Kalapüügivahendite loetelu

 

Lihtkäsiõng - koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist, üheharulisest konksust ja millega püügil kasutatakse looduslikku sööta ning mis võib olla varustatud raskuse ja ujukiga.

Spinning - koosneb rõngastega ridvast, ridvarullist, õngenöörist ja landist või rakisest, võib olla varustatud vahetrossiga, lisaraskusega ja nn. peibutustirguga;

 

Lant - plastikust, metallist või muust materjalist valmistatud peibutis, mis imiteerib kala looduslikku toitu;

 

Rakis - abivahend surnud kala söödana kasutamiseks;

Vedel - paadi järel veetav kalapüügivahend, mis koosneb õngenöörist, landist või rakisest; võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega;

 

Sikuti - kalapüügivahend, mis koosneb ridvast, rullist või hasplist, õngenöörist ja tirgust või kirptirgust; võib olla varustatud vahetrossiga;

 

Tirk - lant või rakis, millel on kuni 3 konksu, harude vahega mitte üle 30 mm;

 

Kirptirk - üheharuline konks, mille varrele on kinnitatud raskus või tehismaterjalist peibutis;

 

Nooguti - elastsest materjalist varras õngeridva otsas kala võtu avastamiseks;

 

Haspel - vahend õngenööri kerimiseks;

 

Lendõng - kalapüügivahend, mis koosneb ridvast, rullist, õngenöörist ja konksust. Püügil kasutatakse veepinnal ujuvat looduslikku sööta või kunstpeibutist;

 

Haakeõng - kalapüügivahend, mis koosneb õngeridvast, õngenöörist, raskusest ja kuni kolmest nöörile kinnitatud üheharulisest õngekonksust, mille teraviku ja sääre vaheline kaugus ei ületa 15 mm;

 

Põhjaõng (tonka) - koosneb kuni 60 m pikkusest õngeliinist, raskusest ja kuni kolmest konksust. Raskus ja konksud söödaga heidetakse vette käsitsi või ridva abil;

 

Krunda - koosneb kuni 2 m pikkusest ridvast, kuni 40 m pikkusest õngeliinist, raskusest, lipsust, konksust ja ujukist. Viimane on signalisaatoriks - ta ripub ridva otsa ja veepinna vahel;

 

Ankurdamata und - kalapüügivahend, mis koosneb õngenöörist, ühest kuni kolmeharulisest konksust ja ujukist, millele on keritud õngenöör; võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega. Püügivahend ei ole põhja, kalda, paadi külge või mujale kinnitatud.

 

 

Allveepüügivahendid:

 

- harpuunpüss - mehhaaniline või pneumaatiline vahend kala harpuunimiseks;

- harpuun - kidadega või ilma nendeta kuni kolmeharuline torkevahend, mida lastakse harpuunpüssist või torgatakse kalasse. Harpuunpüssita võib harpuuni kasutada lesta ja kammelja püügiks.

 

 

 

Õngpüünised   (püünised, millega püügi põhimõte seisneb kala peibutamises õngekonksule kinnitatud söödaga, mille haaramisel kala haakub):

 

õngejada - püünis, mis koosneb õngeliinist ja sellele lipsude abil kinnitatud õngekonksudest;

 

põhjaõngejada - veekogu põhja asetatud õngejada;

 

triivõngejada - ujuv ankurdamata õngejada, mis triivib hoovuse või tuule toimel;

 

mail - ankurdatud õngejada, mille konksud on ujukitega või ujuva õngeliini abil põhjast kõrgemale tõstetud.

 

 

Nakkepüünised   (püünised, millega püügi põhimõte seisneb kala takerdumises või sissemässumises võrgulinasse või kiilumises selle silma):

 

nakkevõrk ehk võrk - selistele (nööridele) rakendatud ristkülikukujuline võrgulinast sein püügikoormuse, võrkude piirarvu ja püügiõiguse tasu arvestamisel lugeda arvestusliku võrgu suuruseks võrk, mille pikkus on 70 m ja kõrgus lappes kuni 2,5 m (välja arvatud kalapüügieeskirja punktides 40 ja 41 sätestatu);

 

püüvõrk - ühest otsast ankurdatud ja teisest otsast veetav üle 80 mm silmasuurusega nakkevõrk;

 

abar - nakkevõrk, millele on ühele või mõlemale küljele juurde rakendatud suuresilmne võrgulina;

 

seisevvõrk - ankurdatud nakkevõrk;

 

triivvõrk - ujuv ankurdamata nakkevõrk, mis liigub (triivib) hoovuse või tuule toimel ja võib olla kinnitatud püügialusele;

 

raamvõrk - silmadest läbiaetud horisontaalsete ja vertikaalsete pinedega nakkevõrk;

 

võrgujada - omavahel järjestikku ühendatud kaks või enam nakkevõrku.

 

 

Lõkspüünised   (püünised, millega püügi põhimõte seisneb kala eksitamises püünisesse või selle osasse, kuhu sisenemine on lihtne, kuid väljumine raskendatud):

 

mõrd - ühe või mitme juhtaia, tiibade (moodustavad karjaaia või karjaaiad), ühe või mitme pujusega varustatud pealt kinnise mõrrakere või mõrrakeredega lõkspüünis;

 

rivimõrd ehk angerjarüsa - tiibadeta (üldjuhul jadasse asetatav) mõrd suu kõrgusega kuni 0,5 m, mille kaks pujus(t)ega varustatud keret on paigutatud ühe juhtaia kummassegi otsa;

 

ääremõrd - mõrd, mille suu kõrgus ei ületa 3 m;

 

avaveemõrd - mõrd, mille suu kõrgus on üle 3 m;

 

kastmõrd ehk seisevnoot ehk kakuam - juhtaia, karjaaia, pujus(t)e ja ühe või kahe pealt lahtise kastiga (päraga) lõkspüünis;

 

juhtaiata mõrd - pujus(t)ega võrgulinast, vitstest või muust materjalist mõrrakere ja tiibadega või ilma nendeta lõkspüünis, millel puudub juhtaed;

 

silmutorbik - kooniline kuni 30 -m suuläbimõõduga juhtaiata ja tiibadeta lõkspüünis;

 

silmumõrd - kuni 0,5 m suu kõrgusega vitstest, traadist või muust materjalist lõkspüünis, millel puudub juhtaed.

 

 

Kurnpüünised    (püünised, millega püügi põhimõte seisneb veekogu osa ümberpiiramises ja sealt kala kättesaamises püünise kokkuvedamisega):

 

põhjanoot - võrdse pikkusega veoköitest, tiibadest ja pärast koosnev püünis, mille veoköied toimivad kalapeletina (hirmutina);

 

veonoot - veoköitest, tiibadest, noodakerest ja pärast koosnev püünis, mis kokkuvedamisel kurnab läbi kogu veekihi ümberpiiratud alal;

 

kaldanoot - veonoot, millega loomus veetakse kaldale;

 

pöördnoot (pöörinoot) - veonoot, millega loomus veetakse ujuvvahendile või jääle;

 

liiv - jäigast raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist koosnev kurnpüünis;

 

kuurits - jäigast liigendraamist ja sellele kinnitatud võrgulinast koosnev kurnpüünis;

 

tõstevõrk - horisontaalselt vette asetatav tõstetav püünis, mis koosneb raamist ja võrkkotist; võib olla varustatud poomi ja käsivintsiga.

 

 

Traalpüünised   (püünised, millega kala püütakse laeva(de) järel veetavasse võrkkotti):

 

traalnoot - traalpüünis, mis on rakendatud mittejäigale karkassile ja mille horisontaalne avatus saadakse traallaudade või muude tarindite abil või vedamisega kahe laevaga (kaksiktraalnoot);

 

põhjatraalnoot - traalnoot, mis on varustatud grunttropiga (alumise selise alla eraldi otsale kinnitatud raskustega);

 

pelaagiline traalnoot - traalnoot, millel grunttropp puudub;

 

tragi - jäigale karkassile rakendatud traalpüünis agarikupüügiks.

 

 

Jõevähipüügiks lubatud püügivahendid on:

 

vähinatt - söödastatav kuni 50 -m läbimõõduga tõstevõrk vähipüügiks;

 

vähimõrd - väike juhtaiata ja tiibadeta pujus(t)ega söödastatav lõkspüünis.

 

 

Püütud kala veest väljatõstmise abivahendid on:

 

kahv - väheldane kuni 70 -m läbimõõduga tõstevõrk; võib olla kinnitatud varrele;

 

kongits ehk maandamiskonks - kala kehasse haagitav kuni 1 m pikkune konks.

 

 

Kalaportaal, 2013