Kalapüügi keeluajad ja keelualad

 

 

§ 21. Püügikeelud kõikides veekogudes

Kõikides veekogudes on keelatud püüda järgmisi kalaliike:
1) tuurlased;
2) harjus;
3) tõugjas;
4) säga.

§ 22. Kalapüügi keeluajad ja -alad meres

Aasta ringi on keelatud kalapüük:

1) Pärnu lahes Pärnu jõe parempoolsest muulist (vaadatuna allavoolu) läände jääval 500 m laiusel alal, mida piirab kaldajoon, muul ning edasi mõtteline joon, mis muuli otsast tõmmatuna läbib punktid koordinaatidega 58º22.095'N, 24º26.988'E ja 58º22.683'N, 24º27.929'E Tuulepaagi tee kõrval kulgeva laevatee liitsihi alumise märgini;
2) Pärnu lahes alal, mis on piiratud Pärnu jõe vasakpoolse muuli (vaadatuna allavoolu), kaldajoone ning punktist koordinaatidega 58º22.291'N, 24º30.300 edasi mõttelise joonega, mis läbib punkti koordinaatidega 58º21.600'N, 24º29.700'E kuni muuli otsani, välja arvatud tindipüük mõrdadega 1. märtsist kuni jääkatte lagunemiseni;
3) Ujula abajas põhja pool punktide 58º14.571'N, 22º28.402'E ja 58º14.571'N, 22º28.525'E ühendusjoont, välja arvatud kalapüük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja sikutiga ning ajavahemikus 1. novembrist kuni 31. märtsini püük kurnpüünistega;
4) Nasva jõe suudmele lähemal kui 500 m, välja arvatud püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja spinninguga;
5) Vaemla lahes punktide 58º49.241'N, 22º54.417'E ja 58º49.200'N, 22º53.317'E ühendusjooneni ning Sigala lahes punktide 59º01.407'N, 22º30.808'E ja 59º01.515'N, 22º31.320'E ühendusjooneni;
6) kutselise kalapüügi vahenditega Suur-Pakri ja Väike-Pakri saare vahelisel alal, mis lõunast on piiratud Selgrundi poolsaart 58º18.690'N, 23º59.155'E ja Kappelskotteni neeme 58º18.060'N, 23º56.240'E ühendava sirgega ning põhjast Väike-Pakri Vatnesi neemelt 58º20.793'N, 23º55.837'E Suur-Pakril punktini 58º20.622'N, 23º55.326'E tõmmatud sirgega;
7) Purtse, Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Keila, Vääna, Vasalemma, Punabe jõe ja Pidula oja suudmele lähemal kui 1000 m.(3) Tähtajaliselt on keelatud püüda:
1) Pärnu lahes Madalmurru piirkonnas Uulu madalikul asuval alal, mis on piiratud kaldajoone ning punktist koordinaatidega 58º20.537'N, 24º33.810'E edasi mõttelise joonega, mis läbib punkte koordinaatidega 58º18.9'N, 24º29.9'E ja 58º20.990'N, 24º33.391'E – 15. aprillist 15. juulini;
2) lisas 6 esitatud Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (edaspidi ICES) kaardil näidatud Eesti Vabariigi territoriaalvee väikeses püügiruudus 235 (Ruhnu saare ümber) mõrraga – 25. oktoobrist 1. detsembrini;
3) Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla lahes alal, mida piirab kaldajoon, Elda pangast 58º18.466'N, 21º49.820'E edasi mõtteline joon, mis läbib Vilsandi majakat 58º22.972'N, 21º48.764'E ja Jaagarahu sadamamuuli 58º23.735'N, 21º58.240'E – 1. oktoobrist 30. novembrini;
4) jäävabast veest Hullo lahes alal, mida piirab kaldajoon ning punktist koordinaatidega 58º57.398'N, 24º17.200'E edasi mõtteline joon, mis läbib punkte koordinaatidega 58º57.300'N, 23º17.060'E; 58º57.300'N, 23º13.060'E ja 58º57.712'N, 23º13.060'E – 25. oktoobrist 31. detsembrini;
5) jäävabast veest Sviby lahe idaosas alal, mis paikneb Upholmi neeme, Hobulaiu põhjatippu, Hobulaiu lõunamajakat ja Sviby sadamat ühendavate sirgete vahel – 25. oktoobrist 31. detsembrini;
6) jäävabast veest Tagalahes Uuemõisa 58º56.965'N, 23º33.745'E – Tahuküla 58º58.047'N, 23º33.745'E joonest ida pool – 15. märtsist 15. maini;
7) Matsalu siselahes Haeska sadama muuli lõunaotsast 58º46.659'N, 23º39.601'E, Lambarahu 58º49.366'N, 22º57.350'E ja Keemu sadama muuli põhjaotsa 58º49.830'N, 22º57.277'E ühendavast joonest ida pool – 1. märtsist 10. maini;
8) jäävabast veest Koolimäe lahes alal, mis jääb Koolimäe oja suudmele 59º01.022'N, 26º0.761'E lähemale kui 500 m – 15. märtsist 15. maini;
9) Soonlepa lahes Talislaiu lõunatippu (58º50.201'N, 22º59.948'E), Saarnaki laiu põhjatippu (58º49.050'N, 22º59.275'E) ja Salinõmme sadamat (58º49.578'N, 22º57.135'E) ühendavate sirgete ja rannajoone vahelisel alal – 10. oktoobrist 20. novembrini;
10) Purtse, Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Pirita, Keila, Vääna ja Vasalemma jõe suudmele lähemal kui 1500 meetrit – 1. septembrist kuni 31. oktoobrini;
11) lisas 6 esitatud ICES kaardil näidatud alarajoonis 32 alla 3 meetri sügavuses vees nakke- või raamvõrguga, mille silmasuurus on väiksem kui 110 mm – 1. detsembrist 31. märtsini;
12) lisas 7 loetletud jõgede ja ojade suudmetele lähemal kui 500 m – 15. augustist 31. detsembrini;
13) lisas 8 loetletud vooluveekogude suudmetele lähemal kui 500 m, välja arvatud püük lihtkäsiõngega ja käsiõngega – 1. märtsist kuni 31. maini;
14) lisas 9 loetletud vooluveekogude suudmetele lähemal kui 500 m – 1. septembrist 30. novembrini.

(4) Keelatud on püüda järgmisi kalaliike nimetatud ajavahemikul:
1) haugi – 1. märtsist 30. aprillini;
2) siiga Ruhnu saare ümbruses 20 m samasügavusjoonest madalamal – 25. oktoobrist 1. detsembrini;
3) lesta lisas 6 esitatud ICES kaardil näidatud alarajoonis 32 – 15. veebruarist 31. maini ning alarajoonides 28 ja 29 – 15. veebruarist 15. maini.

§ 33. Kalapüügi keeluajad ja -alad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on keelatud püüda:

1) rääbist – 21. augustist 20. juunini;
2) peipsi siiga – 1. novembrist 30. novembrini;
3) haugi – 15. aprillist 15. maini;
4) latikat, välja arvatud püük lihtkäsiõnge ja käsiõngega – 5. maist 10. juunini;
5) linaskit, välja arvatud püük lihtkäsiõnge ja käsiõngega – 20. juunist 20. juulini;
6) koha – 5. maist 10. juunini;
7) lutsu – 10. jaanuarist 10. veebruarini;
8) kutselise kalapüügi ja allveepüügivahenditega Pihkva järves – 5. maist 10. juunini;
9) kalapüük, välja arvatud püük lihtkäsiõnge ja käsiõngega, Peipsi järves lõuna pool Ojapera kanali põhjapoolset otsa (58º24.162'N, 27º19.175'E) ja punkti 58º24.290'N, 27º31.100'E ühendavat joont, mis ulatub Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise kontrolljooneni – 5. maist 10. juunini;
10) Peipsi järves Koosa jõe suuet (58º27.165'N, 27º14.673'E) ja Ojapera kanali põhjapoolset otsa (58º24.162'N, 27º19.175'E) ühendavast sirgest lääne pool – 1. maist 15. juunini;
11) Peipsi järvel on keelatud kalapüük Naelavere peakraavi (Lahe jõe) suudmele lähemal kui 500 m – 1. maist 25. maini.

§ 47. Võrtsjärv

Keelatud on püüda:
1) kutselise kalapüügi vahenditega Võrtsjärves Emajõe muulidele lähemal kui 100 m ning Pühaste oja suuet ja Ainsaare põhjatippu ühendavast sirgest lõuna pool;
2) nakkevõrguga jäävabast veest 15. märtsist 31. augustini;
3) haugi jäävabas vees – 15. märtsist 15. aprillini;
4) koha jäävabas vees –15. maist 15. juunini;
5) linaskit – 20. juunist 20. juulini, välja arvatud püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega.

§ 51. Aastaringsed kalapüügi keeluajad ja -alad teistes siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv ning Võrtsjärv

Keelatud on kalapüük:

1) Vainupea, Riguldi, Punabe, Tirtsi, Vanajõe, Lemmejõe, Männiku, Priivitsa, Rannametsa (k.a Timmkanal), Kloostri, Leisi, Kolga, Poama, Õngu, Pidula, Pihlajões, Risti, Soonda, Möldri ja Häädemeeste jões ning Mägara, Kongla, Küda, Karepa, Koolimäe, Kuusalu, Kaberla, Kadaka, Treppoja, Loode oja (Loode jõgi), Udria ja Jämaja (Siplase jõgi) ojas ning Kurdla peakraavis (Punnualuse jões) ning Katessoo kraavis, välja arvatud püük § 7 lõike 2 punktides 4–6 ja § 8 lõike 2 punktis 7 nimetatud vahenditega;
2) Pärnu jões – Sindi paisust 500 m allavoolu;
3) Kunda jões – esimese hüdroelektrijaama paisust suudmeni, välja arvatud püük silmutorbiku ja -mõrraga 1. juulist 5. oktoobrini Lontova sillast sadamasse viiva maanteesillani ning 1. juulist 28. veebruarini sadamasse viivast maanteesillast suudmeni;
4) Vasalemma jões – Vanaveski paisust suudmeni, välja arvatud silmupüük silmutorbikuga ning vähipüük vähimõrra ja vähinataga;
5) Keila jões – Keila joast suudmeni;
6) Pada jões – Pärna küla sillast suudmeni;
7) Toolse jões – Aru karjääri vee sissejuhtimiskohast suudmeni;
8) Selja jões – Arkna sillast suudmeni;
9) Mustojas – Vihula II (Mõisa) paisust suudmeni;
10) Altja jões – Oandu paisust suudmeni;
11) Võsu jões – Laviku paisust suudmeni;
12) Loobu jões – Joaveski paisust suudmeni;
13) Valgejões – Tallinna–Narva maantee sillast suudmeni;
14) Pärlijões / Pudisoo jões – Tallinna–Narva maantee sillast suudmeni;
15) Loo jões – Loo paisust suudmeni;
16) Vääna jões – Vahiküla astangutest suudmeni;
17) Purtse jões – Püssi paisjärve paisust suudmeni;
18) Nõva jões – Tusari–Targama maantee sillast suudmeni;
19) Veskijões – Harju-Risti–Riguldi–Võntküla maantee sillast suudmeni;
20) Piusa jões – Kivioja suubumiskohast kuni Karisilla–Petseri maantee sillani;
21) Vaidva jões – Vastse-Roosa paisust kuni suudmeni;
22) Peetri jões – kogu ulatuses;
23) Pühajões – alamjooksul, Mägara oja suubumiskohast suudmeni;
24) Kirikulahes;
25) lihtkäsiõnge, käsiõnge, põhjaõnge, allveepüügivahendite ja unnaga lisas 10 nimetatud jõgedes või nende osades;
26) Pada jões, Avijões lähtest Vadisillani, Loobu jões lähtest Joaveski paisuni ning Valgejões lähtest Kotka paisuni põhjaõnge, allveepüügivahendite ja unnaga;
27) Emajõe lähtest Jõesuu maanteesillani;
28) kutseliste püügivahenditega Emajõe vanajõgedes;
29) nakkevõrgu, liivi, kuuritsa ja harpuunpüssiga lõheliste kudejõgedes või nende lõikudes, mis on määratud looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel;
30) mõrraga merre suubuvates jõgedes ja ojades, välja arvatud püük Nasva jõel ja Narva jõel lähtest Kulgu paisuni ning püük silmumõrra ja -torbikutega;
31) traalpüünistega.(2) Keelatud on püük kalapääsudel ja neist üles- ja allavoolu lähemal kui 50 m.

(3) Keelatud on püük kõikidest paisudest kuni 100 m allavoolu, välja arvatud lõikes 1 nimetatud juhtudel.

(4) Erandina võib lõike 1 punktides 5–19 nimetatud piirkondades, kuid paisudele mitte lähemal kui 100 m, püüda silmutorbiku, silmumõrra, vähimõrra ning vähinataga.

(5) Erandina võib lõike 1 punktides 6–19 nimetatud piirkondades, kuid paisudele mitte lähemal kui 100 m, püüda landi või rakisega varustatud spinninguga ning lendõngega juhul, kui valdkonna eest vastutav minister on kalapüügiseaduse § 29 lõike 7 alusel antud määrusega kehtestanud vastavad võimalused.

(6) Vooluveekogudele rajatud paisjärvedel kehtivad kalapüügil samad piirangud kui veekogul, millel paisjärv asub, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti.

§ 52. Tähtajalised püügikeelud

Kalapüük on keelatud:

1) spinningu ja lendõngega Jägala jões Linnamäe paisust suudmeni, Narva jões Narva hüdroelektrijaamast maanteesillani ja Pirita jões Vaskjala paisust suudmes asuva muuli lõpuni – 1. septembrist 30. novembrini;
2) nakkevõrguga Narva jões allpool hüdroelektrijaama paisu – 1. juunist 1. detsembrini;
3) nakkevõrguga Sutlepa meres / Sutlepsjönis jäävabast veest;
4) kutselise kalapüügi vahenditega Väikeses Emajões suudmest ülesvoolu kuni Jõgeveste sillani – 1. aprillist 15. juunini;
5) silmumõrra ja silmutorbikuga – 1. märtsist 30. juunini;
6) Emajões suudmest kuni Koosa jõe alguseni – 1. maist 15. juunini;
7) Nasva jões – 1. aprillist 31. maini, välja arvatud püük § 4 lõike 2 punktides 1–9 nimetatud õngpüünistega;
8) Emajõe vanajõgedes ja sootides Pedja jõe suudmest Kärevere maanteesillani – 1. aprillist 30. juunini;
9) Narva jões Narva veehoidlast ülesvoolu ja Narva veehoidlast ülesvoolu Narva jõkke suubuvates veekogudes, vanajõgedes ja sootides – jäävabast veest 15. märtsist 15. maini;
10) Lahepera järve Peipsi järvega ühendavas Naelavere peakraavi lõigus (Lahe jões), Koosa, Kargaja ja Kalli jões, Leegu järve ning Kalli jõge ühendavas kanalis ja Ahja jões suudmest kuni Ahijärveni (Lääniste Ahijärveni), Ahijärves (Lääniste Ahijärves), Võngjärves, Koosa järves Tartumaal, Lahepera, Kalli, Keeri ja Leegu järves – 1. maist 25. maini;
11) Mullutu lahes – 1. aprillist 20. maini;
12) Pärlijões (Võru maakond) – 15. septembrist 31. detsembrini;
13) Võhandu jões Jõksi järvest kuni Vagula järveni – 15. septembrist 31. detsembrini;
14) Peeli jões Pähni oja suubumiskohast suudmeni – 15. septembrist 31. detsembrini.

§ 53. Püügikeelud kalaliikide kaupa

(1) Keelatud on püüda:
1) jõgedes jõesilmu – 1. märtsist 30. juunini;
2) lõhet ja meriforelli siseveekogudes – 1. septembrist 30. novembrini, välja arvatud Narva, Selja, Jägala, Pirita, Vääna, Purtse ja Valgejões, kus rakendatakse piiranguid kalapüügiseaduse § 29 lõike 7 alusel;
3) jõeforelli – 15. septembrist 31. jaanuarini, välja arvatud Narva jões;
4) merisiiga Pärnu jões – 15. oktoobrist 15. novembrini;
5) peipsi siiga – 1. novembrist 30. novembrini;
6) rääbist jäävabas vees – 1. maist 1. juulini ja 10. novembrist 30. detsembrini;
7) haugi jäävabas vees – 15. märtsist 10. maini;
8) latikat – 1. maist 20. juunini, välja arvatud lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega;
9) linaskit – 20. juunist 20. juulini, välja arvatud lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega. Endla järves ja Sinijärves (Endla Sinijärves) on linaski püük keelatud 1. aprillist 20. juulini kõikide püügivahenditega;
10) vimba Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma, Vihterpalu, Kasari (koos lisajõgedega), Paadremaa, Audru, Pärnu, Sauga ja Reiu jões – 10. maist 20. juunini;
11) koha jäävabas vees – 15. aprillist 15. juunini;
12) jõevähki – 1. septembrist 31. juulini.(2) Looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluvates veekogudes või nende lõikudes on lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud lõheliste püügikeelu ajal keelatud kalapüük vees viibides, välja arvatud Narva jões ning silmupüügil silmutorbikute ja silmumõrdadega.


Viimati muudetud: 13.01.2017


Allikas: Kalapüügieeskiri