Merikas, merikas....

Viimasel ajal, vist ühe meriforelli alase pop. teadusliku raamatu mõjul, on hakanud vohama mingi imelik "merikakultus." Ma ei hakka kommenteerima, seda teavad kõik.
Ainult et see tekitab küsimusi. Näiteks Pärnu jõe ülemjooks Vodjast Reopaluni, kus 2-4 kg. forellid ei olnud veel 1990-te keskpaiku mingiks üllatuseks. Sindi pais oli üleval. Meriforelli maime oli asustatud jõgikonda 1960-70ätel kokku 100 000 tk. samasuviseid. Mind ei veena geeniteadus(kunagi kiideti samamoodi sellist asja nagu eugeenika), mind ei veena ka otoliidid -ka selles on kahtlema hakatud. Väliselt olid need forellid hallikad, x täppidega. Muidugi suur kisa - merikas, merikas, merikas.
Aga vabandage väga - selliseid kalu sai sealt püüda aastaringselt, sealhulgas ka südasuvistel kuudel.
Lihtne küsimus - mida teeb meriforell aastaringselt jões? Mis "meriforell"ta siis selline oli?

Meriforell on oma definitsiooni järgi siirdekala. Kui pole elus kordagi merereisi ette võtnud, see tähendab ju et puudub siirdekala instinkt ja on paikne vorm ehk jõeforell.

Isotoobi analüüs on küll kindel meetod. Konstrueerida võiks ainult sellise kombo, et jõekas läks Pärnu linnavahele, sõi seal siirdekalu, ise meres ei käinud ja ujus tagasi Paidesse. Siis on ta endiselt jõekas, aga otoliidis on mere märk.
Ja maimud pole veel merikad ega jõekad, lihtsalt forellid on.

Kombinatsioon sobiks, kui otoliiti ained ladestuks toidust. Need siiski ladestuvad üksnes veest. Seetõttu ei sobi otoliit ka kala kasvutempo määramiseks, küll sobib vanuse ning elukeskonna keemiliste muutuste uurimiseks.

Kas otoliitide puhul saame ikka olla kindlad, et muutused tingib just sattumine merevette, või ka magevee erisused?
Kui need x täppidega forellid kokku arvestada, mis 1980-90-tel Paide alt püütud, ja nad merikate hulka arvata, siis pidi toimuma ikka juba tihe sebimine mere ja Paide vahet... minu 3,6 kg. Esna alamjooksult saadud forell olla otoliitide järgi kah meres käinud...
See oli küll maikuus, aga selliseid forelle saadi seal ka juulis, augustis, septembris...

Siis osati strontsiumi analüüse teha?

Andsin kala pea paar aastat tagasi Vanemuise tn. laborisse, ta oli mul aastaid alles, soolatult kuivatatud.

Midagi kummalis selles pole et meriforell on ka suvel-sügise algul jões. Kas siis peale kudemist jõkke jäänud või mis iganes põhjusel kevadel-suvel jõkke tõusnud. Hea külm suvi ja vett jõgedes palju siis hakkabki kuderänne juulis-augustis pihta.

See pidi siis ikka kõva rändamine olema, Sindi pais polnud järelikult probleem...

Pais oleks tulnud rahule jätta..

Kala läkski Sindist üles ju, kalatrepp oli täitsa olemas. Iseasi kui palju toimis, aga toimis nii palju et näiteks üleval pool Sindit Pärnu jõestikust vimba saada polnud mingi haruldlus. Sealt kust vimb üles läheb, pole merikal ammugi probleeme.

Jah, TÜ inimesed on ka öelnud, et kalamehed ei kujuta ettegi kui palju merekala paisust üles saab. Õnneks enam ei pea selle peale pead murdma.

Aga ärge nüüd kujutage ette, et kõik see kasvõi Navesti jõe kevadine vimb on merest tõusnud. Eestis elab kahte sorti vimba - osa tõuseb jõkke merest, aga teine vorm elab ainult jõgedes/järvedes. Ehk siis suur osa Pärnu jõe vimmast on seal aasta läbi. Pole never võimalik, et selline kogus vimba sellest hädisest trepist üles sai.

Ja ma küll ei tea 100% väita, aga olen üsna veendunud, et merikas ja lõhe tahavad suuremat vooluhulka kalatrepil, et oma tähelepanu sinna suunata.

Eks aeg peab näitama, kuidas need tänapäevased kalapääsud toimima hakkavad. Tehiskärestiku tüüpi pääsud peaksid tõesti oma ülesande täitma. Kuid möödaviik tüüpi pääsud tegelikult idee poolest ju väga ei erine senistest kalatreppidest, sest jõkke jõuavad nad samuti kui kalatrepid tammist tükk maad allavoolu. Kas enamus kalu pööravadki sellele nirekesele tähelepanu või ujuvad peavoolust ahvatletuna ikkagi tammi alla hüppama?

Rainer, seda et Pärnu jõestikus osa vimba ongi kohalik, st saab suguküpseks ja elabki aasta ringi jões vahepeal meres käimata, on seda teooriat kalateadlaste poolt uuritud ka? Lihtsalt huvitav, vimba ikka siirdekalaks peetakse, pluss Peipsis -Pihkvas kohalik vorm.

Kas Peipsis on vimba?

On. Põhiliseks kudemispaigaks peetakse Velikaja jõge Ostrovi linna lähistel Pihkva oblastis. Seega teeb samuti läbi kuderände.

Olen kunagi ammu ühe vimma saanud Želtša jõest reisil mööda Venemaa poolset kallast.

Vertu kirjutas: Rainer, seda et Pärnu jõestikus osa vimba ongi kohalik, st saab suguküpseks ja elabki aasta ringi jões vahepeal meres käimata, on seda teooriat kalateadlaste poolt uuritud ka? Lihtsalt huvitav, vimba ikka siirdekalaks peetakse, pluss Peipsis -Pihkvas kohalik vorm.

Lähtusin sellest loogikast, et vimb on poolsiirdekala. Tõsi, guugeldades ei tule välja, et mul võiks õigus olla. Lihtsalt kuidagi ei taha uskuda, et kõik see kudema suunduv kala Sindi kalaterpi kaudu eelnevalt on tulnud. Sest reaalselt Navestist pole mingi küsimus söödatopsiga püüdes kevadel vimba saada. Sama lihtsalt aga merikat ega lõhet paisust üleval ei saa.