Nagu artikli eelmise osa lõpus mainitud, võib vertikaallante valmistada kas jäigalt kinntuva konksuga või siis vabalt rippuvate kahe- või kolmeharuliste konksudega. Nende valmistamise järjekord on toodud ära allolevatel joonistel: Pleki lahti lõikamine   Vabalt rippuva kolmeharulise konksuga landi valmistamise järjekord Jäigalt kinnituva üheharulise konksuga landi valmistamise järjekord Landile peibutiste lisamine (ehtimine) Pärast seda kui lant on kokkujoodetud ja läikima poleeritud,…

Talvelandid ehk sikutid, mis on mõeldud ahvenapüügiks, on olemas peaaegu igal kalamehel. Enamus püüab ahvenat talvel landiga ainult esimese ja viimase jääga, aga see on tegelikult väga lühike aeg. Pärast südatalve saabumist, esimese ja viimase jää vahel ei kasuta tavaliselt kalamees talve lante, kuna peab neid väheefektiivseteks. Järgnevas artiklis tahame süstematiseerida landipüüki ja tehnikat kogu talveperioodi jaoks.Tegelikult ei jää sikutipüük…

Loe artikli esimest osa siit. Veekogu põhja uurimine kalade võimaliku kogunemiskoha määramiseks Suurtel veekogudel on kalade võimalikke kogunemiskohti küllaltki raske määrata. Veel raskemaks muutub olukord siis, kui suuremal pindalal on veekogu põhi tasane ilma kõrgendike ja oluliste sügavikkudeta. Otsingute strateegia seisneb oluliselt erineva reljeefiga alade leidmisel pinnalt. Näiteks täiesti ühtlase, liivase põhjapinnasega veekogus otsib kala veetaimedega kaetud alasid ehk saarekesi.…

Talvine kalapüük kirptirguga (teisisõnu marmõssi / kirbuga) - see on üks vähestest tegevusaladest, mis on võitnud peale eurooplaste ka ennast armastavate Ameerika kalameeste südamed, kelle arvamuste järgi on kõik maailmas nende leiutatud. Kaasaegne kirptirguga püügitehnika on viidud peaaegu täiuslikkuseni. Kahjutundega tuleb konstateerida fakti, et sportlik kirptirguga püük on tavalise harrastuspüügiga tegeleva kalamehe püügitehnikast kaugele ette jõudnud. Järgnevas artiklis püüame teile…

Spinninguga püügi puhul ei saa kuidagi mööda minna röövkalade käitumistavadest. See on oluline seetõttu, et veekiskjate eluviisid on liigiti erinevad ja selleks, et mõnda neist tabada, peab teadma, millises kohas teda võib kohata . Oluline on meeles pidada, et röövkalad peatuvad veekogus kohtades, kus on: küllaldaselt toitu piisavalt hapnikku soodsad temperatuuritingimused kalade liikumisteed  sobivad varitsuskohad Kõikide röövkaladele ühiseks käitumisviisiks on…

Mis põhjusel murduvad spinningud ning õngeridvad? Siinkohal on peamiselt kaks põhjust: praaktoode või ridva kasutaja lohakus. Kui esimese põhjusega pole teil endal võimalik midagi teha (jätame selle asja tootjate südametunnistusele), siis teise põhjuse puhul sõltub kõik teist. Niisiis, mida te peaksite tegema ja mida te ei tohi teha, et teie spinning teeniks teid maksimaalselt kaua? Mida ei tohi teha? Ühest…

Ahven on ilmselt meie vete kõige populaarsem kala. Teda püütakse nii suvel kui talvel, spin­ninguga, ujukõngega, talveõngega, tonkaga, landiga, vedeli­ga, järelvedades ja ka ujuvunnaga. Ahven elab nii jões kui ka järves, karjäärides ja isegi tiigis. Peaasi, et oleks puhas vesi. Teda võib kohata ka soolakas vees ja mägijärvedes. Ahvena selg on tumeroheline, küljed rohekaskollased tumedate triipudega ülalt alla. Rinnauimed on…

Vastavalt püügitingimustele säilitatakse kala värskena mitmel viisil. Kui kala elab ja konksu eemaldamine suust teda ka eriti vigastanud pole, siis on parim viis kala elus hoida kas pikemas sumbas või oheliku otsas. Elusat haugi on siiski kõige parem hoida pika oheliku otsas. Kevadel ja sügisel võib haug niimoodi elada paar nädalat, suvel kuni kaheksa päeva. Ohelikuhaagina on kõige parem kasutada…

Panen üles mõned oma tähelepanekud, kus ja kuidas punast kala merest otsida. Väga suuri „tarkuseterasid“ ma loopima ei hakka, ei ole see asi nii keeruline midagi, kui paar eeldust täidetud on. Lisaks pole mina selline teadlane, kellel piisav teadmiste (ja kogemuste) pagas, et seda teistele kuulutada kui absoluutset tõde. Ehk siis need tähelepanekud on minu enda nägemus, kuid ei saa…

Elutsemiskohad Luts püsib alati kõval ja kivisel pinnasel, värske vee, näiteks allikate või kahe veevoolu kohtumispaikade kõrval. Kiiresse veevoolu läheb see kala väga harva, ta eelistab rahulikku vett.Lutsude kohta võib öelda, et nad ei uju põhjas, vaid roomavad mööda põhja, tõstes tahtmatult mudapilvekesi üles. Sellepärast väldivadki lutsud mudast pinnast. Nad ei ole võimelised kaua olema sogases ja hapnikuvaeses vees. Väikeseid…

Lutsukala on ümbritsetud saladuslikkusega. Seletada saab seda vaid sellega, et paljud kalamehed ei tunne tema kiitumismaneere ja pole kuulnud lutsupüügil kasutatavatest ebastandardsetest püügivõtetest. Luts on ka üks omanäoline kala: ta ei salli sooja ja muutub aktiivseks röövkalaks alles siis, kui vesi jahedaks läheb. Kogu suve istub luts urgudes, kändude ja kivide all ning sügavates aukudes. Sel ajal toitub luts väga…

Soojad sügisilmad on hakanud taanduma ja paljud kalamehed kibelevad mere äärde. Kätte on jõudnud aasta teine meriforelli hooaeg. Kuna paljud kalastushuvilised pole varem merikapüüki proovinud, siis toome välja mõned nõuanded, mida tuleks selle kala püügil arvesse võtta. Sügisel võib kala tulla väga madalasse vette, seepärast on mõistlik alustada püüki kaldalt, loopides nii otse mere suunas ning kindlasti ka paralleelselt kaldaga.…

Kui lant mängib valesti, võib ta kaotada efektiivsuse ja jätta kalamehe tühja kotiga. Näteks peavad vooblerid liikuma sirgelt ega tohi ujudes külili kalduda ning lusiklandid ei tohi võnkeid vahele jätta. Põhjuseid, miks peibutis valesti mängima hakkab, võib olla mitmesuguseid - lant saab kannatada kalaga võitluse käigus, talle astutakse kogemata peale või visatakse vastu kivi. Juhtub ka seda, et saad juba…