Alates 01.05.2022 on foorum vaid lugemiseks. Selleks on peamiselt kaks põhjust: portaal "kolis ümber" platvormi viimasele versioonile, kuid kahjuks pole veel välja lastud foorumi komponendi töövalmis versiooni ning eesti keelset tõlget. Samuti on viimastel aastatel olnud probleemid spämmijatega, kes murravad läbi ka spämmikaitsest.

  • Aitäh 11000 foorumipostituse eest ning loodetavasti kohtume uuesti tulevikus!

Merikas, merikas....

More
5 years 1 week ago #10420 by nipi
Replied by nipi on topic Merikas, merikas....
Aga muidugi, see "merikavaidlus" on tegelikult põline vaidlus, selle üle on kalateadlased juba aastakümneid piike murdnud ja ikka ei ole lõplikku lahendust leitud. Et kumb vorm oli siis ennem, kumb kummast tekib ja tekkis?
Selles suhtes on kahju, et tollal kui neid veel Paide all oli, seda küsimust lähemalt ei uuritud. Oleks ehk midagi teaduslehekülgedele lisada saadud...
More
5 years 1 week ago #10421 by Rainer
Replied by Rainer on topic Merikas, merikas....

nipi wrote: No lähme ja näita, kuidas sa neid kolme mõõdukat- ma pean silmas praegust mõõtu- siis nii lõdva randmega saad...


Pole vaja minna, vaata lihtsalt mu videot. 09.02 eelmisel aastal. Ja kuna ma käisin sellel jõel siis esimest korda elus, tundmata jõge ega üleüldse teadmata jõe iseloomu, sain 3 mõõdukala. Mõnel kogenumal forellikütil sealt 3 mõõdukat saada ei ole tõesti ülemäära raske (võtupäeval). Ühtlasi see jäi tol aastal ainukeseks käiguks nimetatud jõele.



Mis puutub merikatesse, siis on ju ilma raamatute abitagi selge, et jõeforelli ja merikat eristamegi selle põhjal, et üks on meres elanud ja teine mitte. Kui kala laskub merre, siis tal on seal ju hoopis teine toidubaas, mis võimaldab oluliselt kiiremini ja suuremaks kasvada. Okei, laskub lühikeseks perioodiks merre ning siis peale kude jääb mingil põhjusel jõkke ega lasku enam merre - no ei saa see kala ka järgneva kolme jões veedetud aastaga jõekaks. Meres käinud, siis mere kala, lihtne. Ja see kui mõni kala üheks (või enamaks) hooajaks jõe ülemjooksule jääb ning keegi ta tabab, siis ei saa kohe väita, et ülemjooksult tabatud = jõekas. Aga äkki järgmisel aastal oleks just merre laskunud?

Näiteks minu tänavune veebruari kala on tabatud samuti merest päris kaugel. Ja samuti tume kala nagu Vertu piltidel, ei mingit hõbedat läiget. Ometi märkisid teadlased, et minu kala oli noorena olnud päris pikalt jões (eeldati, et 2-3 aastat). Veel märgiti, et kala sündis ühes jões/ojas ning siis mingi aja pärast laskus teise veekeemiaga jõkke/ojja. Seal siis veetis kala 1-2 aastat ning smoltifitseerus ja laskus merre. Mina tabasin selle kala teisel kuderändel. Ja nagu me kõik teame, siis ega veeseis just kuderände jaoks ülemäära soosiv ei olnud.
The following user(s) said Thank You: Svennu

More
5 years 1 week ago #10422 by nipi
Replied by nipi on topic Merikas, merikas....
Või ülistan ma niisama et "vaat, kus vanasti oli kala..." Ei. Ma püüan olla objektiivne. Muide, tollal, kui tõesti forelli palju oli. st. 80-90-tel, püüdjate suurt kurtmist ei olnud, vaid levinud oli selline lause - "kui palju siin ka ei käida, kui palju siit ka ei püüta, aga näed- ikkagi teda veel on!" Järelikult oldi rahul.

Aga samas võtame aja 300 a. tagasi. Võiks endale ettekujutada, et "aga kui saaks sinna aega tagasi, kindlasti pidi sellal olema kõvasti kala, küll püüaksin forelli..."
Tutkit! Igatahes ei näita 1688.a. revisjoni seis mingit erilist forelliuputust Järvamaal. Pigem vastupidi. Vodjast saadi aeg-ajalt väikseid forelle, olemas oli ta Pärnu jões Purdi all, väikseid forelle saadi aeg-ajalt ka Oostrikust, Vardjas pole forelli mainitud, ja Seinapalu kohta kirjutati kategoorilises imperatiivis et "mitte mingit kala peale lutsude ja haugide sellest jõest ei saada."
See viimane tekitas ja tekitab minus alati eriti suure küsimärgi. Kuidas see küll võimalik on? Aga ammu enne nende andmetega tutvumist olin intevjueerinud Veskiaru viimase möldri lapselast Karl Tahvest, kes rääkis sama juttu. Forell tekkinud Seinapalu jõkke alles siis kui mõisnik neid sinna asustanud, nii tsaariaja lõpu poole.
Ei suuda siiani uskuda. Aga mis teha...samas võtame, milline oli tollal inimmõju. Inimesed tegid intensiivselt heina ja kasutasid vesiveskeid. Vodja kaldad olid täitsa lagedad, Oostriku ülemjooks oli kallastel lage, allpool olid kallastel suured heinamaasiilud, Seinapalu jõgi oli kallastelt lage, veskeid oli neis igal jõel. Minge seiske Veskiaru sillal ja vaadake allavoolu - te näete, kuidas paremat kätt vaadates kaasik ja lepik aina enam vohab. Veel 1940-te alguses oli seal lage heinamaa, Vesi pidi nendes jõgedes ilmselt olema tollal soojem kui hiljem, kui puistut ja põõsaid hakkas rohkem olema. Seevastu oli üldlevinud kalaks Pärnu vesistus angerjas. Teda leidus küll absoluutselt kõikides Pärnu jõe lisajõgedes.
More
5 years 1 week ago #10423 by Hein
Replied by Hein on topic Merikas, merikas....
Ühest küljest pole tõesti vahet - forell on forell, olgu siis kas meri- või jõe-. Teisalt aga on vahe olemas, sest Eestis on neil ju erinev püügimõõt ja nii mõnigi kalamees võib olla tahtmatu seaduse rikkuja, kui merejõest punaste täppidega L49 forelli kotti paneb...
Sindi pais polnud absoluutne takistus, kindlasti tulid mõned seda trepilaadset asja pidi üles ning suurema veega ka otse ja kui igal aastal 100 000 maimu asustati, sellest mõni protsent laskus ja omakorda mõni protsent tagasi tuli (mõni protsent otsustas kindlasti ka jõekaks jääda), olidki merikad olemas. Kui merikas otsustab peale kudemist veel aasta jões olla, ei tee enam Truumetsad ja Jurakadki välimuse järgi vahet, kas on meres käinud kala või ei.
Ühes Kalastaja kalendris oli Mae forelli pilt Pärnu jõest, oli üle kahepoolene punaste täppidega, kollaka kõhuga jne pesueht jõekas, kuid tegelikkuses ikkagi meres käinud forell.
More
5 years 1 week ago #10424 by nipi
Replied by nipi on topic Merikas, merikas....
Lisasin manusesse siin jutu selgituseks ka 19. sajandi keskpaiga kaardi Veskiaru piirkonna kohta Seinapalu jõel. Näha on siis Veskiaru vesiveski, veskitamm, väike paisjärv, ja allavoolu minnes Seinapalu jõgi kuni Risti auguni. Kaldad täiesti lagedad ja heinamaade all, tumerohelisemad tupsud on üksikud põõsad.
Attachments:
More
5 years 1 week ago #10425 by Svennu
Replied by Svennu on topic Merikas, merikas....
Kuulge mehed. See teema siin muutub juba koomiliseks ju? Teadusartikleid kirjutab mees, kes ülistab 80. aastatel kehtinud arusaamasid ja tänapäevases teaduses kahtleb? Kui tõsiselt selliseid kirjutisi üldse võtta saab?
Ja väita, et pärnu jões puuduvad nii haug kui forell, on ilmselge liialdus. Vodja tühjust demonstreerib Raineri video väga hästi. Ka mul ja paljudel teistel oleks taolist videot ette näidata viimase aja püükidest. 3 ja enam mõõdukala ei ole küll mingi eriline saavutus sealt jõelt saada!

Ma ei hakka siia enda videosid riputama aga püügistatistikast näen üht 2a tagust käiku Paide linna alla, kus ca 30 haugi kaldal käisid ning nende vahele ka 2 forelli ära kobistasin (lisaks hunnik äraminekuid ja võtte). "Ära kobistasin" just seetõttu, et paras ime on sellisest haugisupist mõni forell saada, kus igas krdi kohas kuhu viskan, on haug platsis. Oleks video Youtubes olemas, riputaks hea meelega selle siia, ühele Uskumatule Toomasele. Rohkem pole sinna püüdma viitsinud minna, sest ei taha nende haugidega mässata. Haugi saan maja tagant jõelt ka. Kui juba sõit Eesti keskele ette võtta, siis eesmärk on ikkagi forell tabada, mitte haugisupis püüda.
Time to create page: 0.216 seconds
Powered by Kunena Forum