Foorum

file Merikas, merikas....

Info
18. märts 2019 08.52 #10420 nipi
nipi vastas teemale Merikas, merikas....
Aga muidugi, see "merikavaidlus" on tegelikult põline vaidlus, selle üle on kalateadlased juba aastakümneid piike murdnud ja ikka ei ole lõplikku lahendust leitud. Et kumb vorm oli siis ennem, kumb kummast tekib ja tekkis?
Selles suhtes on kahju, et tollal kui neid veel Paide all oli, seda küsimust lähemalt ei uuritud. Oleks ehk midagi teaduslehekülgedele lisada saadud...

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
18. märts 2019 09.07 #10421 Rainer
Rainer vastas teemale Merikas, merikas....

nipi kirjutas: No lähme ja näita, kuidas sa neid kolme mõõdukat- ma pean silmas praegust mõõtu- siis nii lõdva randmega saad...


Pole vaja minna, vaata lihtsalt mu videot. 09.02 eelmisel aastal. Ja kuna ma käisin sellel jõel siis esimest korda elus, tundmata jõge ega üleüldse teadmata jõe iseloomu, sain 3 mõõdukala. Mõnel kogenumal forellikütil sealt 3 mõõdukat saada ei ole tõesti ülemäära raske (võtupäeval). Ühtlasi see jäi tol aastal ainukeseks käiguks nimetatud jõele.



Mis puutub merikatesse, siis on ju ilma raamatute abitagi selge, et jõeforelli ja merikat eristamegi selle põhjal, et üks on meres elanud ja teine mitte. Kui kala laskub merre, siis tal on seal ju hoopis teine toidubaas, mis võimaldab oluliselt kiiremini ja suuremaks kasvada. Okei, laskub lühikeseks perioodiks merre ning siis peale kude jääb mingil põhjusel jõkke ega lasku enam merre - no ei saa see kala ka järgneva kolme jões veedetud aastaga jõekaks. Meres käinud, siis mere kala, lihtne. Ja see kui mõni kala üheks (või enamaks) hooajaks jõe ülemjooksule jääb ning keegi ta tabab, siis ei saa kohe väita, et ülemjooksult tabatud = jõekas. Aga äkki järgmisel aastal oleks just merre laskunud?

Näiteks minu tänavune veebruari kala on tabatud samuti merest päris kaugel. Ja samuti tume kala nagu Vertu piltidel, ei mingit hõbedat läiget. Ometi märkisid teadlased, et minu kala oli noorena olnud päris pikalt jões (eeldati, et 2-3 aastat). Veel märgiti, et kala sündis ühes jões/ojas ning siis mingi aja pärast laskus teise veekeemiaga jõkke/ojja. Seal siis veetis kala 1-2 aastat ning smoltifitseerus ja laskus merre. Mina tabasin selle kala teisel kuderändel. Ja nagu me kõik teame, siis ega veeseis just kuderände jaoks ülemäära soosiv ei olnud.
Järgnev(ad) kasutaja(d) tänas(id) selle postituse eest: Svennu

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
18. märts 2019 09.19 #10422 nipi
nipi vastas teemale Merikas, merikas....
Või ülistan ma niisama et "vaat, kus vanasti oli kala..." Ei. Ma püüan olla objektiivne. Muide, tollal, kui tõesti forelli palju oli. st. 80-90-tel, püüdjate suurt kurtmist ei olnud, vaid levinud oli selline lause - "kui palju siin ka ei käida, kui palju siit ka ei püüta, aga näed- ikkagi teda veel on!" Järelikult oldi rahul.

Aga samas võtame aja 300 a. tagasi. Võiks endale ettekujutada, et "aga kui saaks sinna aega tagasi, kindlasti pidi sellal olema kõvasti kala, küll püüaksin forelli..."
Tutkit! Igatahes ei näita 1688.a. revisjoni seis mingit erilist forelliuputust Järvamaal. Pigem vastupidi. Vodjast saadi aeg-ajalt väikseid forelle, olemas oli ta Pärnu jões Purdi all, väikseid forelle saadi aeg-ajalt ka Oostrikust, Vardjas pole forelli mainitud, ja Seinapalu kohta kirjutati kategoorilises imperatiivis et "mitte mingit kala peale lutsude ja haugide sellest jõest ei saada."
See viimane tekitas ja tekitab minus alati eriti suure küsimärgi. Kuidas see küll võimalik on? Aga ammu enne nende andmetega tutvumist olin intevjueerinud Veskiaru viimase möldri lapselast Karl Tahvest, kes rääkis sama juttu. Forell tekkinud Seinapalu jõkke alles siis kui mõisnik neid sinna asustanud, nii tsaariaja lõpu poole.
Ei suuda siiani uskuda. Aga mis teha...samas võtame, milline oli tollal inimmõju. Inimesed tegid intensiivselt heina ja kasutasid vesiveskeid. Vodja kaldad olid täitsa lagedad, Oostriku ülemjooks oli kallastel lage, allpool olid kallastel suured heinamaasiilud, Seinapalu jõgi oli kallastelt lage, veskeid oli neis igal jõel. Minge seiske Veskiaru sillal ja vaadake allavoolu - te näete, kuidas paremat kätt vaadates kaasik ja lepik aina enam vohab. Veel 1940-te alguses oli seal lage heinamaa, Vesi pidi nendes jõgedes ilmselt olema tollal soojem kui hiljem, kui puistut ja põõsaid hakkas rohkem olema. Seevastu oli üldlevinud kalaks Pärnu vesistus angerjas. Teda leidus küll absoluutselt kõikides Pärnu jõe lisajõgedes.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
18. märts 2019 09.24 #10423 Hein
Hein vastas teemale Merikas, merikas....
Ühest küljest pole tõesti vahet - forell on forell, olgu siis kas meri- või jõe-. Teisalt aga on vahe olemas, sest Eestis on neil ju erinev püügimõõt ja nii mõnigi kalamees võib olla tahtmatu seaduse rikkuja, kui merejõest punaste täppidega L49 forelli kotti paneb...
Sindi pais polnud absoluutne takistus, kindlasti tulid mõned seda trepilaadset asja pidi üles ning suurema veega ka otse ja kui igal aastal 100 000 maimu asustati, sellest mõni protsent laskus ja omakorda mõni protsent tagasi tuli (mõni protsent otsustas kindlasti ka jõekaks jääda), olidki merikad olemas. Kui merikas otsustab peale kudemist veel aasta jões olla, ei tee enam Truumetsad ja Jurakadki välimuse järgi vahet, kas on meres käinud kala või ei.
Ühes Kalastaja kalendris oli Mae forelli pilt Pärnu jõest, oli üle kahepoolene punaste täppidega, kollaka kõhuga jne pesueht jõekas, kuid tegelikkuses ikkagi meres käinud forell.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
18. märts 2019 09.39 #10424 nipi
nipi vastas teemale Merikas, merikas....
Lisasin manusesse siin jutu selgituseks ka 19. sajandi keskpaiga kaardi Veskiaru piirkonna kohta Seinapalu jõel. Näha on siis Veskiaru vesiveski, veskitamm, väike paisjärv, ja allavoolu minnes Seinapalu jõgi kuni Risti auguni. Kaldad täiesti lagedad ja heinamaade all, tumerohelisemad tupsud on üksikud põõsad.
Lisatud failid:

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
18. märts 2019 11.01 #10425 Svennu
Svennu vastas teemale Merikas, merikas....
Kuulge mehed. See teema siin muutub juba koomiliseks ju? Teadusartikleid kirjutab mees, kes ülistab 80. aastatel kehtinud arusaamasid ja tänapäevases teaduses kahtleb? Kui tõsiselt selliseid kirjutisi üldse võtta saab?
Ja väita, et pärnu jões puuduvad nii haug kui forell, on ilmselge liialdus. Vodja tühjust demonstreerib Raineri video väga hästi. Ka mul ja paljudel teistel oleks taolist videot ette näidata viimase aja püükidest. 3 ja enam mõõdukala ei ole küll mingi eriline saavutus sealt jõelt saada!

Ma ei hakka siia enda videosid riputama aga püügistatistikast näen üht 2a tagust käiku Paide linna alla, kus ca 30 haugi kaldal käisid ning nende vahele ka 2 forelli ära kobistasin (lisaks hunnik äraminekuid ja võtte). "Ära kobistasin" just seetõttu, et paras ime on sellisest haugisupist mõni forell saada, kus igas krdi kohas kuhu viskan, on haug platsis. Oleks video Youtubes olemas, riputaks hea meelega selle siia, ühele Uskumatule Toomasele. Rohkem pole sinna püüdma viitsinud minna, sest ei taha nende haugidega mässata. Haugi saan maja tagant jõelt ka. Kui juba sõit Eesti keskele ette võtta, siis eesmärk on ikkagi forell tabada, mitte haugisupis püüda.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
18. märts 2019 11.36 #10426 nipi
nipi vastas teemale Merikas, merikas....
Jaa. Siis sulle tuleks Ginnessi auhind anda, sest ridvamees trumpas üle teadlased koos nende meetodi ja vahenditega tükkis...:)

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
18. märts 2019 11.43 #10427 nipi
nipi vastas teemale Merikas, merikas....
Mu arust on kõige koomilisem see, kui kõvameestest Vodja ääres on kuulda ainult kummiku krabinat, ja sellel on põhjus...

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
18. märts 2019 12.49 - 18. märts 2019 12.49 #10429 Svennu
Svennu vastas teemale Merikas, merikas....
Viimati, kui mereinstituudi meestega rääkisin, aasta-paar tagasi, olid nad just katsepüüki antud jõgedes teinud ja ütlesid toona, et vodja olukord on okk, esna lahjake. Pärnust polnud juttu, vb ei püütudki sel korral seal.

Aga see selleks. Enne, kui siin ma-ei-tea-milles teisi süüdistama hakkad, oleks ehk mõistlikum taanduda? Et see sul lihtsam oleks siis las see teema jääb. Las olla siis nii, et vodja on tühi, pärnu on tühi ja esna on juba ammu tühi. Sina võitsid!

Peaks ametisse ettepaneku tegema need jõed lisalehelt eemaldada, sest kalu neis enam ju pole! Kaoksid need kummikukrabistajad ka ära põõsastest.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
18. märts 2019 13.06 #10430 nipi
nipi vastas teemale Merikas, merikas....
Seinapalu ja Pärnu peal tehtud mõõtmised olid samuti sees selles tabelis, mis Kesler andis, mõõtmistulemused on 2016.a. seisuga, need on eespool mu ühe kirja lisas. Panin ka siia uuesti üles, vaata allpool.

Pärnu puhul olen sama mõelnud - seda pole mõtet enam forellijõena pidada, seal võiks püügi üldse vabaks lasta ja särjepüüdmise MM-i pidada. Eesti vabariik sai jagu...
Lisatud failid:

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
18. märts 2019 13.17 - 18. märts 2019 13.17 #10431 Svennu
Svennu vastas teemale Merikas, merikas....
Mida need mustad ja valged tulbad näitavad? Asustustihedus mille kohta? Ruutmeetri? Mingi lõigu? Terve jõe?
Ma ei ole seda kirjutist lugenud, on see kuskil ka digitaalsel kujul olemas?

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
18. märts 2019 13.20 #10432 nipi
nipi vastas teemale Merikas, merikas....
Valged tulbad tähendavad seal forelle kuni 1 aasta vanad, mustad neid, kes vanemad.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
18. märts 2019 13.21 #10433 nipi
nipi vastas teemale Merikas, merikas....
Tegu on asustustihedusega isendeid 100 ruutmeetri kohta.

Tabeli sain Kesleri enda käest, see oli Pärnus ettekande illustreerimiseks.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
18. märts 2019 13.30 #10434 scuba
scuba vastas teemale Merikas, merikas....
Siin mängu otsustavat rolli see,millises lõigus katsepüüki teha.Kudealade läheduses saad kindlasti suurema noorjärkude konsentratsiooni,kollilõikudel asi hoopis teine.Et kogu jõe kohta otsustada peaks mitmel lõigul püüdma.Samas eri aastaid saaks võrrelda täpselt samas kohas katsepüüki tehes.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
18. märts 2019 13.32 #10435 scuba
scuba vastas teemale Merikas, merikas....
Kui Prandi tulp mõõdeti Veskiaru koelmute kandis siis olukord ikka nutune küll.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
18. märts 2019 13.37 #10436 nipi
nipi vastas teemale Merikas, merikas....
Reeglina toimuvadki mõõtmised kudealadel, st. seal kuhu nad saavad jalgupidi ise sisse minna, ei ole teada, et mõõdetud oleks näiteks paadi pealt.
Veskiarus jah, ja kui vanasti oli alati silla peale tulles näha väikseid forelle ülesvoolu ujumas, siis nüüd juba aastaid mitte. Aastail 2007-2010 lasin sinna 6000 maimu, ent esimese asjana - ja halva endena- jooksis silla juures üle kummiku - naarits ja vaatas veel otsa nagu kodukass...sellest asustusest oli paariks aastaks abi, räägiti korralikest saakidest, kuid tänaseks on asi jälle nutune. Seal on vaja ka koelmutega tööd teha, ja see ei vaja muud kui niidukit ja väikest koppa. Kogu lugu.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.