Õpetused ja artiklid

Kala valmistamisel on oma nipid, mida spetskokk teab peast, aga algajal kokandushuviliselgi ei jookse mööda külgi maha, vahendab Elukunst.com. Nipp 1: Külmutatud kala peab sulatama külmas soolvees võttes ühe liitri vee kohta 1 tl soola. Niimoodi sulatades on mineraalainete kadu kalas kõige väiksem. Kalafileed tuleks aga siiski sulatada õhu käes. Nipp 2: Selleks, et kala praadimisel ei laguneks, tuleks 15…
Kuidas püüavad meie põhjanaabrid meriforelli? Soome kalastusportaal Kalastus.com korraldas oma lugejate seas meriforelli teemalise küsitluse ja toome siin osaliselt ära küsitluse tulemused. NB! Kalaportaal teeb sarnase küsitluse Eesti merikameestele ja selle lingi leiab artikli lõpust. Sellised on Soome kalameeste eelistused: 1. Millist liini kasutad püügil? Nööri. 74%  Tamiili (monofiili). 26% 2. Kas nööriga püüdes kasutad ka monofiilist lipsu? Ei. 64%…
Teisipäev, 22 august 2017 20:36

Mida haugi püüdmisest teada?

Täismõõdus haugi ainukesed looduslikud vaenlased on suuremad haugid ja inimesed. Tema saagiks on kõik, mis temast väiksem ja liigub, kaasa arvatud enda liigikaaslased. Haug on üks laiemalt levinud kalu Eestis, talle sobivad erinevas mõõdus järved ja jõed, kuid ka riimveeline rannikumeri. Elukeskkonna suhtes ei ole ta erinevalt paljudest teistest kaladest väga valiv, taludes kõikuvat veetemperatuuri (0,1-30 °C), soolsust ja vee…
Neljapäev, 13 juuli 2017 15:44

Juulikuu on kohapüüdjate pidu

Soojal suveõhtul tehtav koha trollimine ehk landi järelevedamine on põnev viis saada koha söögilauale. Trollimine on rahulik tegevus: ei mingit landiloopimist ega kerimist, lased landi ridva otsas paadi järele jooksma, kuni see langeb õige sügavuseni ja jääd siis võttu ootama. Koha võib merest püüda alates 16. juulist ning meie populaarseim koht merepüügiks on Pärnu laht. Veekogus asub koha harilikult sügavates,…
Kevadine merevee soojenemine toob meie vetesse ühe omapärase välimusega vee-eluka: tuulehaugi. Seda pika noka ja roheka selgrooga kala püütakse põhiliselt paadist trollides, kuid ta hakkab landi otsa ka loopides. Viimast on kogenud paljud meriforellipüüdjad. Vaatleme põgusalt, milline on klassikaline tuulehaugi peibutis. Landiks on plekklant, näiteks populaarsed Eppinger Monarch või Kuusamo Professor. Professorit kutsutakse ka kilpkonnaks, sest teda katab struktuurne kilp,…
Pühapäev, 07 mai 2017 11:48

Kummilantide rakendamine, I osa

Kummilantidele raskuse ja konksu lisamiseks on mitmeid viise. Kui paljud kalamehed on harjunud kasutama kõige tavapärasemat viisi - jäiga konksuga jigipead, siis leidub ka teisi meetodeid, mis Eestis veel nii laialdast kasutamist pole leidnud. Need on näiteks Carolina ja Texase rakendused ning "Tšeburaška" jigipead. Suuremaid kummilante rakendatakse ka erinevate stingeritega ja spetsiaalsete offset konksudega. Kuna pilt räägib rohkem kui tuhat…
Esmaspäev, 17 aprill 2017 22:02

Spinnerbait - tubli peibutis haugipüügil

Spinnerbaiti on tutvustatud kui varakevadeks sobivat vahendit, mis toimib kõige paremini tärkava hõreda pilliroo ja taimestiku seest püüdes. Seal töötabki ta suurepäraselt, sest haug peatub peale kudemist pikalt just madalas vees, kuni veetaimestik on täiskasvanud ja vee temperatuur soojenenud suvesoojuse tasemele. Selliste tingimuste jaoks on ta tõepoolest vägagi toimiv lant. Spinnerbaidi võib visata taimestiku sisse ja alustada tagasikerimist kohe, kui…
Pühapäev, 25 detsember 2016 18:07

Lõhnastatud landid - kas uus "moeröögatus"?

Lõhnaained-atraktandid lantide ja muude peibutiste jaoks on olnud turul juba mõnda aega. Paar aastat tagasi lasi Norra tootja Kvalvik välja atraktandid, mille taga on pikemaajalisem teaduslik uurimustöö. Nende toodete peamine idee on asendada kutselises kalapüügis kasutatavaid peibutissöötasid nagu heeringas ja kalmaar. Tooted koosnevad naturaalsetest komponentidest, mis meenutavad kaladele lõhnasid ja maitseid, millega nad harjunud on.
Arendustöö käigus tekkis Kvalvikul…
Florocarbon on umbes kaks korda kallim kui tavaline monofiil (edasipidi kutsume teda lihtsalt "monofiiliks"). Kuid kas ka kaks korda parem? Üks asi, millest tootjad meile ei räägi, on asjaolu, et kui fluorocarbonit on liiga palju venitatud, siis muutub ta välistele "puudutustele" ülitundlikuks. Teisisõnu, kui suur kala, kelle väsitamine on varustuse tugevalt proovile pannud, lööb liini näiteks sabaga, on ülisuur katkemise…
Pühapäev, 11 detsember 2016 11:08

Püük esimese jääga

Esimene jää võib tuua kalamehele hea saagi, sest jää muudab veealuseid valgustingimusi ning ja veealune elu rahuneb. Kui noore jää alla sööt lasta, võib näkkamine olla suurepärane. Vaatleme selles artiklis põhitõdesid, mida talve hakul praktiseerivad Soome kalamehed. Ahvenapüük suurematel järvedel ja meres Ahven koguneb talvehooajaks mere ja järvede veealuste rantide ning kivide lähedusse. Kõikidesse püügikohtadesse ei kogune kalad siiski kohe…
Neljapäev, 01 detsember 2016 22:15

Landid saavad uued kuued

American Tackle on turule toonud huvitava toote, millega saab landile anda värske välimuse. Asja nimeks on JigSkinz. Tegemist on kilega, mis kuumutamisel kokku tõmbub. Landi plastiline operatsioon käib kiiresti, etapid on näha siin:   JigsSkinz'iga saad oma lemmiklanti proovida uue värvikombinatsiooniga, taastada vana-hea landi välimus või kaitsta olemasolevat värvikihti (saada on ka lihtsalt läbipaistev "nahk", mis on mõeldud vaid kaitseks).…
Laupäev, 26 november 2016 23:55

Paukvestid kardavad külma

Paljud paadiomanikud on oma veesõiduki juba talvekorterisse viinud, kuid kalamehed teevad enne veekogude jäätumist veel viimaseid sõite. Külm õhk ning vesi panevad aga turvavarustuse tõsiselt proovile. Gaasiballooniga päästevestid (ehk kõnekeeles "paukvestid") on viimasel ajal üpris populaarseks saanud. Nad on seljas mugavad ning ei sega kalapüüki ega paadis liikumist. Külma ilmaga tasuks siiski selga panna tavaline päästevest. Nimelt testis Soome Merepääste…
Laupäev, 24 september 2016 19:50

Keskendu. Saad rohkem kala.

Tihti juhtub, et mõni kalamees saab suuremat saaki kui teised. Isegi kui jäljendatakse suure saagi saajat võimalikult täpselt, arvestades nii lantide, värvide ja kalastuskohtadega, ei saada ikkagi sarnast tulemust. Juhusel on loomulikult oma osa aga ega suure saagi saajal alati kõik õnnest sõltu. Lihtsat seletust asjale kahjuks ei leidu, kuid üks ühine joon tugevatel kalastajatel siiski on - see on…
Lehekülg 1 / 8