nipi wrote: No lähme ja näita, kuidas sa neid kolme mõõdukat- ma pean silmas praegust mõõtu- siis nii lõdva randmega saad...
Pole vaja minna, vaata lihtsalt mu videot. 09.02 eelmisel aastal. Ja kuna ma käisin sellel jõel siis esimest korda elus, tundmata jõge ega üleüldse teadmata jõe iseloomu, sain 3 mõõdukala. Mõnel kogenumal forellikütil sealt 3 mõõdukat saada ei ole tõesti ülemäära raske (võtupäeval). Ühtlasi see jäi tol aastal ainukeseks käiguks nimetatud jõele.
Mis puutub merikatesse, siis on ju ilma raamatute abitagi selge, et jõeforelli ja merikat eristamegi selle põhjal, et üks on meres elanud ja teine mitte. Kui kala laskub merre, siis tal on seal ju hoopis teine toidubaas, mis võimaldab oluliselt kiiremini ja suuremaks kasvada. Okei, laskub lühikeseks perioodiks merre ning siis peale kude jääb mingil põhjusel jõkke ega lasku enam merre - no ei saa see kala ka järgneva kolme jões veedetud aastaga jõekaks. Meres käinud, siis mere kala, lihtne. Ja see kui mõni kala üheks (või enamaks) hooajaks jõe ülemjooksule jääb ning keegi ta tabab, siis ei saa kohe väita, et ülemjooksult tabatud = jõekas. Aga äkki järgmisel aastal oleks just merre laskunud?
Näiteks minu tänavune veebruari kala on tabatud samuti merest päris kaugel. Ja samuti tume kala nagu Vertu piltidel, ei mingit hõbedat läiget. Ometi märkisid teadlased, et minu kala oli noorena olnud päris pikalt jões (eeldati, et 2-3 aastat). Veel märgiti, et kala sündis ühes jões/ojas ning siis mingi aja pärast laskus teise veekeemiaga jõkke/ojja. Seal siis veetis kala 1-2 aastat ning smoltifitseerus ja laskus merre. Mina tabasin selle kala teisel kuderändel. Ja nagu me kõik teame, siis ega veeseis just kuderände jaoks ülemäära soosiv ei olnud.