Soovitame kindlasti tutvuda ka veekogude keelualade ja keeluaegadega !

NB! Veekogud on lingitud ka kaardiga (ära on toodud jõe algus- ja lõpppunkt). Kaardi ja aerofoto vaatamiseks kliki veekogul.

Väinamere vesikonna jõed

 
 

Jõgi

Kalad

Lisainfo

Riguldi jõgi Katsepüükidel haug, vimb, jõeforell, ogalik, angerjas

Kalanduslikult väärtuslik jõgi. Ökoloogiliste tingimuste poolest sobib jõeforellile. Erinevatel andmetel käivad Riguldi jões kudemas ka meriforell ja särg.

NB! Jõgi on aastaringselt keelu all, lubatud on vaid:

1) silmupüük torbikuga ja silmumõrraga; 

 2) vähipüük vähimõrra ja vähinataga.

Höbringi oja Katsepüükidel jõeforell ja luts
Taebla jõgi Katsepüükidel ahven, luukarits, luts, ogalik, lepamaim, haug, särg Katsepüükidel täheldati. et jõe ülemjooks oli vee- ja kalavaesem, kesk- ja alamjooksul oli jõgi kala- ja liigirikkam
Kasari jõgi

Katsepüükidel merisiig, meritint, meriforell, haug, lõhe, angerjas, särg, turb, teib, kiiski, ahven, luts, vimb, vingerjas, latikas, nurg, viidikas, tippviidikas, mudamaim, linask, roosärg, lepamaim, säinas, turb, teib, särg. Puudus jõeforell. Allikas: Eesti Jõed. Tartu 2001. 

Lisainfo (kalale.ee kasutaja vimmu): Kasari jões on siia populatsioon olematu.

Kalanduslikult väärtuslik jõgi. Kalastiku koosseis oli terve jõe ulatuses suhteliselt püsiv. Koosseisu põhjal on Kasari jõe ülemjooks haugijõe tüüpi, keskjooks haugi-särjejõe tüüpi ning alamjooks haugi-särje-turva jõe tüüpi. Alamjooksul saadi katsepüügil enim särge. Kasari jõel on ka oluline roll siirdekalade rändeteena.
Vigala jõgi Katsepüükidel turb, särg, haug, viidikas, tippviidikas, luts, trulling, vimb, lepamaim, luukarits, võldas, ahven Levinuimad liigid haug ja särg. Jõe ülem- ja keskjooks liigivaesemad kui alamjooks. Kalastiku koosseisult ninh ökoloogilistelt tingimustelt on Vigala jõe alamjooks särje-turva-haugi jõe tüüpi, keskjooks särje-haugi jõe ja ülemjooks särje-ahvena-haugi jõe tüüpi. Vigala jões käib kudemas ka vimb.
Kodila jõgi Katsepüükidel haug, särg, lepamaim, luukarits, võldas, trullingm, ojasilm Kalastiku kooseisu ja ökoloogiliste tingimuste poolest on tegemist haugijõega
Velise jõgi Katsepüükidel vimb, ahven, haug, turb, särg, lepamaim, viidikas, tippviidikas, luts, jõesilm, ojasilm Velise jõe alamjooks on turva-särje-ahvena jõe tüüpi ja keskjooks haugi-ahvena jõe tüüpi. Katsepüükidest selgus, et jõe kalastik oli liigirikkam ja arvukam alamjooksul
Nurtu jõgi Katsepüükidel särg, haug, trulling, lepamaim, ahven, luukarits, luts Katsepüükidest selgus, et jõe kalastik oli liigirikkam ja arvukam alamjooksul, kuna kesk- ja alamjooks oli reostatud 1990.a. Järvakandi reovete poolt. Kalastiku koosseisu poolest oliNurtu jõe alamjooks ahvena-särje-haugijõe tüüpi. Viimased andmed jõe kohta puuduvad.
Enge jõgi Katsepüükidel linask, haug, nurg, särg, lepamaim, koger, trulling, ahven, luts, vingerjas Katsepüükidest selgus, et jõe eri osades on kalastiku koosseis ja arvukus erinev. Enge jõe keskjooks on kalanduslikult haugijõe tüüpi ja alamjooks särje-ahvena jõe tüüpi.
Liivi jõgi Katsepüükidel  haug, turb, särg, lepamaim, vimb, trulling, tippviidikas, ahven, võldas Kalanduslikult väärtuslik jõgi. Kalastiku koosseisu järgi on Liivi jõe alamjooks haugi-särje-turva jõgi, keskjooks ahvena-haugi ja ülemjooks särje-ahvena-haugi jõe tüüpi. Ainus liik, mis esines kõigis katsepüügi kohtades, oli haug. Liigirikkamad olid jõe kesk- ja alamjooks.

 

Originaalallikas: Eesti Jõed, A. Järvekülg, Tartu 2001

Katsepüüke tehti põhiliselt 1990ndatel aastatel (osaliselt ka 80ndatel), seetõttu on ilmne, et tänaseks päevaks võivad olla toimunud kalade koosseisus, arvukuses ja nende elutingimustes mõningad muudatused.

Kalaportaal, 2013.