Foorum

file Merikas, merikas....

Info
25. veebruar 2019 15.39 #10249 nipi
Viimasel ajal, vist ühe meriforelli alase pop. teadusliku raamatu mõjul, on hakanud vohama mingi imelik "merikakultus." Ma ei hakka kommenteerima, seda teavad kõik.
Ainult et see tekitab küsimusi. Näiteks Pärnu jõe ülemjooks Vodjast Reopaluni, kus 2-4 kg. forellid ei olnud veel 1990-te keskpaiku mingiks üllatuseks. Sindi pais oli üleval. Meriforelli maime oli asustatud jõgikonda 1960-70ätel kokku 100 000 tk. samasuviseid. Mind ei veena geeniteadus(kunagi kiideti samamoodi sellist asja nagu eugeenika), mind ei veena ka otoliidid -ka selles on kahtlema hakatud. Väliselt olid need forellid hallikad, x täppidega. Muidugi suur kisa - merikas, merikas, merikas.
Aga vabandage väga - selliseid kalu sai sealt püüda aastaringselt, sealhulgas ka südasuvistel kuudel.
Lihtne küsimus - mida teeb meriforell aastaringselt jões? Mis "meriforell"ta siis selline oli?
Info
25. veebruar 2019 16.07 #10250 Jeekim
Jeekim vastas teemale Merikas, merikas....
Meriforell on oma definitsiooni järgi siirdekala. Kui pole elus kordagi merereisi ette võtnud, see tähendab ju et puudub siirdekala instinkt ja on paikne vorm ehk jõeforell.
Info
25. veebruar 2019 19.18 #10253 Hein
Hein vastas teemale Merikas, merikas....
Isotoobi analüüs on küll kindel meetod. Konstrueerida võiks ainult sellise kombo, et jõekas läks Pärnu linnavahele, sõi seal siirdekalu, ise meres ei käinud ja ujus tagasi Paidesse. Siis on ta endiselt jõekas, aga otoliidis on mere märk.
Ja maimud pole veel merikad ega jõekad, lihtsalt forellid on.
Info
25. veebruar 2019 19.34 #10254 Jeekim
Jeekim vastas teemale Merikas, merikas....
Kombinatsioon sobiks, kui otoliiti ained ladestuks toidust. Need siiski ladestuvad üksnes veest. Seetõttu ei sobi otoliit ka kala kasvutempo määramiseks, küll sobib vanuse ning elukeskonna keemiliste muutuste uurimiseks.
Info
25. veebruar 2019 19.59 #10255 nipi
nipi vastas teemale Merikas, merikas....
Kas otoliitide puhul saame ikka olla kindlad, et muutused tingib just sattumine merevette, või ka magevee erisused?
Kui need x täppidega forellid kokku arvestada, mis 1980-90-tel Paide alt püütud, ja nad merikate hulka arvata, siis pidi toimuma ikka juba tihe sebimine mere ja Paide vahet... minu 3,6 kg. Esna alamjooksult saadud forell olla otoliitide järgi kah meres käinud...
See oli küll maikuus, aga selliseid forelle saadi seal ka juulis, augustis, septembris...
Info
25. veebruar 2019 20.58 #10258 ceemic
ceemic vastas teemale Merikas, merikas....
Siis osati strontsiumi analüüse teha?
Info
25. veebruar 2019 21.03 #10259 nipi
nipi vastas teemale Merikas, merikas....
Andsin kala pea paar aastat tagasi Vanemuise tn. laborisse, ta oli mul aastaid alles, soolatult kuivatatud.
Info
27. veebruar 2019 19.24 #10264 Vertu
Vertu vastas teemale Merikas, merikas....
Midagi kummalis selles pole et meriforell on ka suvel-sügise algul jões. Kas siis peale kudemist jõkke jäänud või mis iganes põhjusel kevadel-suvel jõkke tõusnud. Hea külm suvi ja vett jõgedes palju siis hakkabki kuderänne juulis-augustis pihta.
Info
27. veebruar 2019 19.37 #10265 nipi
nipi vastas teemale Merikas, merikas....
See pidi siis ikka kõva rändamine olema, Sindi pais polnud järelikult probleem...:)

Pais oleks tulnud rahule jätta..
Info
27. veebruar 2019 19.43 #10266 Vertu
Vertu vastas teemale Merikas, merikas....
Kala läkski Sindist üles ju, kalatrepp oli täitsa olemas. Iseasi kui palju toimis, aga toimis nii palju et näiteks üleval pool Sindit Pärnu jõestikust vimba saada polnud mingi haruldlus. Sealt kust vimb üles läheb, pole merikal ammugi probleeme.
Info
27. veebruar 2019 22.41 #10267 Rainer
Rainer vastas teemale Merikas, merikas....
Jah, TÜ inimesed on ka öelnud, et kalamehed ei kujuta ettegi kui palju merekala paisust üles saab. Õnneks enam ei pea selle peale pead murdma.

Aga ärge nüüd kujutage ette, et kõik see kasvõi Navesti jõe kevadine vimb on merest tõusnud. Eestis elab kahte sorti vimba - osa tõuseb jõkke merest, aga teine vorm elab ainult jõgedes/järvedes. Ehk siis suur osa Pärnu jõe vimmast on seal aasta läbi. Pole never võimalik, et selline kogus vimba sellest hädisest trepist üles sai.

Ja ma küll ei tea 100% väita, aga olen üsna veendunud, et merikas ja lõhe tahavad suuremat vooluhulka kalatrepil, et oma tähelepanu sinna suunata.
Info
27. veebruar 2019 23.35 #10268 Jeekim
Jeekim vastas teemale Merikas, merikas....
Eks aeg peab näitama, kuidas need tänapäevased kalapääsud toimima hakkavad. Tehiskärestiku tüüpi pääsud peaksid tõesti oma ülesande täitma. Kuid möödaviik tüüpi pääsud tegelikult idee poolest ju väga ei erine senistest kalatreppidest, sest jõkke jõuavad nad samuti kui kalatrepid tammist tükk maad allavoolu. Kas enamus kalu pööravadki sellele nirekesele tähelepanu või ujuvad peavoolust ahvatletuna ikkagi tammi alla hüppama?
Info
28. veebruar 2019 05.28 #10269 Vertu
Vertu vastas teemale Merikas, merikas....
Rainer, seda et Pärnu jõestikus osa vimba ongi kohalik, st saab suguküpseks ja elabki aasta ringi jões vahepeal meres käimata, on seda teooriat kalateadlaste poolt uuritud ka? Lihtsalt huvitav, vimba ikka siirdekalaks peetakse, pluss Peipsis -Pihkvas kohalik vorm.
Info
28. veebruar 2019 12.42 #10293 scuba
scuba vastas teemale Merikas, merikas....
Kas Peipsis on vimba?
Info
28. veebruar 2019 13.01 #10294 Jeekim
Jeekim vastas teemale Merikas, merikas....
On. Põhiliseks kudemispaigaks peetakse Velikaja jõge Ostrovi linna lähistel Pihkva oblastis. Seega teeb samuti läbi kuderände.

Olen kunagi ammu ühe vimma saanud Želtša jõest reisil mööda Venemaa poolset kallast.
Info
28. veebruar 2019 21.01 #10295 Rainer
Rainer vastas teemale Merikas, merikas....

Vertu kirjutas: Rainer, seda et Pärnu jõestikus osa vimba ongi kohalik, st saab suguküpseks ja elabki aasta ringi jões vahepeal meres käimata, on seda teooriat kalateadlaste poolt uuritud ka? Lihtsalt huvitav, vimba ikka siirdekalaks peetakse, pluss Peipsis -Pihkvas kohalik vorm.


Lähtusin sellest loogikast, et vimb on poolsiirdekala. Tõsi, guugeldades ei tule välja, et mul võiks õigus olla. Lihtsalt kuidagi ei taha uskuda, et kõik see kudema suunduv kala Sindi kalaterpi kaudu eelnevalt on tulnud. Sest reaalselt Navestist pole mingi küsimus söödatopsiga püüdes kevadel vimba saada. Sama lihtsalt aga merikat ega lõhet paisust üleval ei saa.