Foorum

file Kalastusaasta 2014. Vaatame tagasi

Info
03. jaanuar 2015 13.35 #5832 STF
Head uut aastat! Tuli meelde, et eelmisel aastavahetusel pakkus selline teema head lugemist: www.kalaportaal.ee/foorum/kalapuuk/3316-kalastusaasta-2013-vaatame-tagasi
Miks mitte jätkata?
Info
05. jaanuar 2015 14.17 - 05. jaanuar 2015 14.18 #5843 STF
Haug. Läinud aastavahetuse ilmad olid tavatult soojad, nii et kohaliku paisjärve ääres sai aasta esimestel päevadel lanti loopida. Paisjärv oli paar aastat tagasi läbinud uuenduskuuri ja pärast seda „puhanudˮ, mistõttu haug haaras lanti aplalt ja puudust neist polnud. Iseäranis hästi töötas kollane-must omatehtud voobler, mille eeskujuna võis aimata Abu Hi-Lo’d, mida poisikesena imetlesin, või ‒ nagu ma nüüd tean ‒ vana Heddonit. Kui jää lõpuks järve kattis, polnud uus forellihooaeg enam kaugel. Aga sellest hiljem, enne mõni meenutus haugipüügist. 11. mai hommikul olin varakult paisjärve ääres, aga „laulupiduˮ muidugi juba käis. Esimene võtt ei lasknud kaua oodata ja uue DAMi ahvenavärvides pleki otsas oli kena mõõdus haug. Lasin ta tagasi, mõeldes järgmiste ja suuremate peale, ning vahetasin lanti, et katsetada talve jooksul kasvanud landivaru. Möödus tund, teine, vahetasin lante edasi-tagasi, aga ei midagi. Lõpuks enne lõunat, kui järvekesele oli peaaegu ring peale tehtud, sain kaks haugi kotti, mingi nimetu sini-roosa plekiga. Need olid ka viimased haugid, mis ma sel aastal paisjärvest koju tõin. Otsa neid ikka hakkas, aga enamasti sihukesed poolekilosed kollid. Sügise poole oli suur sündmus, kui sellinegi otsa hakkas. Siis kuulsin jutte, kuidas mõni unna- ja elussöödamees on talvest saati üle saja haugi välja püüdnud. Tublid kalamehed, ‒ aga selle järvekese võib nüüd haugipüügikohtade seast maha kustutada. Õnneks sain mujal lusti. Kõigepealt Õisu järvel, kus proovisin oma 20 aastat seisnud vene kummipaati. Haugid olid heinte ja kupulehtede vahel, ründasid Rapala Minnow Spoon’i nagu sõgedad, enamasti küll mööda, aga närvikõdi oli palju ja paar tükki sain pannile ka. Augustis sattusin Läänemaale, oma poisipõlve haugiparadiisi. Aastaid oli seal kalaga kehvasti, aga seekord igav ei hakanud: mitu kena kala sain vöö külge lõa otsa, väiksemaid sai tagasi lastud, ja kahju polnud neistki, kes end lahti rapsisid. Hästi töötasid plekklandid, kui neile rohuvabad konksud külge panin, vooblerid kippusid „hernesseˮ kinni jääma, aga just herneste vahel haugid passisid. Kala tõid ka slaiderid, kõige suurem haug jäi Buster Jerki „räpase särjeˮ otsa. See koll rabas teisel hommikul, sööstis jõuliselt edasi-tagasi, nii et päris käeulatusse ma teda ei saanudki, lõpuks andsin korraks liiga hooletult järele, haug viskas salto ning kadus. Õhtuks ajas tuul vee sogaseks ja haugid panid suu lukku. Aga sellegipoolest jätkus kala nii potti kui ka pannile, ühest haugist tegin prooviks äkist, ja seegi maitses hästi.

Jõeforell. Proovisin esimest korda talvist püüki ja avastasin selle võlusid. Jõgi on teistsugune, maastik teistsugune, ilm ja valgus teistsugused, pole sääski ja kärbseid ning võsa on kergemini läbitav. Suurepärane aeg matkamiseks ja uute püügikohtade tundmaõppimiseks. Koju kaasa võtsin talvel vaid kaks forelli, ei ole see kudejärgne kala suurem asi hõrgutis. Ühes paigas, mis suvel kasvab paksult rohtu täis, leidsin kena forellikoloonia, teiste hulgas oli seal näha ka mitut kilo-kahe vahel kala. Sokutasin neile nina alla voobleri, kerisin landi üle parve, proovisin teisi peibutisi, aga ei midagi. Forellid lebasid jõepõhjas ja ... panid tuima. Ühe talvise forelli sain jigipeale kinnitatud musta saapapaelast tuustiga ja sellest algasid mu katsetused omatehtud peibutistega. Hiire moodi sabaga karvatuust, konksule seotud ja raskustinaga varustatud liitsid, sulekraega pisikesed sirpsabad, pärlitest ussikesed, toruliitsid, millele saab sobiva konksu taha siduda, ja siis lemmikleiutis ‒ nublakas. See on puupärlist kehaga „sitikasˮ, mille saab tinaraskusega timmida kas aeglasemalt või kiiremalt uppuvaks. Kolmiku külge seotud suletuust teeb nublaka veel ahvatlevamaks, üheharulist konksu kasutades saab aga lisada väikese sirpsaba. Mängitan neid nagu liitse ja forellid ei jää ükskõikseks. Ühe sellisega sai mu sõber elu esimesel spinningupüügil L40 cm forelli. Algaja õnn? Oma suurima forelli püüdsin 8. mail tibukollase liitsiga madalast ja kitsast nirest: isane, L54 cm, 1670 g. Tunnistan ausalt, et selle kala pakutud emotsioon vabastas mind algaja forelliküti pingest ja üleliigsest entusiasmist. Edaspidi võisin keskenduda protsessi, looduse ja üksiolemise nautimisele ning uutele katsetustele seni proovimata peibutistega. Omatehtud vidinate kõrval toimisid hästi Salmo väike särjevärvides slaider ja Lil’Bug, kala sain ka pisikese silikoonist vähiga, proovisin veel väikest kummikonna ja ujutasin raskuskorgiga putukat, aga nendega jäin nulli peale. Pöörlevad said vette harva. Avastamisrõõmu oli palju, aga juba kripeldab senikäimata kohti proovima ja uusi peibutisi katsetama. Rohutirtsu ja kreveti moodi vooblerid, võldase moodi liitsid, „spagetidˮ ja mesilasevastset jäljendavad võdikud ootavad. Jõuluvana tõi ka putukasidumise varustuse.


Meriforell. Ilmselt seesama maikuine L54 tuntud forellijõe ülemjooksult, nii vähemalt arvasid targad „teisest foorumistˮ. Merest püüki tahaks alanud aastal proovida, aga ei tea, kas suudan end motiveerida 100 km taha sõitma, kui forellijõed on kiviga visata.

Muud loomad ja linnud. Harva kui kohtasin metsajõgede ääres teist kalameest, rohkem oli kokkupuutumist muu faunaga. Merikotkas, saarmas, koprad, kärp, metskitsed, jäälind peaaegu iga kord, rebane otse mu nina all jõest vett joomas, mingi hirmsasti mörisev elukas hämaras võsas, vist metsseakult. Elus esimest korda kohtusin kalastusinspektoritega, kahe kena naisterahvaga Tarbjal. Teine kord kutsusin sinnasamma ise inspektori, see lasi paadi vette ja sikutas välja ühe salavõrgu ning korjas kokku trobikonna valveta undasid.
Lisatud failid:
Järgnev(ad) kasutaja(d) tänas(id) selle postituse eest: TT
Info
05. jaanuar 2015 15.11 - 05. jaanuar 2015 15.12 #5844 hannes
STF-ilt väga asjalik ülevaade (Y)

Minu jaoks oli 2014 kalapüügiaasta nii ja naa. Kindlasti on olnud paremaid. Jõeforelli saak oli niruvõitu, võib-olla osalt ka sellepärast, et investeerisin päris palju aega uute püügikohtade otsimisele. Paar lootustandvat jõelõiku sai leitud küll ja ehk saab järgmisel aastal sealt ka mõne ilusa kala kätte.

Kevadine merikapüük oli nagu needus - pea iga kord sai kala katsuda, kuid kõik napilt alla mõõdu. Mõned korrad sai siiski ka kala lauale.

Soome haugijahi tipphetk oli siis, kui väga kobedat rekordkala väsitasin ja mõõnamoment, kui see sama haug kahva pealt ära läks.

Kuna viimased aastad on kulgenud landiloopimise tähe alla, siis positiivse poole pealt sai tegeletud ka muude liikide tagaajamisega - siig, lest, luts, vimb. Tonkatamine on mõnus tegevus. Ja võitlust elu esimese tõugjaga võib senini kerge heldimusega meenutada :)

Meeleolukat kalastamist uuel aastal!
Info
05. jaanuar 2015 17.31 #5845 TT
Minu 2014. a. oli kalade poolest küllaltki rekordite rohke. Ühtlasi sai ka algust tehtud ka jõeka püügiga. Jõeka püügiretki tuli 4 kuu (juuni 13-sept 14) peale kokku ligikaudu 20.

Kui nüüd jutt juba jõeka peale läks siis võtakski selle esimesena vaatluse alla. Mõõdukalu tuli koju ligikaudu 10, neist suurim osutus 1.82 kg L53cm mammaks :woohoo: , kelle sain 14 juuli hommikul poole 9 paiku. Väga hea üllatuse pakkus ka hooaja viimane käik 14. septembril. Olles 1 jõekese peal tühja loopinud vahetasin asukohta ja tulemuseks oli L 42.5 ja 720g kaalunud forellipapa. Nüüd tahaks talvepüügi ka ära proovida, õnneks pole enam palju jäänud B) .





HAUG- 2014. a. esimesed kalad ei lasnud end kaua oodata. 4 jaanuaril viljandi järve ääres elussöödaga püügi käigus rabas suur kala sööta. L 91 ja 5.48 kg. See ka aasta tippmargiks jäi. Suvel ja sügisel sai küll käidud lanti loopimas ja vedamas kuid suurimaks nendel kordadel jäi 1.2 kg kala. Haug sai sel aastal vähem tähelepanu ka kui eelmistel, kuna suvel ja sügise poole oli tähelepanu keskmes rohkem ahven ja jõekas.



Ahven- Suure ahvenaga läks kauem aega kui haugiga, jää alt midagi tähelepanu väärset ei tulnud. Küll aga kostitas mind ja mu sõpra Kristot suurte ahvenatega aprillikuu. Püük toimus vedades, vedasime järel ligikaudu 10cm enamjaolt sinakat värvi voblereid, mõned üksikud korrad olid paadi järel lohisemas ka kummilutid. Kõige suuremaks jäi 1.1 kg ahven, ülejäänud olid kõik sinna pool kilo ja natuke peale või alla.



Eks nüüd uuel aastal uue hooga! Edu kõikidele kalameestele kalavetel! :)
Lisatud failid:
Info
06. jaanuar 2015 09.05 #5846 aapua
STF: "Teine kord kutsusin sinnasamma ise inspektori" - lootsid, et needsamad 2 tsikki tulevad? Vein oli juba ette välja valatud? Ja siis saabusid 2 kuuekümnendates rammusat jorssi...
Info
06. jaanuar 2015 09.39 #5847 STF

aapua kirjutas: STF: "Teine kord kutsusin sinnasamma ise inspektori" - lootsid, et needsamad 2 tsikki tulevad? Vein oli juba ette välja valatud? Ja siis saabusid 2 kuuekümnendates rammusat jorssi...


Aapua, ma võin Sulle ka numbri anda, vaata, keda õnnestub sebida: 1313. Mulle saadeti tookord mees parimais aastais (1 tk) maasturi ja paadiga. Ühtlasi oleks huvitav lugeda Su kalastusaasta kokkuvõtet.
Info
06. jaanuar 2015 10.59 #5848 ceemic
Tore aasta jälle väga kiirelt mööda saanud.

Juba kolm aastat on nii sattunud, et lõpuks koguneb erinevate püükide peale ~85-90 püügipäeva kokku.
Pea pool ajast läks, nagu ikka, jõeka peale.
"Teistmoodi" tegin aga seda, et landivahetuse peale aega eriti ei raisanud. Nii juhtuski, et kaks lemmikut lanti tõid hooaja peale pea 50 mõõdukala. Lisaks mõned kalad jäid veel üksikute teiste värvide tööks.
Lantideks ikka Rantsi suurepärane käsitöö.
~250 püügitundi kogunes sellisele "punanelakk" landile:

Kahjuks juhtus aga nüüd aasta lõpupoole ühel "haugipüügil" nii, et suutsin landikeele jääserva taha katki tõmmata. Loodetavasti meister remondib selle töölooma veel ära :)
Õhtu-ööpüükide selge lemmik oli aga hõbedane lant:


Kui 2013a-st ei meenu eriti "suuremate" kalade otsastminekut, siis sel hooajal jäi ikka päris palju kalu korralikult kripeldama. Usun seni, oli au ka üht 2kg kanti elukat veidi otsas ujutada.
1,5kg piir jäi kahel korral napilt ületamata, aga tore oli sellegipoolest! :)
Muideks, kümnest ülekilokalast tuli vaid 1 nö "valgel ajal", teised kõik hämaras, või lausa kottpimedas öösel:

See oli välimuselt ka üks hooaja kenamaid kalu - l43 1,34kg.

Forkapüügi käigus sai uuendatud ka oma väga tagasihoidlikku spinna-ahvena rekordit, mis nüüdsest 455g:

Tuli ka mitu ülekilo haugi. Haugi kusjuures forkapüügi käigus lõppenud hooajal niipalju ei meenugi, kui näiteks 2013a oli.

Eraldi haugipüüki Emajõe ääres sai vähe tehtud. Kohapüügi käigus juhtus neid muidugi usinasti otsa.
Suurimaks jäi vaid 2,3kg. Juhtus otsa ka üks 1,5kg latikas.
Kohapüük ise oli aga küll väga niru. Väikest kala oli palju ja õnnestus neid mõnel püügil mitu saada, kuid mõõdukalaks jäigi vaid üks 1,1kg kala:


Sügisel tegin esimest korda ära ka "lõhe-merika" püügi jõest. Kuna mulle karjakesi alamjooksude kärestikel kalu tragida ei meeldi, valisin vähe rahulikuma lõigu. Algaja õnn tõi ka ühe L51 isase merika kaldale:

Lisaks käis veel jõekaid ja suuri harjuseid otsas.

Algust sai tehtud ka merepüügiga. Õigemini paar aastat tagasi korra sai Põhjarannikul käidud, ning siis õnnestus ka kohe paar cm allamõõdu kala tagasi lasta.
Nüüd tuli neli käiku, ning algaja õnn andis ka igal püügil kontakte ja kalu. Kahel korral sain lausa mõõdukala kaldale, millest suurimaks jäi l51 L56 1,71kg:

Pisik on igatahes küljes ja kevadel kindlasti jälle minek.

Norras oli kaldalt põhiliseks püügiobjektiks ikka tursk, sekka mõned makrellid. Ka üks merikas käis otsas, aga pääses, enne kui ta kaljust üles jõudsin vinnata.

Nüüd tagantjärele meenutades ilmnes, et 2014a oli mul elus seni ainus aasta, kui kätte võtsin AINULT spinningu. Ja ei tundu, et 2015 võiks teistmoodi minna :lol:

:fish: (Y)
Järgnev(ad) kasutaja(d) tänas(id) selle postituse eest: aapua, STF, elmerike, suurjim
Info
07. jaanuar 2015 10.26 #5856 elmerike
Minu jaoks oli 2014 pöördeline. Varem olin mõne aasta jagu käinud Turus ja Ahvenamaal haugitamas ning paar korda lestal-lutsul. Ehk siis spinningut oskasin kasutada aga just ülemäära tihti seda ei tarvitanud.

2014 otsustasin pühenduda kevadel merika kättesaamisele. Eks alguses ilmselt arvasin, et teen oma nulliringe jonnakalt kuni kala kättesaamiseni ja siis rahunen maha ja teen sporti vms. Läks viis nulliringi esimese kalani, mis juhtus olema õnneks ka mõõdus. Ja rahu asemel saabus...... jah, midagi muud, ise teate selle haiguse nime! Kevadel tuli lõpuks kokku 10 kotikala, umbes sama palju alakaid ja ports äraminekuid.

Saabus suvi. Meriforelli aeg sai läbi, hinges kriibib. Loogiline tundus kõne Svenile ja parseldada ennast kaasa jõe äärde ragistama. Nägin missugune võsas matkamine sadu kilomeetreid kodust eemal see oli. Ja meeldis. Kalu muidugi ei näinud, mitte ühtegi kontakti ja nii mitmeid kordi. Kuni ükskord siis üks pisike rabas ja kadus. Ja siis viimaks ka kala, mida seaduse järgi võib kotis kaasas kanda, kui ridvaga jõe ääres jalutad. Suve jooksul kokku 5 täpilist mõõdukala, pisikesi ja äraminekuid rohkem. Kaaspüügina hauge ja ahvenaid tuli ka.

Sügis meelitas omakorda tagasi mere äärde. Kas oli asi kogenematuses sügispüügil aga sellist kalaõnne nagu kevadel enam polnud. Üks ilus kotikala, vist 5 alamõõtu ja paar-kolm äraminekut. Talvist kala pole näinud, küll aga proovinud.

Statistikat ma pidanud pole püügipäevade ja tundide kohta. Kevadest saati käin ca. 1 - 2 korda nädalas. Nii kuidas ilmad ja pere võimaldavad. Kõhutunde järgi siis ehk 50 neid retki. Võib-olla vähem, võib-olla rohkem, ei tea. Suuri rekordeid teinud ei ole ja ega see pole ka eesmärk. Loomulikult rõõmustaksin suurte üle, kuid eesmärk ei ole kala külmkapis, vaid saadav emotsioon loodusest ja püügist.
Järgnev(ad) kasutaja(d) tänas(id) selle postituse eest: aapua, timo
Info
07. jaanuar 2015 21.14 #5868 timo
2014 oli esimene täispikk püügihooaeg.

Jõekas:
Algas see kohe veebruari avalöögiga, kui Raikoga sai käidud kesk-eestit avastamas. Vaatasin aupaklikult, kuidas peab püüdma ja liikuma. Mees liitsidega tundus nagu ufo kosmosest, õppisin ametit. Kevade poole õnnestus ka mõned mõõdus täpikud juba otsa saada, algaja meelerahuks. Suvel paar kotikala L40 ümber. Meelde jäid mitmed toredad seiklused Hannesega kesk-eesti jõgedel ja rohkelt häid emotsioone otse loodusest. Sügisel lõpetasin püügi enne keeluaega peakaga oma rekordkala järele. Peakaks see jäigi. Kaaspüügina õnnestus saada 3 ahvenat, 2 mõõdus haugi ning kümmekond harjust.

Põhiliselt kasutasin talvel ja varakevadel voblerit (nii käsitöö kui poe omi), suvel pöörlevat. Suve teises pooles tekkis ka mõte ufomehe moodi olla ja soetasin portsu liitse. Aga liitsid kadusid karbist sama kiiresti nagu oleks jõe äärde jõudes need kohe peoga vette visanud. Seega mingit kontakti ma ei suutnud saavutada ja ufomehest oli asi sama kaugel nagu maa päikesest.

Pilt ühest ilusast hommikust



Merikas:
Püüdma hakkasin siis, kui loodus selleks võimaluse andis. Kohe märtsis tuli ka aasta elamus, kui õnnestus kaldale saada L65 2,390 ilus isiklik rekordkala. Sügisene hooaeg algas eriti hästi. Seda ilmselt tänu Raiko, Hannese ja Sveni õpetussõnadele ning oma varasemale kesisele kogemusele. Jälgisin hoolega tuult ja ilma, proovisin forelli mõtteid mõelda ning tulemusena esimene päris 0 käik tuli alles 2.11 Enne seda õnnestus alati kas alamõõdus või kotikala välja meelitada. Põhiliselt sai püügiaega Sveni toodang ja üks nigli moodi asi.

Isiklik rekordkala


Kokku tuli kalalkäike 2014 aastal 40-50 vahele. Kala sai täpselt niipalju, et liha maitse ära ei ununenud.



Lubadused alanud, 2015 aastaks

Plaanis on rohkem jõgesid avastada, jõeka puhul soovin siiski ka liitside levelile jõuda ning nendega ka midagi asjalikumat teha :) Kui emake loodus lubab, siis sisemine soov oleks 1kg klubisse pääseda :)
Merika jaoks kavatsen uue ridva soetada (vana on tunduvalt lühemaks jäänud, kui see algselt poes oli) B)


Edu kotkastele ja kividel või võsas näeme rsk!
Timo
Lisatud failid:
Järgnev(ad) kasutaja(d) tänas(id) selle postituse eest: aapua, elmerike, Foreman