järves suurim sügavus 5,3 m (keskmine 3,8 m). Peipsi oli omal ajal esimene järv Venemaal, kus kehtestati kalapüügi eeskirjad. Kalamajanduslikult võib teda nimetada tindi-rääbise järveks, kuna need kalad annavad põhilise saagi (1977.a) . Suure osatähtsusega on ka ahven.

Porkuni -Lemküla järvestik  

Porkuni järv Koger, ahven, haug, ka peipsi siig Suurim sügavus, 2,8 m, on Suurjärve keskel, teised järveosad on madalamad (Alumine järv kuni 1,5 m)
Piisupi järv Kalastik puudub Sügavus kuni 1,5 m
Võhmetu järv Kalastik puudub Keskmine sügavus 1,5 m
Lemküla järv Kalastik puudub Sügavus kuni 2 m
   
Puhatu järv (Ida-Virumaa) Ahven, särg, haug, koger, kiisk, mõningatel andmetel ka luts Sügavus kuni 3,6 m (keskosas). Puhatu järvele on sarnased ka Korponi ja Martiska järv.

Päidla järvestik  

Väike Nõuni järv Särg, koger Valdav osa järvest on 1-2 m sügav, suurim sügavus on u 6 m (Põhjaosas)
Nõuni järv Latikas, särg, ahven, kiisk, haug, roosärg, koha, linask, koger, luts, vingerjas. Sisse on lastud ka karpkala ja peledit Suurim sügavus 14,7 m (keskosas), keskmine 6,1 m. Hea kalajärv.
Päidla Ahvenjärv Linask, koger,haug, ahven, tõenäoliselt ka särg Suurim sügavus koos lendmudaga on 5,1 m (keskosas), sellest vett 3 m.
Päidla Suurjärv Haug, koger, linask, särg, tõenäoliselt ka ahven Suurim sügavus koos lendmudaga on 5 m (keskosas), sellest vett u 4 m.
 Päidla Mõisajärv Latikas, ahven, särg, haug, kiisk, roosärg, koger, linask, viidikas, hink Suurim sügavus 16,9 m (keskosast kirde pool), keskmine 4,2 m. Hea kalajärv.
 Kalmejärv pole teada Sügavus kuni 1,5 m
 Räbijärv Koger ja mudamaim. Oletatavasti ka haug, särg, linask, roosärg, ahven. Kunagi ka latikat. Sügavus koos lendmudaga on 5 m, sellest vett u 3 m.
 Päidla Uibujärv Koger, ahven, roosärg, linask, latikas, tõenäoliselt ka haug ja särg. Sügavus kuni 1 m, on ühenduses Kõverjärvega.
 Päidla Kõverjärv Ahven, särg, latikas, haug,koger, roosärg, linask. Sisse on lastud ka karpkala ja peledit. Sügavus ligi 7 m, sellest u 5 m. Hea kalajärv.
 Mõrtsuka järv Latikas, haug, roosärg, särg, ahven, linask, koger, kiisk, vingerjas, luts, hink. Sisse on lastud ka peledit. Hea kalajärv. Keskmine sügavus u 3,7 m, suurim sügavus 5,4 m on järve põhjaosas.
   
Päidre järv (Viljandimaa) Latikas, särg, ahven, haug, luts, nurg, roosärg, linask, koger, angerjas Sügavus u 2-3 m

Põlva järved 

Põlva järv Särg, ahven, haug, latikas, kiisk, koger, turb Valdav sügavus 1-2 m
Lutsu Palojärv Kalastik puudub
Sanksaare järv Pole täpselt teada, võib oletada ahvena esinemist Asub Põlvast 4 km idakirde pool
Viira järv Pole täpselt teada, võib oletada ahvena esinemist Asub Sanksaare järvest paarsada meetrit põhja pool

   

Rasina Arujärv (Põlvamaa) Särg, ahven, haug, nurg, linask, säinas, latikas, roosärg Sügavus u 3 m (mõningatel andmetel kuni 5 m)
Ratva järv (I-Viru) Haug, ahven, koger Suurim sügavus kuni 1,5 m
Riksu järv (Saaremaa) Ahven, haug, kiisk, linask, roosärg, angerjas, luts, ogalik, luukarits, teib jt Sügavus kuni 1,5 m, on ühenduses merega

Rooni järved (Valgamaa)

Rooni järv Haug, ahven, koger. Kunagi on suurveega tulnud sisse ka särg ja linask. Sisse on lastud ka karpkala ja hõbekokre. Sügavus kuni 17 m (sellest vett 14 m)
Nauska järv vt Rooni järv Sühavus kohalike elanike andmetel 6-10 m, on ühenduses Rooni järvega

 

Rootsiküla järv (Läänemaa) pole teada Sügavus kuni 1, 8 m
Ruhijärv / Ruhja järv (Viljandimaa) Latikas, koha, särg, ahven, haug, roosärg, kiisk, nurg, hink, luts, koger, vingerjas, rünt, angerjas Suurim sügavus 6,8 m, keskmine 2,9 m
Ruiljärv / Ruila järv (Harjumaa) Koger, haug, ahven, särg, kunagi ka linask Sügavus kuni 1 m, järv on kinni kasvamas
Rummu järv (Harjumaa) Ahven, haug, koger, kunagi ka hõbekoger, linask, latikas, särg ja roosärg Suurim sügavus ligikaudu 2,5 m
Ruskavere järv (Jõgevamaa) Haug, ahven, särg, koger, linask Sügavus kuni 3 m, jääb aeg-ajalt ummuksisse

Rõuge järvestik 

Rõuge Valgjärv Särg, ahven, haug, latikas, roosärg, luts, viidikas. Sisse on lastud angerjat, peledit ja peipsi siiga. Suurim sügavus 12,6 m (loodeosas), keskmine 4,4 m
Liinjärv Särg, ahven, haug, nurg, hink, ojasilm. Mõnedel andmetel ka roosärg, kiisk, latikas, karpkala, luts ja isegi forell. Sisse on lastud ka peledit, kes jäi esialgu püsima. Suurim sügavus 11,5 m (keskosas), keskmine 5,1 m
Rõuge Suurjärv Ahven. särg, haug, kiisk, nurg, hink, ojasil, roosärg, luts, viidikas, angerjas. Sisse on lastud ka peledit ja peipsi siiga, kes jäid esialgu püsima. Suurim sügavus u 40 m (keskosast veidi kagu pool), keskmine 11,9 m.
Kaussjärv Särg, ahven, haug, roosärg, latikas, angerjas Suurim sügavus u 27 m
Rõuge Ratasjärv Varem ahven, haug, särg, kiisk, latikas, nurg, roosärg, viidikas, karpkala, angerjas, viimased andmed puuduvad Suurim sügavus 19 m, keskmine 8,5 m. Kõige sügavam koht järve laiema kaguosa keskelt veidi loode pool.
Tõugjärv vt Ratasjärv Suurim sügavus 17 m, keskmine 7,6 m
Kahrila järv Latikas, ahven, haug, nurg, roosärg, viidikas, kiisk, luts, koger, angerjas, karpkala, peipsi siig, peled. Sisse on lastud ka koha. Suurim sügavus 16,4 m (lõunaosas), keskmine 5,3 m. Üks parimaid Rõuge kalajärvi. Koger võib Kahrilas kasvada kuni 2 kg raskuseks.
Rõuge Kõrbjärv Koger, hõbekoger
   
Saare järv (Jõgevamaa) Latikas, särg, roosärg, haug, nurg, linask, koger, kiisk, hink Suurim sügavus 5,6 m (järve keskosast kagu pool), keskmine 4,2 m
Saaremaa Karujärv Ahven, haug, säinas, roosärg, linask, siig, võldas, tõenäoliselt ka särg, kiisk, angerjas, koger ja ogalik. Sisse on lastud ka peipsi siiga ja peledit, mis jäid esialgu püsima. Suurim sügavus 6 m (kõige sügavam on kirdeosas Oinarahust edela pool), keskmine sügavus 1,55 m.
Sinialliku järv (Viljandimaa) Ahven, särg, haug, latikas, viidikas, linask, luts, angerjas, koha Suurim sügavus 10,7 m, keskmine 5,8 m
Suursilm (Saaremaa) Ogalik, luukarits, sisse on lastud särge. Kunagi oli järves ka ahvenat ja haugi. Sügavus alla 1 m

Tagamõisa järved (Saaremaa) 

Saka järv Oletatavasti koger, täpne info kalastiku kohta puudub. Sügavus kuni 1 m
Kiljatu järv Täpne info kalastiku kohta puudub. Sügavus u 1 m
Sarapiku järv Linask, haug, ahven, nähtavasti ka koger Suurim sügavus 2,5 m, valdavalt sügavus alla 1 m
Põdragu järv Ahven, kiisk, linask, roosärg, luts Sügavus kuni 1 m

   

Tammiku järv (I- Virumaa) Haug, hõbekoger, tõenäoliselt ka koger Sügavus kuni 3,5 m

Tihu Järvestik (Hiiumaa)  

Tihu Suurjärv Haug, ahven, koger, mudamaim, nähtavasti ka särg, teib ja luts. Kunagi on sisse toodud ka angerjat. Sügavus 0,5. Järv on ühenduses merega. Esineb oht ummuksisse jääda.
Tihu Keskmine järv Ahven, koger. Võimalik, et ka haug, luts ja hõbekoger. Sügavus 0,6 m
Tihu Kolmas järv Ahven, särg, haug, võimalik, et ka luts ja hõbekoger Tihu järvedest sügavaim, suurim sügavus 1,5

Tilsi järved (Põlvamaa)  

Tilsi Kõrbjärv Latikas, ahven, särg, roosärg, haug, kiisk, linask, nurg, luts ja rünt Suurim sügavus 17 m (keskosast veidi loode pool)
Tilsi Pikkjärv Latikas, särg, ahven, haug, koha, kiisk, koger, linask, mudamaim, hink jt Suurim sügavus 5 m, keskmine 2,6 m

Tsolgo-Koiola järved

 Lisainfo (kasutaja urm poolt, kalale.ee): Vana-Koiolas on latikas välja surnud. Juurde võib lisada linaski. Vahepeal oli ka angerjat. Soojärves on täielik tühjus. Suht väike tiik-seda nagu järveks nimetada pisu palju! Vanasti seal vanarahva mäletamist mööda ilusat haugi ja ahvenat oli. Lauga järvest kadus latikas 14 aastat tagasi ummuksissejäämise tagajärjel. See siis Tsolgo-Vana-Koiola järvedest.

Vana-Koiola järv Latikas, särg, ahven, kiisk, haug, linask   Suurim sügavus 1,3,2 m, keskmine 5,1 m
Vana-Koiola Soojärv pole teada Sügavus kuni 4 m
Lauga järv Ahven, latikas, haug, koger, mudamaim, vingerjas Suurim sügavus 6 m (puhast vett sealjuures vaid 2,5 m), keskmine 2,3 m
Karsna järv Särg, kiisk, ahven, haug, latikas, ilmselt ka koger Suurim sügavus 8,1 m (järve keskosast veidi kirde pool), keskmine 3,1 m
Pille järv Särg, ahven, haug, kiisk, koger, latikas, vingerjas Suurim sügavus 9,7 m (järve keskosast veidi põhja pool), keskmine 3,6 m
Annejärv Särg, roosärg, ahven, haug, kiisk, koger, latikas Suurim sügavus 11,2 m (järve keskosas), keskmine 3,2 m
Tsolgo Mustjärv Ahven, mudamaim, särg, latikas, haug, linask, luts Suurim sügavus 29,7 m (järve keskosast veidi loode pool), keskmine 9,1 m
Tsolgo Kõverjärv Koger, mudamaim Suurim sügavus 10,1 m (järve keskosast veidi lääne pool), keskmine 3,5 m
Tsolgo Pikkjärv Haug, ahven, latikas, särg, mudamaim, kiisk, vingerjas Suurim sügavus 19,2 m (järve keskosas), keskmine 5,3 m
Pindi Kärnjärv Ahven, särg, haug, latikas, linask, kiisk, viidikas, koger, roosärg, hink, võldas Suurim sügavus 26 m (järve keskosast veidi kagu pool), keskmine 8,7 m
Paidra järv Latikas, ahven, roosärg, särg, kiisk, koger, nurg, haug, turb, vingerjas Suurim sügavus 9,8 m (järve keskosast veidi edela pool), keskmine 3,7 m
Listaku Soojärv Ahven, haug, särg Suurim sügavus 6,2 m (sellest puhast vett ca 2,5 m), keskmine 2 m
   
Tudu järv (I-Viru) Haug Sügavus kuni 5 m

Turvaste järved   

Järveotsa järv Mudamaim, koger, ahven, karpkala, rünt, särg Suurim sügavus 6,3 m, keskmine 2,1 m. Järvel on oht jääda ummuksisse.
Turvaste Valgejärv Haug, linask, luts Sügavus koos lendmudaga 2 m, sellest vett 0,5 m
Turvaste Mustjärv Koger Sügavus kuni 2 m, sellest vett ainult 0,5 m

   

Tõlinõmme järv (Harjumaa) Pole täpselt teada, tõenäoliselt suudab järve ebasoodsates tingimustes elada vaid koger Sügavus koos lendmudaga 2 m, sellest vett kuni meeter

Tõrva järved   

Tõrva Vanamõisa järv Ahven, särg, haug, linask, latikas, turb Sügavus kuni 10,5 m
Riiska järv Särg, ahven, haug, karpkala, latikas, linask Sügavus kuni 12,2 m

Tõstamaa järved   

Ermistu järv Latikas, haug, ahven, särg, nurg, linask, koger, angerjas, säinas, kiisk. Ilmselt ka roosärg, luts ja karpkala.(allikas: Eesti NSV järved ja nende kaitse).

 Lisainfo (kasutaja Maxtor poolt, kalale.ee): säina ja lutsu võib nimekirjast julgelt maha tõmmata. Neid kalu Ermistus päris kindlasti pole. Roosärg ja karp pole mitte "ilmselt ka" vaid on seal kindlalt olemas.

Suurim sügavus 2,9 m, keskmine 1,3 m.
Tõhela järv Linask (keskmine kaal u 1 kg), haug, ahven, kiisk, roosärg, luts, vingerjas, angerjas. Kunagi oli ka latikat. Suurim sügavus 1,5 m, keskmine 1,3 m.

 

Tündre järv Latikas, särg, ahven, kiisk, haug, koha, roosärg, koger, linask, luts, hink, angerjas. Sisse on lastud peledit. Suurim sügavus 10,6 m, keskmine 4,9 m.

   

Uljaste järv Ahven, särg, latikas, haug, koger, võldas Sügavus kuni 5,6 m

Urvaste järved (Võrumaa)

Uhtjärv Latikas, ahven, haug, särg, koha, kiisk, nurg, linask, luts, koger, roosärg Suurim sügavus 27,6 m (suurimad sügavused järve kaguosas ja loodeotsas), keskmine 7,7 m.
Lõõdla järv Latikas, särg, ahven, haug, kiisk, koger, linask, hink, vingerjas, angerjas Sisse on lastud karpkala, koha, peipsi siiga, säinast jt. kalu Suurim sügavus 8,8 m (loodeosas), keskmine 3,9 m.

   

Valguta Mustjärv (Tartumaa) Koger, ahven, haug, luukarits Sügavus kuni 1 meeter. Kevadel tuleb kalu sisse Võrtsjärvest.
Veisjärv (Viljandimaa) Särg, ahven, haug, angerjas, kiisk, roosärg, koger, luts, vingerjas, ojasilm. Kunagi ka koha. Keskmine sügavus ca 1 m, kõige sügavam on järv idakalda keskosa lähedal.

Viitna järved  

Viitna Pikkjärv Ahven, haug, särg, linask,koger, luts Sügavus ca 5-6 m, kõiges ügavam on järv põhja- ja lõunaosas
Viitna Linajärv Koger, hõbekoger, ahven, ilmselt ka haug Sügavus ca 5-6 m, sügavaim koht on järve keskosast edela pool
Nabudi järv pole täpselt teada

   

Viljandi järv Latikas, särg, ahven, kiisk, viidikas, roosärg, nurg, koha, linask, koger, säinas, angerjas, ilmselt ka luts. On saadud ka karpkala. Suurim sügavus 11 m, keskmine 5,6 m. Sügavaim koht on järve kitsast osast (nn. Järvekaelast) edela pool.

Vohnja järved  

Vohnja Kõverjärv pole teada Suurim sügavus 4,5 m
Udriku Suurjärv Ahven, haug, kunagi ka särg Sügavus kuni 7 m
Udriku Väikejärv vt Suurjärv Sügavus kuni 5-6 m
Ohepalu järv Haug Sügavus kuni 2,5 m, sellest vett alla 1 m

Vooremaa järved  

Laiuse Kivijärv Särg, haug, ahven, koger, linask, luts Suurim sügavus 2 m, keskmine 1,5 m.
Kuremaa järv Latikas, ahven, särg, viidikas, mudamaim, haug, kiisk, võldas, angerjas, luts, roosärg, luukarits. Sisse on lastud ka peipsi siiga, rääbist, riipust, koha, karpkala, peledit, tinti, kokre jm Suurim sügavus 13,3 m (keskosast kagu pool), keskmine 5,9 m.
Prossa järv Ahven, särg, roosärg, haug, koger, linask, mudamaim, luukartits. Kunagi ka latikas. Suurim sügavus 4,2 m (keskosas), keskmine 2,2 m.
Kaarepere Pikkjärv Särg, linask, haug, ahven, roosärg, koger, mudamaim, ojasilm, luukarits. Kunagi ka latikas, kiisk, luts, viidikas. Suurim sügavus 3,7 m (keskosas), keskmine 2,3 m.
Ilmjärv Ahven, särg, roosärg, haug, linask Suurim sügavus 6,2 m (kirdeotsa lähedal), keskmine 4,2 m.
Raigastvere järv Latikas, särg, haug, viidikas, kiisk, roosärg, luts, säinas, hink, mudamaim, angerjas. Ilmselt ka linask ja koger Suurim sügavus 4 m (keskosast kagu pool), keskmine 3,2 m.
Kaiavere järv Latikas, särg, ahven, haug, kiisk, linask, luukarits, roosärg, viidikas, mudamaim, angerjas, ilmselt ka luts, koger, vingerjas, turb, nurg, säinas ja peled. Suurim sügavus 6,5 m (keskosas), keskmine 2,8 m.
Elistvere järv Latikas, särg, haug, ahven, linask, viidikas, säinas, mudamaim, angerjas, kiisk, koger, roosärg, luukarits, vingerjas, hink, tõenäoliselt ka ojasilm ja turb Kunagi oli suurim sügavus 3,5 m ja keskmine 1,95 m, viimased andmed puuduvad.
Soitsjärv

Koger, haug (allikas: Eesti NSV järved ja nende kaitse).

 Lisainfo (kasutaja Sail poolt, kalale.ee): järve liikide hulka võib lisada ahvena, särje, kiisa ja linaski.

Sügavus kuni 6-7 m.
Saadjärv Särg, ahven, rääbis, latikas, haug, kiisk, viidikas, linask, mudamaim, angerjas, hink, luts, koger, vingerjas, võldas, luukarits Suurim sügavus 25 m, keskmine 8 m.Saadjärves on eesti suurimad rääbised. Leidub ka suuri (5-6 kg) latikaid
Pupastvere Umbjärv Arvatavasti koger Sügavus u 1 m
Vasula järv Haug, ahven, latikas, linask, särg, roosärg Suurim sügavus 14,5 m, keskmine 5,1 m.

 

Vooru Umbjärv (Viljandimaa) Latikas, särg, ahven, haug, koger, linask, säinas Sügavus kuni 4,6 m
Võrtsjärv Rääbis, peipsi tint, haug, säinas, särg, roosärg, latikas, nurg, koger, linask, viidikas, rünt, mudamaim, vingerjas, hink, luts, luukarits, koha, ahven, kiisk, võldas, angerjas, turb, teib, tõugjas, lepamaim, trulling, ojasilm, peipsi siig. On saadud ka hõbekokre, jõe- ja vikerforelle, säga ja vimba Keskmine sügavus 2,8 m. Sügavaimad kohad ( 6 m) on mööda pikikallast kulgevat nõgu Rannaküla põhjaosa ja Rõngu jõe suudme kohal.

Võru järved  

Tamula järv Latikas, ahven, särg, haug, kiisk, koha, viidikas, säinas, roosärg, linask, luts, koger, angerjas, võldas, nurg, teib, rünt, turb, hink, vingerjas, luukarits Suurim sügavus 7,5 m (keskosast kirde pool), keskmine 4,2 m. Koha on võimeline Tamula järves kasvama ligi 10 kiloseks.
Vagula järv Latikas, ahven, särg, haug, koha, säinas, linask, kiisk, viidikas, nurg, roosärg, luts, koger, angerjas. Mõnedel andmetel ka rünt, hink, vingerjas, luukarits, teib, turb, jõeforell, vikerforell, ojasilm, lepamaim ja isegi peipsi siig Suurim sügavus 11,5 m (keskosast kagu pool), keskmine 5,3 m.Järvest on saadud  kuni 7 kg raskusi kohasid ja 14 kg raskusi hauge.
Võru mustjärv Haug, särg, ahven, latikas, linask, koger Suurim sügavus 11,7 m, keskmine 5,5 m.

Võõpsu järved  (Põlvamaa)

Peresi Umbjärv Mudamaim, koger, linask, ahven. Kunagi ka haug. Suurim sügavus 2,9 m, sellest vett 2 m
Lüübnitsa Umbjärv Mudamaim, koger, linask, haug, ahven, vingerjas Suurim sügavus 3,3 m, sellest vett 2 m

Väimela järved 

Väimela Mäejärv Latikas, särg, haug, kiisk, nurg, ahven, linask, koger, roosärg, viidikas, turb, luts, rünt, angerjas, koha Suurim sügavus 11,6 m, keskmine 4,9 m.
Väimela Alajärv Särg, ahven, haug, latikas, linask, kiisk, koger, koha, angerjas jt Suurim sügavus 2,5 m, keskmine 1,6 m. On ühenduses Väimela Mäejärvega. Alajärvest on saadud 2 kg raskuseid kokresid.
 Loosu järv Hõbekoger, koger, särg, haug, ahven, roosärg Suurim sügavus 4,3 m, keskmine 2,1 m.
   
Väinjärv Latikas, särg, ahven, haug, linask, luukarits, säinas, üksikud forellid Suurim sügavus 11,5 m, keskmine 5,6 m. On saadud 2-3 kg raskusi linaskeid ja 1,7 kg raskusi ahvenaid.

Värska järved

Värska Saareküla järv Mudamaim, koger, ahven, linask, arvatavasti ka ka särg ja haug Sügavus 5,2 m, sellest vett u 4 m
Kastkova Umbjärv Täpsed andmed puuduvad, ilmselt kogrejärv Sügavus kuni 1,9 m

 

Õisu järv (Viljandimaa) Latikas, särg, koha, ahven, haug, viidikas, angerjas. Ilmselt ka roosärg, linask, nurg ja luts Suurim sügavus 4,3 m, keskmine 2,8 m.

Äntu järved  

Äntu Sinijärv Ahven, särg, haug Suurim sügavus (põhjaosas olevate allikaaukude kohal) on 8 m. Järv on kõige sinisema ja selgema veega järv Eestis
Äntu Roheline järv Ahven, särg, haug Sügavus kuni 3,3 m. Vesi on kollakasrohelise värvusega.
Äntu Valgejärv Ahven, särg, haug, oletatavasti ka koger. Järve ühendavas ojas olevat ka lutsu Suurim sügavus on 8 m. Valgejärve läbib Rohelisest järvest tulev ja Linaleo järve voolav oja. Vesi on helerohelist tooni.
Äntu Linaleojärv Särg, ahven, haug, koger
Mäeotsa järv Särg, ahven, haug, koger

 

Ülemiste järv Ahven, kiisk, latikas, särg, haug, rääbis. Tõenäoliselt ka luukarist, roosärg, koger, linask, luts. Sisse on lastud peledit (allikas: Eesti NSV järved ja nende kaitse).

 Lisainfo (kasutaja Omel poolt, kalale.ee): Ülemiste järve liikide hulka võib lisada ka koha, angerja, viidika ja vähi.

Suurim sügavus on 6 m, keskmine 2,5 m. Järv on tugevasti soostunud ja mudastunud. Ülemiste järv varustab Tallinnat veega juba 14. sajandist alates.

 

Allikas: Eesti NSV järved ja nende kaitse, A. Mäemets, 1977

Kuna raamat on välja antud 1977 aastal, on ilmne, et tänaseks päevaks võivad olla toimunud kalade koosseisus ja arvukuses ning järvede seisundis mõningad muutused.

Kalaportaal, 2013.