Jõekas, merikas, lõhe, vikker - punased luubi all.

Ma olen siin scuba ja paljude teistega nõus, et kontroll on lahja ja siin oleks üks võimalus midagi EKS-i lõhevalve sarnast organiseerida. Ma usun, et jõekaküttide seas leiduks piisavalt vabatahtlike populaarsematel jõgedel patrullimiseks. Koeru kandis on reaalselt mehi, kes käivadki keeluaeg jõgesid uurimas ja on tonkasid isegi kudeplatsidelt eemaldanud. Samas olen kuulnud, et olukord on siiski parem kui näiteks 10-15 aastat tagasi. Maaparandusega loodud kõdusoo metsasid ja mingil määral ka põllumaid majandatakse edasi ja seetõttu ei usu ma, et me maaparandusarmidest niipea lahti saame. See on võimalik ehk ainult looduskaitsealadel(Endla LKA jne.). Settebasseinid on muidugi parem variant, kui senine kraavide otse jõkke suunamine...eks aeg näitab, mis arengud selles suunas toimuvad. Niikaua kui meie jõgedes on jõeforelle liikvel ma veel discgolfi peale ei mõtle.

Püütakse siin tänapäevast ja endisaegset püüki võrrelda. Proovin samuti mõningaid toonaseid asjaolusid meenutada.
Alati probleem transpordiga, seetõttu kaugemad veekogud raskelt kättesaadavad. Alguses pikemaid retki ette võtta sai vaid pühapäeval või puhkuse ajal, kuni 60-ndate keskpaigani nädalas vaid üks puhkepäev. Rongide-busside sõiduplaanid määrasid püügipäeva pikkuse. Kättesaadav püügivarustus selline, mida tänapäeva kalastaja peaks mõnitamiseks. Siiski kala saadi. Kalastajate hulka nüüdsega ei hakkagi võrdlema.

Selles olen kindel,et püügisurve ja ka püügi effektiivsus on suurenenud.usun,et hoaja jooksul on röövpüügi osakaal suht väike võrreldes legaalsega neil populaarsematel jõgedel.Aga võib-olla on öös asju mida ma ei tea.

Näiteks miks peab Esnal olema maaomanikul 2 kanuud roigaste vahe sõitmiseks.Pidevalt kaldal lahinguvalmis,aga sõitmist pole mina veel näinud .Kas ööülikool korraldab matku ajal kui mina tudun?

Olen minagi Pärnumaalt pärit (nüüdseks küll juba mitukümmend aastat Tartu lähedal) ja kuigi väikesest peale kala püüdnud, polnud mul, sarnaselt Svennule forelli olemasolust halli aimugi.. tudengiaeg jäi kalapüügi mõttes "vahele", aga kui minu tulevane kaasa rääkis, et tal isa käinud varemalt avijõelt forelli püüdmas, siis olin ma kalapüügiga kokku puutunud isikuna veendunud, et keegi ajab miskit sassi.., meil ei ole ju forelli (va kasvatuses muidugi). Minu puhul sai "päästikuks" Kalastajas ilmunud forelliteemalised lood. Sai kohti uuritud ja esimesed mõõduforellid (mõõt oli siis l28) sain suve lõpus Pühajõelt.., järgmine aasta, kui esimese järva loa sain, siis esimese käiguga (ca aprilli lõpus) kolmanda viskega sain rekordiks ca 700g. Varustus oli ca100 kr (6€) teleskoopspinning, samas hinnaklassis rull ja miski 0,3 tamiil, lantidest paar vibraxit ja üks 5cm rapala "original", iga järgnev käik (käisin iga nädalavahetuse ühel päeval, ikka eelmises postituses mainitud jõel.., lõikki oli koguaeg sama maanteest alla) tõi uue rekordiparanduse ca 1kg, ca 1,2 kg, ca 1,6kg. Juuni alguseks oli juba 2 kala tolleaegse hinnangu järgi ca 1,6 kg (tolleaegse hinnagu järgi seepärast, et digitaalkaalu ju polnud..).., see oli siis kas 1999 või 2000, seega kaua pärast "järva klubi kuldaega". Edasi järgnes 7-8 aastat aktiivset "otsimist" ja käimist, kujunesid välja oma lemmikjõed (3-4) ja lõigud..., hiljem ca 2008 - 2009 lisandus ka lendõng. Nüüdseks on "vedru maha käinud" 2017 enne ühepäevikuaega ehk 5-6 korda sai forellika äärde.., ühepäevikuajal ikka sai käidud.., pärast seda vaid korra. Luban, et järgmisel aastal käin rohkem.. aga kardań, et see vaid lubaduseks jääbki. Kas kala on täna rohkem või vähem, kui 15 - 20 a tagasi? Raske öelda.., tuginedes oma väljakujunenud lemmikkohtadele (kui vähe käid, siis ikka kisub nendesse kohtadesse, mis kunagi emotsionaalselt palju pakkunud) on kala kindlasti oluliselt vähemaks jäänud.., samas võimalik, et kuskil mujal on jälle kala juurde tulnud.., jõed ja olud ju koguaeg muutuvad. Kuid üldiselt tundub, et muutused on siiski rohkem negatiivset laadi. Eks ka püügikoormus ole suurenenud, kuid ennekõike on kurja juur ikka inimtegevusest mõjutatud elukeskkonna muutused. Toon näited 2 erinevalt jõelt "oma kunagistelt lemmiklõikudelt" - ühel lõigul keerati jõgi tuksi "korrastustöödega", st keegi tegi eurorahadega äriprojekti, mille käigus kunagine väga hea forellilõik muudeti 6-7 a tagasi varjepaikadeta mõttetuks kraaviks, teisal aga paisule kalatrepi ehitusega niipalju liiva/setteid allavett lasti, et jõeäärde sattunult, ei tundnud midu igati tuttavat lõiku äragi.., ja paistab, et kala pole möödunud 3 aastaga sellesse lõiku tagasi tulnudki.

Kui võrrelda nüüd erinevaid jõgesid, siis on mul rohkem õnne olnud just jõgedel, mis ei asu Järvamaal. Käin viimastel aastatel üldse vähe lisalehega jõgedel, sest olen leidnud kohti, kus vähem käijaid ja parem saak. Jeekimi lood endisaegsetest püükidest on väga huvitavad. Eks sel ajal käidi olude sunnil muidugi vähem ja samuti ei olnud jõgede kohta nii palju informatsiooni. Samas olen kuulnud lugusid, kus käidi jõeforellil lausa kolhoosibussiga ja püüti kümnekonna mehega ühe suurema jõe kogu ülemjooks läbi. Muidugi iga mees oli eraldi lõigul.