Alates 01.05.2022 on foorum vaid lugemiseks. Selleks on peamiselt kaks põhjust: portaal "kolis ümber" platvormi viimasele versioonile, kuid kahjuks pole veel välja lastud foorumi komponendi töövalmis versiooni ning eesti keelset tõlget. Samuti on viimastel aastatel olnud probleemid spämmijatega, kes murravad läbi ka spämmikaitsest.

  • Aitäh 11000 foorumipostituse eest ning loodetavasti kohtume uuesti tulevikus!

Jõekas, merikas, lõhe, vikker - punased luubi all.

More
6 years 7 months ago - 6 years 7 months ago #9512 by Jeekim
Selline hinnangu andmine on väga ekslik. Eestis arvatakse olevat üle saja jõe, kus teatakse forelli leiduvat. Et anda ausat hinnangut tuleb ka hinnata olukorda kõikides neis jõgedes tervikuna. Praegusel ajal forellipüük kontsentreerub veel paarikümnele jõele ja pressingu jatkudes järjest vähematele. Ja ka see surve neile paarikümnele näitab vaid suurenemist. Näiteks kunagi rohkem kui sajand tagasi võis veel Spuhl-Rotalia kirjutada, et forelli leidub kõigis „Otepää mägisemaa jõgedes”, kuid tänapäeval sinna ju forelli püüdma ei rutata. Eesti forellijõgesid peab vaatlema tervikuna, et mitte jõuda olukorda, kus oleme rahul, et meil nähti veel ühes jões forelli.
Last edit: 6 years 7 months ago by Jeekim.
More
6 years 7 months ago - 6 years 7 months ago #9516 by Svennu
Nojaa. Kui inimene on ise n.ö "pudrukausi" ääres olnud, siis pole imestada, et seda klubide süsteemi niiväga taga igatseb ja kiidab. Huvitav, kas jutt oleks täna ikka sama, kui Sina selle 300 mehe hulka kuulunud poleks tol ajal?
Mina, aktiivselt jõeforelli püüdva kalamehena, ei saa küll mitte kuidagi öelda, et meil jõgedes olukord kehv on. Jah, ma ei vaidle, et olukord võis kunagi parem olla - kalu oli võibolla ka 10x rohkem, kaheseid ujus parvedes aga lubage küsida, mis kasu on harrastajal sellest, kui ta seal neid püüda ei tohi ega saa?

Täna on kaheseid üksikud aga vähemalt on olemas võimalus igaühel end proovile panna ja nad kätte saada. Seda magusam on emotsioon, kui see ka õnnestub.

Ja nu kontrollpüügi luba kudeajal on tase omaette. Et siis jällegi, teatud seltskonnale ei kehtinud mingid reeglid ja said püüda millal isu oli. Samahästi võiks täna lubada püügi aastaringselt klausliga, et 15sept - 1 veebr on ainult CR püük. Samamoodi hoiaksid harrastajad jõed tonkadest, mõrdadest ja elektikutest puhtana, nagu nad seda hooajasiseselt teevad. Täna liiguvad jõe ääres ainult kurjade mõtetega tegelased ja ilmselt võrdleimisi segamatult. Ausal mehel ju jõe äärde asja ei ole.

Jeekimi kommentaarist loen mina kuidagi vasturääkivust välja. Kui Eestis on üle 100 jõe, kus on jõekas sees (tõenäoliselt ka nii on - suurusjärk kindlasti õige) aga püük käib ainult 20nel jõel, siis mismoodi nendes 80s jõekas välja sureb?
Last edit: 6 years 7 months ago by Svennu.

More
6 years 7 months ago #9517 by Jeekim
Klubilise süsteemi puhul püügiload ei tähenda seltskonda väljavalituid. Ka praegu ostad riigilt teatud jõgedele load, kui veekogu oleks klubi majandamisel, siis vaid tuleks majandajalt osta, kusjuures laekunud summasid saaks kasutada ka majandatava(te) veekogu(de) hüvanguks. Riigilt olukorras, kus elatakse eelarvepuudujäägiga, forellijõgedele mõtlemist ei tasu loota. Rahapuuduses pigem tehakse tervest Eestist suur lageraie lank. Kui veel Järvamaa jõed klubi majandamisel olid, mina ei olnud selle klubi liige, seega ei olnud ka "pudrukausi" ääres, kuid ei näinud kunagi probleemi loa ostmisel. Jah, püük kudeajal, kui kala on kõige kaitsetum, ei ole ka minule mingil kujul vastuvõetav. Ei ma ei arva, et 80% jõgesid kohe välja sureb vaid nendega on mured veel suuremad, kui neis üldtuntutes ja mida vähem püügikohti, seda suurem neile vähestele on ka pressing. Forellijõed ei ole üksnes paarkümmend kõige käidavamat jõge.
More
6 years 7 months ago - 6 years 7 months ago #9518 by Svennu
Väga õige. Senikaua, kuni loa saab osta iga inimene, kes selleks soovi avaldab ning vastav summa või mingi selle osa läheb antud jõe või piirkonna hüvanguks, ei ole ilmselt kellelgi miskit kobiseda.

Kui aga jõgede haldaja hakkab rusikas vastu rindu taguma, et minu jõed ja teen ise reeglid, kehtestades lubade tükiarvu piiranguid, pannes enda suva või äranägemise järgi kaladele alam ja/või ülemmõõte, lubades teatud seltskonnal keeluaajal käia "kontrollpüüke" tegemas ja võibolla pannes üldse jõe paariks aastaks lukku, kuna kellegi hinnangul on jões kala väheks jäänud, siis vot see on see, mille vastu olen nii mina ja julgen pakkuda, et ka paljud teised kalamehed.

Ma olen Soomes püüdmas käinud palju kordi ja nu sealne süsteem ju sakib sajaga! Igal kuradi väiksemal kärestikul on mingi eraldi luba. Ühel jõel võib olla mitukümmend eraldi luba ja sadu keelukohti, kuhu üldse astuda ei tohi. Sealjuures ühe loa piirkonda, kust püüda, võib jääda vaid 4-5 pisemat kärestikku, kärestike vahemaa võib olla ka 20km ja rohkem aga nende vahel on püük keelatud. Ehk siis sõidad autoga silla-alused läbi ja ongi lahe!

Kas meie tahame seda siia üle tuua? Mina küll selle poolt ei ole, isegi kui selle tulemusena saaks 2x rohkem kalu olema!

Kui riik annab ohjad klubile, siis mitte mingil juhul ei tohiks anda sellega ka õigust muuta regulatsioone. Kui mõni klubi või inimene või kes/misiganes soovib niiväga miskit hallata ja saabki riigilt selleks volitused siis mingil juhul ei tohiks tal olla õigust määrata püügipiirkondi, muuta alammõõte jne jne. Vastasel juhul oleme varsti olukorras, kus meil on küll võrratu loodus, vägevad jõed aga liikumine nende ääres ja kalapüük neist on igati pidi piiratud.
Last edit: 6 years 7 months ago by Svennu.
More
6 years 7 months ago #9519 by nipi
Klubi ajal kehtestati reeglid vastavalt teadlaste soovitustele. Klubi ajal (pean silmas ikka seda Järva klubi) laienesid kalameeste õigused aastast aastasse - esialgne hooaeg 1 juunist kuni 15 septembrini laienes hooajaks 1 maist 15 septembrini. Esialgne piirang 3 kala ööpäevas laienes 4 kalale ööpäevas. Esialgsed totaalse püügikeelu tsoonid nagu Roosna-Allikul, Vodjal ülespoole Mäod ja Oostrikul 500 m allapoole Jõeküla silda kaotati, kuna see oli ainult vesi röövpüüdjate veskile- nagu ta ka tänapäeval on - ja asendati kontrollpüügilubade süsteemiga. Load ei maksnud suurt midagi, ja olid kõigile kättesaadavad. Kõik see püügivõimaluste avardumine käis käsikäes varude kasvuga.
R.Allpere põhimõtteks oli - mida rohkem on ausaid püüdjaid jõe ääres, seda parem.
More
6 years 7 months ago #9520 by nipi
Ega pole neis maades kus käidud, ka lugu nii hull sugugi. On olemas erinevate reziimidega püügipaiku. Stockholmi kesklinnas võid täitsa vabalt lõhet ja forelli püüda,kusjuures riik laseb oma kuludega igal aastal 20 000 maimu. Älvkarleby lõhepüügitsoon on puhtalt ühe klubi käes, ja load ei käi üle mõistuse, nagu Namsenis, vaid on täiesti taskukohased. Igal aastal saadakse lõhesid kuni 18-20 kg. Ja muidugi lastakse maimu. Isegi Mörrumis pole lood loa hinnaga väga hullud. Asja laiemalt vaadates on selge, et klubilisele majandamisele alternatiivi pole, kui tahame, et kala ka tulevikus oleks või olema saaks.
Time to create page: 0.235 seconds
Powered by Kunena Forum