Jõeforell vol. 2

Jälle üks meeldejääv retk tehtud. Seekord siis vahelduseks põdraga kokkupõrge, õnneks pani juba piisavalt kaugelt minema ja jätkasin püüki. Kõhus võttis muidugi õõnsaks küll ja eelmine kord selgelt meeles, tegin vist iga 25 m tagant kuulatamise pausi.

Kõik mõõdus kalade kontaktid olid umbes 200 m lõigu pealt. Kuna mu kahlakad on endiselt katki, siis on voblereid päris väheks jäänud. Sidusin otsa musta banana, kuigi vesi oli suhteliselt tume ja ilm pilvine ning päike hakkas loojuma. Toimis sellegi poolest. Esimene mõõdukas ja silma järgi kõige suurem rebis ennast lahti ning pani minema. Teine kontakt tuli umbes 100 m ülespoole ja rullis ennast kohe 4-5 korda ümber tamiili, hakkasin teda välja tõstma kala oli juba käeulatuses, kui järsku läks tamiil lambist katki, jäi vist kida taha või midagi sellist. Sain veel käega kala katsuda, aga pani minema. Landist kahju; kalast kahju - vaevalt ta nii ellu jääb; endast kahju. Otsustasin herr Paunverele helistada, et oleks keegi, kes mu kirumist kuuleks. Nii kui halloo ütlesin, kuulsin kalda ääres rohus - vesi oli veidi üle jõesängi - kerget sulistamist. Telefon lendas kus seda ja teist ning krabasin kohe pimedalt sulistamise suunas ja oh üllatust, saingi kätte. Pikkus L39, parajalt raske poiss, kindlasti kõige meeldejäävam kala seni.

Edasi oli veel paar suurema kala kontakti, aga need käisid rohkem nagu lanti togimas. Läks ka pimedaks ja lõpetasin püügi.

Karude kohta olen viimasel ajal natukene pealiskaudselt uurinud. Eesti kohta statistikat ei tea (edit: oleks pidanud põhjalikumalt Hannese varasemat postitust lugema ), aga skandinaavias on wiki andmeil viimase 100 aasta jooksul ainult 3 või 4 (erinevad allikad) inimest karu rünnakus surma saanud - seal on muidugi oluliselt vähem karusid kui eestis pindala ühiku kohta. Ja tundub, et enamus rünnakuid toimub just talveunest ärganud karudega. Eesti puhul on oluliseks faktoriks, et karusid tohib jahtida, mistõttu karud hoiavad tavaliselt inimestest ikkagi eemale.

Parim kaitsevahend karu vastu (jällegi wiki andmeil ja põhja-ameerika statistikat arvesse võttes) on pipragaas, mis tõrjub isegi oluliselt rohkem rünnakuid kui näiteks jahipüss. Mitte segi ajada pisargaasiga, mis karule ei mõju ja võib ta isegi pöörasemaks ajada. Kui kaitsevahendeid ei ole ja karu ikkagi ründab millegi pärast, siis statistiliselt peaks karu rünnak vähem aega kestma, kui mitte vastu hakata, peaks olema ka veidi suurem ellujäämise võimalus Olen ka vastupidist lugenud, nii et ma ei teakski mida teha sellisel juhul - aga nii kaugele asi naljalt ei tohiks minna, kui ta piisavalt kaugelt aru saab, et inimesega on tegu.

pipragaasi efektiivne töökaugus kuni 6 m. Vaevalt et sa soovikid et karu sul nii lähedale satub ja kui see peaks ootamatult juhtuma siis ei tahaks uskuda et sa jõuad pipragaasi kusagilt vesti taskust leida ja seda kasutada... aga karu karuks.. hoopis hullemad loomad on koprad....

Kutid, see on tegelikult vihje teemaarenduse vale suuna poole

Pipragaas tõrjub 94 % pruunkaru rünnakuid. Point on selles, et karu ei ründa inimest nii nagu ta saaki ründab, vaid teeb seda nagu ta ründaks teist karu. Ehk siis, nagu inimestevahelises poksis, proovib ta ennast samal ajal kaitsta, see teeb tavaliselt võimalikuks pipragaasi kasutamise. Aga nagu selles uuringuski kirjas, pipragaasi ei saa kasutada vihma ja vastutuulega ning rumal oleks pipragaasi olemasolul mitte kasutada peamist peletamise vahendit - häälte tegemist.

Ma ise loodan, et asi kunagi nii kaugele ei lähe, aga kavatsen pipragaasi hakata kaasas kandma. Kasvõi selleks et vältida selliseid olukordi:
"Deliverance".
Vibu oleks ka muidugi päris hea. Rohkem karust ei räägi

raiko, kas sul on siis selliseid olukordi tihti ette tulnud???