tagasi eelmisele lehele

Kalastuskaart


Kalastuskaartidega reguleeritakse kindlates piirkondades püügikoormust. Need piirkonnad on paika pannud keskkonnaminister.

Kalastuskaardi taotlemine on vajalik:

1) püügil nakkevõrgu ja õngejadaga (müüdavatele kalastuskaartide hulgale on seatud piirarv) 

2) jõeforelli püügil Jõgeva- ja Järvamaa forellijõgedes

3) lõhe ja meriforelli harrastuslikul kalapüügil Põhja-Eesti jõgedes

4) püügil liiviga (puust raamile tõmmatud võrguga prismataolist riist, mis on mõeldud püügiks madalas vees. Kalapüük liiviga näeb välja nii, et kaks püüdjat veavad liivi vees, kolmas hirmutab kalu sisse. Tuntakse ka ühemeheliivi [allikas]).

5) püügil kuuritsaga (mis on kuurits?)

6) vähipüügivahenditega

7) püügil allveepüügivahenditega Saadjärvel ja Kuremaa järvel

8) püügil Endla ning Silma looduskaitsealadel (müüdavatele kalastuskaartide hulgale on seatud piirarv)

9) püügil Matsalu rahvuspargis (müüdavatele kalastuskaartide hulgale on seatud piirarv)


Piirarvuga kalastuskaartidele kehtestatud limidist müüakse 2017. aastal 87% internetis pilet.ee lehel, ülejäänud keskkonnaametis kohapeal. Vaata limiite ja nende jaotust siit: Ajutised püügikitsendused, harrastuspüügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2017. aastal.


NB!! Kalastuskaardi alusel püügil tuleb alati esitada püügiandmed.

NB! Kalastuskaart on elektrooniline dokument keskkonnaregistris ning püügiõiguse tõendamine käib isikut tõendava dokumendi alusel.

 

Kalastuskaardi taotlemine

 

Kalastuskaardi elektrooniline taotlemine:

1. www.pilet.ee keskkonnas. Loa eest tuleb maksta kohe pärast taotlemist internetipangas või krediitkaardiga.

2. Mobiilimaksega (link)


Kalastuskaardi taotlemine Keskkonnaametis:

Keskkonnaametis on võimalik taotlus esitada paberkandjal. Kui taotlus esitatakse teise isiku eest, peab sellele olema lisatud taotleja allkirjastatud volikiri (vabas vormis), mis volitab teise isiku taotleja nimel taotlust üle andma. Loa andmise või mitteandmise otsus tehakse 10 tööpäeva jooksul ning see edastatakse loa taotlejale posti või e-posti teel.

Taotlusi võetakse vastu kõigis maakonnakeskustes asuvates Keskkonnaameti kontorites. Põlva maakonnas võetakse taotlused vastu Räpina kontoris. Palmse kontoris taotlusi esitada ei saa.

Taotluse võib edastada ka e-posti teel. Sel juhul peab esitataval taotlusel peab olema "Digitaalallkirja seadusega" sätestatud nõuetele vastav loa taotleja digitaalallkiri. Teise isiku eest taotlust allkirjastada ei saa.

E-posti teel tuleb taotlus saata aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. ning posti teel Paala tee 4, 71014 Viljandi.

Posti ja e-posti teel saadetud taotluse puhul loetakse taotluse esitamise ajaks taotluse registreerimise kuupäev ja kellaaeg, mille on Keskkonnaamet märkinud oma dokumendihaldussüsteemis. See aeg on kindlasti hilisem kui e-kirja saatmise kuupäev ja/või kellaaeg, sest taotluse registreeritakse esimesel võimalusel, kuid siiski alles teatud aja jooksul pärast selle saamist. E-kirja saatmise kuupäeva ja kellaaega taotluse registreerimisel ei arvestata!

Kalastuskaardi taotluse vormi saab alla laadida siit: Kalastuskaardi taotluse vorm (DOC)

Keskkonnaameti kontaktid leiad siit.

 

Kalastuskaardi menetlus

 

Peamine erinevus kahe erineva taotluskanali vahel seisneb selles, et elektroonilises kanalis on kalastuskaartide andmine automatiseeritud ning kohene (sh kaardi eest tasumine), kuid Keskkonnaametist taotlemisel menetleb taotlusi vee-elustiku spetsialist käsitsi.

 

Kalastuskaardi kehtivuse kontrollimine

 

 Väljastatud kalastuskaardi kehtivust saab kontrollida nii Kalanduse Infosüsteemis (ID-kaardi abil), kui ka www.pilet.ee keskkonnas, kuhu saab sisse logida lisaks ID-kaardile ka pangalingi, mobiil-ID ja kasutajakonto loomise kaudu. Samuti saab kalastuskaardi kehtivuse kohta küsida infot Keskkonnaametist.

 

Püügiandmete esitamine / aruanne

 

Kui tegemist on kuni üks kuu kehtiva kalastuskaardiga, esitatakse püügiandmed viie päeva jooksul pärast kalastuskaardi kehtivuse lõppu. Pikemal perioodil kui üks kuu kehtiva kalastuskaardi püügiaruanne esitatakse viie päeva jooksul iga kalendrikuu lõppemisest arvates.

NB! Püügi aruanne tuleb esitada ka juhul kui püügil ei käidud või püügil käies saaki ei saadud. Sellisel juhul märgitakse aruandelehele püügikoguseks null. Andmete esitamata jätmisega võib kaasneda rahatrahv ning kalastuskaardi soetamise õigusest ilmajäämine kuni üheks aastaks.

Kalastuskaardi aruannet saab esitada järgmiselt:

1. Elektrooniliselt:

a)  www.pilet.ee keskkonna kaudu Kalanduse infosüsteemi sisse logides (ID-kaart, pangalink, Mobiil-ID).

b) otse Kalanduse infosüsteemi (https://kala.envir.ee) sisse logides (ID-kaart)

c) digiallkirjastatult (digidoc failina) e-posti teel Keskkonnaametisse saates See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

2. Keskkonnaametile esitades:

a) Keskkonnaameti büroodes kohapeal

b) posti teel tähitud kirjaga Keskkonnaametile saates:

püük siseveekogudest: Aleksandri 14, 51004 Tartu;

püük merest: Kõrgessaare mnt 18, 92412 Kärdla. 

Püügiandmete esitamise vormi saab alla laadida siit: link

 

Millistel juhtudel keeldutakse kalastuskaardi väljastamisest?

 

Kalastuskaardi andmisest keeldutakse järgmistel juhtudel:
1) kalastuskaardi taotleja on jätnud kaardi andjale esitamata püügiandmed varem antud kalastuskaardi alusel püütud kala kohta;
2) kalastuskaardi taotlejal on karistus, millega seotud andmed on karistusregistrist kustutamata (edaspidi kehtiv karistus), harrastuspüügi andmete esitamise nõuete rikkumise eest, rohkem kui üks kehtiv karistus muu käesolevas seaduses sätestatud väärteo toimepanemise eest või kehtiv karistus kuriteo eest, mis on määratud seoses kalapüügiseaduse §-s 202 loetletud kalapüügi või sellega seonduvate nõuete rikkumisega;
3) kalapüügiseaduse paragrahvi lõike 11, 111 või 112 alusel kehtestatud piirangud ei võimalda anda kalastuskaarti taotletud tingimustel.

 

Püügivahendite tähistus ja märgistus kalastuskaardiga püügil

 

Kalastuskaardi alusel püügil on kohustuslik püügivahendid tähistada ja märgistada püügil nakkevõrguga, õngejadaga ja vähimõrraga.

Nakkevõrgu ja õngejadaga püügil peavad püügivahendid ja nende jadad olema tähistatud avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku asetatud lipuga, teises otsas ühe lipuga.

Kui püügivahendid või nende jadad paiknevad ranna või kaldaga paralleelselt, tähistatakse ühe lipuga jada parempoolne ots (veekogult kalda suunas vaadatuna) ning kahe lipuga jada vasakpoolne ots. Lippude mõõtmed peavad olema vähemalt 30×30 cm ning nende kõrgus veepinnast vähemalt 1 m.

Vähimõrraga püügil peavad vähimõrrad olema tähistatud vähemalt 10 cm läbimõõduga ujuva poiga.

NB!!! Püügivahendi märgistuseks (tähistuslippude ja vähimõrra ujuki nr) on kalastuskaardi omaniku isikukood.

 
 

Vaata lisaks:

  • 2017 aastal kehtivad püügivõimalused ja ajutised püügikitsendused siit (2017)

 

Allikas: Keskkonnaministeerium

Viimati muudetud: 13.01.2017

 

tagasi eelmisele lehele