Foorum

file Jõekas, merikas, lõhe, vikker - punased luubi all.

Info
27. september 2017 13.32 #9555 Rainer

Andres1984 kirjutas: Ma mäletan, et Väinjärvel oli pea alati keegi klubist kohal ja meil poisikestel ei lubatud isegi klubi hallatavale paadisillale minna.


No hakkab tulema. Ma ei tea (ei elanud sel ajal), aga kardan, et tollal oli neid "ei lubatud" olukordi päris palju. Ei tahaks küll, et selliseid keelde kusagil rakendataks, meil on ju ikkagi vaba maa ja loodus on meie kõigi oma. Kindlasti ei ole vaja olukorda, kus keegi saab kedagi keelata kuskil veekogu juures aega veetmast või siis kala püüdmast (eriti kui püük on seaduslik ja toimub avalikul veekogul). Nagu juba eelnevalt mainiti, siis praegune kalastusloa ostmise süsteem on imelihtne ja selle keerulisemaks muutmine oleks küll jabur. No oleks ju tobe olukord, kus kaotame praegusel kujul kalastuskaardi ning peame hakkama ostma eraldi lube mingitele x veekogudele, mida haldavad siis mingid klubid.

Üldiselt arvan mina, et tonti nähakse seal kus seda ei ole (ehk siis selles, et kalamehed püüavad jõed kuivaks). Ma ei tea, lööge või risti, aga minu arust meil küll jõgedes jõeforelli seis nii kriitiline ei ole, et klubid või lihtsalt mingi seltskond peaks hakkama x veekogusid haldama. Keeluaeg on hoopis teine asi ja kui sellel perioodil entusiastid looduses jalutavad ning jõel nö silma peal hoiavad, siis see on ainult tänuväärt tegevus. Saan tuua näite elust enesest, oli vist 2013 või 14 a. Hakkasin mina alumisest sillast mõisa poole püüdma, kui näen, et tagant tulevad 2 inspektorit (naisterahvad muuseas). Okei tere, väga tore näha, et ikka lube kontrollite ja asjaga tegelete (oli siiralt hea meel). Olles minu püügi seaduslikuks tunnistanud, liikusid need samad inspektorid mööda jõge edasi ja hakkasid tonkasid otsima. Miks ma seda räägin? Aga sel lihtsal põhjusel, et ma ei tahaks elusees, et mingid klubi entusiastid sama moodi jõgede ääres tuiaksid ja tonkasid otsiksid või lihtsalt kalamehi kontrolliksid.

Ka minu meelest tuleks kogu seda pulli alustada RMK-st. Ma ei ole mingi puukallistaja ja olen nõus, et kui mets on valmis, siis tuleb maha võtta. Küll aga saab metsa majandada ka nii, et win-win situatsioon on mõlemapoolne.

Esiteks, tuleks minu hinnangul tõsta kalamehe teadlikkust. Tuleb saavutada olukord, kus kalamees on vastutustundlik ja austab loodust ning ei ole Napoleonile sarnase mõtteviisiga, et peale mind tulgu või veeuputus. Arvan, et väga palju on kinni kalamehe suhtumises. No näiteks kui ikka püüdja ostab kalastuskaardi teadlikult, teades et see raha läheb jõeforelli hüvanguks, siis on see juba samm edasi. Sellisel juhul muidugi peaks ka raha õigesse kohta päriselt minema.
Teiseks, tuleb jõuda sinna, kus metsa majandamine on sellisel tasemel, et ei keerataks pekki jõgesid ega jõeforelli elupaikasid tervikuna.

Pika jutu kokkuvõte on tegelikult lihtne. Mina arvan, et enne kui hakkame mingeid x veekogusid ülereguleerima või täiendavalt haldama, siis tuleks tõsta kalamehe teadlikkust ning suunata täiendavaid ressursse jõeforelli elukeskkonna parendamiseks (no näiteks hooldada olemasolevaid ja luua täiendavaid koelmuid ning kuivenduskraavide jõgedesse juhtimise asemel hoopis settetiike). Jällegi, jõgedes on väikest kala suhteliselt palju, mis justkui näitab, et kude toimib.

Samas kui olukord on tõesti nii trööstitu, siis äkki viskame spinningud nurka ja hakkame kõik disc-golfi mängima?
Järgnev(ad) kasutaja(d) tänas(id) selle postituse eest: ceemic, Svennu

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
27. september 2017 13.53 #9556 scuba
Kahjuks väikeste nägemine on suht subjektiivne.Ikka koetakse,juba ühe kala poolt tuhandeid marjateri ,aga palju neist mõõtu jõuab kasvada on suht väike protsent.See eespool kirjeldatud sündmuste lõik on ikka väga hõredaks jäänud võrreldes mõningate aastate tagusega.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
27. september 2017 14.10 #9557 Andres1984
Ma olen siin scuba ja paljude teistega nõus, et kontroll on lahja ja siin oleks üks võimalus midagi EKS-i lõhevalve sarnast organiseerida. Ma usun, et jõekaküttide seas leiduks piisavalt vabatahtlike populaarsematel jõgedel patrullimiseks. Koeru kandis on reaalselt mehi, kes käivadki keeluaeg jõgesid uurimas ja on tonkasid isegi kudeplatsidelt eemaldanud. Samas olen kuulnud, et olukord on siiski parem kui näiteks 10-15 aastat tagasi. Maaparandusega loodud kõdusoo metsasid ja mingil määral ka põllumaid majandatakse edasi ja seetõttu ei usu ma, et me maaparandusarmidest niipea lahti saame. See on võimalik ehk ainult looduskaitsealadel(Endla LKA jne.). Settebasseinid on muidugi parem variant, kui senine kraavide otse jõkke suunamine...eks aeg näitab, mis arengud selles suunas toimuvad. Niikaua kui meie jõgedes on jõeforelle liikvel ma veel discgolfi peale ei mõtle.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
27. september 2017 15.24 #9559 Jeekim
Püütakse siin tänapäevast ja endisaegset püüki võrrelda. Proovin samuti mõningaid toonaseid asjaolusid meenutada.
Alati probleem transpordiga, seetõttu kaugemad veekogud raskelt kättesaadavad. Alguses pikemaid retki ette võtta sai vaid pühapäeval või puhkuse ajal, kuni 60-ndate keskpaigani nädalas vaid üks puhkepäev. Rongide-busside sõiduplaanid määrasid püügipäeva pikkuse. Kättesaadav püügivarustus selline, mida tänapäeva kalastaja peaks mõnitamiseks. Siiski kala saadi. Kalastajate hulka nüüdsega ei hakkagi võrdlema.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
27. september 2017 17.39 #9560 scuba
Selles olen kindel,et püügisurve ja ka püügi effektiivsus on suurenenud.usun,et hoaja jooksul on röövpüügi osakaal suht väike võrreldes legaalsega neil populaarsematel jõgedel.Aga võib-olla on öös asju mida ma ei tea.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
27. september 2017 17.41 #9561 scuba
Näiteks miks peab Esnal olema maaomanikul 2 kanuud roigaste vahe sõitmiseks.Pidevalt kaldal lahinguvalmis,aga sõitmist pole mina veel näinud .Kas ööülikool korraldab matku ajal kui mina tudun?

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
27. september 2017 19.30 #9562 kilu
Olen minagi Pärnumaalt pärit (nüüdseks küll juba mitukümmend aastat Tartu lähedal) ja kuigi väikesest peale kala püüdnud, polnud mul, sarnaselt Svennule forelli olemasolust halli aimugi.. tudengiaeg jäi kalapüügi mõttes "vahele", aga kui minu tulevane kaasa rääkis, et tal isa käinud varemalt avijõelt forelli püüdmas, siis olin ma kalapüügiga kokku puutunud isikuna veendunud, et keegi ajab miskit sassi.., meil ei ole ju forelli (va kasvatuses muidugi). Minu puhul sai "päästikuks" Kalastajas ilmunud forelliteemalised lood. Sai kohti uuritud ja esimesed mõõduforellid (mõõt oli siis l28) sain suve lõpus Pühajõelt.., järgmine aasta, kui esimese järva loa sain, siis esimese käiguga (ca aprilli lõpus) kolmanda viskega sain rekordiks ca 700g. Varustus oli ca100 kr (6€) teleskoopspinning, samas hinnaklassis rull ja miski 0,3 tamiil, lantidest paar vibraxit ja üks 5cm rapala "original", iga järgnev käik (käisin iga nädalavahetuse ühel päeval, ikka eelmises postituses mainitud jõel.., lõikki oli koguaeg sama maanteest alla) tõi uue rekordiparanduse ca 1kg, ca 1,2 kg, ca 1,6kg. Juuni alguseks oli juba 2 kala tolleaegse hinnangu järgi ca 1,6 kg (tolleaegse hinnagu järgi seepärast, et digitaalkaalu ju polnud..).., see oli siis kas 1999 või 2000, seega kaua pärast "järva klubi kuldaega". Edasi järgnes 7-8 aastat aktiivset "otsimist" ja käimist, kujunesid välja oma lemmikjõed (3-4) ja lõigud..., hiljem ca 2008 - 2009 lisandus ka lendõng. Nüüdseks on "vedru maha käinud" :) 2017 enne ühepäevikuaega ehk 5-6 korda sai forellika äärde.., ühepäevikuajal ikka sai käidud.., pärast seda vaid korra. Luban, et järgmisel aastal käin rohkem.. aga kardań, et see vaid lubaduseks jääbki. Kas kala on täna rohkem või vähem, kui 15 - 20 a tagasi? Raske öelda.., tuginedes oma väljakujunenud lemmikkohtadele (kui vähe käid, siis ikka kisub nendesse kohtadesse, mis kunagi emotsionaalselt palju pakkunud) on kala kindlasti oluliselt vähemaks jäänud.., samas võimalik, et kuskil mujal on jälle kala juurde tulnud.., jõed ja olud ju koguaeg muutuvad. Kuid üldiselt tundub, et muutused on siiski rohkem negatiivset laadi. Eks ka püügikoormus ole suurenenud, kuid ennekõike on kurja juur ikka inimtegevusest mõjutatud elukeskkonna muutused. Toon näited 2 erinevalt jõelt "oma kunagistelt lemmiklõikudelt" - ühel lõigul keerati jõgi tuksi "korrastustöödega", st keegi tegi eurorahadega äriprojekti, mille käigus kunagine väga hea forellilõik muudeti 6-7 a tagasi varjepaikadeta mõttetuks kraaviks, teisal aga paisule kalatrepi ehitusega niipalju liiva/setteid allavett lasti, et jõeäärde sattunult, ei tundnud midu igati tuttavat lõiku äragi.., ja paistab, et kala pole möödunud 3 aastaga sellesse lõiku tagasi tulnudki.
Järgnev(ad) kasutaja(d) tänas(id) selle postituse eest: Svennu

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
27. september 2017 20.47 #9563 Andres1984
Kui võrrelda nüüd erinevaid jõgesid, siis on mul rohkem õnne olnud just jõgedel, mis ei asu Järvamaal. Käin viimastel aastatel üldse vähe lisalehega jõgedel, sest olen leidnud kohti, kus vähem käijaid ja parem saak. Jeekimi lood endisaegsetest püükidest on väga huvitavad. Eks sel ajal käidi olude sunnil muidugi vähem ja samuti ei olnud jõgede kohta nii palju informatsiooni. Samas olen kuulnud lugusid, kus käidi jõeforellil lausa kolhoosibussiga ja püüti kümnekonna mehega ühe suurema jõe kogu ülemjooks läbi. Muidugi iga mees oli eraldi lõigul.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
07. märts 2018 14.21 #9803 Rainer
Mingitel lehekülgedel oli selles teemas ka varem kalade vanusest ja kasvukiirusest juttu. Nüüd sain ka mina oma 2,26 kilose jõeka vanuse ja kasvukiiruse teada. Niisiis, Eesti Mereinstituudi teadur Mehis Rohtla kinnitas mulle, et kala vanus oli 9 täisaastat ning käsil oli kümnes kasvuhooaeg.
Kala kasv oli kiirem esimesel neljal aastal ning ülejäänud aastatel ühtlasem. Ehk siis esimese nelja aastaga umbes 1,2 kg ja edasi ~200 grammi aastas. Ei ütleks, et mega kiire kasvuga kala, pigem selline rahulik?

Samas päris hull on mõelda, et mõni kala suudab nii kaua nö "reha" vältida ja teisest küljest on päris suur au nii soliidses eas tegelast kätte saada. Oleks huvitav teada, kuidas osadel kaladel õnnestub nii suureks elada, on see siis puhas õnn või liiguvad nad teadlikult jões kuidagi teistmoodi.
Järgnev(ad) kasutaja(d) tänas(id) selle postituse eest: ceemic, priitp

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
07. märts 2018 16.48 #9804 Sera
Tere!
Kunagi teises portaalis kirjutasin jõeka kasvukiirusest,kuna asi ennast huvitas,siis selgus,et kaks sama pikka kala 54cm ,üks oli 4a. ja 1,8 kg, teine üle 8a. ja 1,6 kg. Kasvukiirus ikka toidubaasis kinni. Huvitaval kombel paljudes jõgedes kasvukiirus langenud, ja suuri enam ei trehva. Aga jah suuremad üle 1,5 kg olen ise juba aastaid tagasi lasknud ja nii mõnegi neist üle ühe korra. See tähendab seda,et koju väiksemad võtnud ... siis ka jões suuri rohkem trehvab.
Järgnev(ad) kasutaja(d) tänas(id) selle postituse eest: Karlil, priitp

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
08. märts 2018 08.19 #9805 scuba
Päästsid kala piinarikkast näljasurmast.Nii aeglaselt annab ikka kasvada.:lol:

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
08. märts 2018 13.18 - 08. märts 2018 23.23 #9806 Jeekim
Rainer, neli aastat ühtlast (võrdset) pikkuskasvu ei tähenda nelja aastat järjest sama numbriga kaalukasvu. Kala kasvab ju ka ruumis mitte ainult pikkuses. Kala pikkust saab küll tagasivaatavalt üsna suure täpsusega määrata, kaalu täpne määramine tagasivaatavalt on siiski oletuslik.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
09. märts 2018 14.22 #9807 scuba
Sain oma mõne eelmise hooaja kala kohta kah vanuseinfo.Tundub,et olen täpse käega.Vastus järgmine:
Sinu 1560g, 2278g, 2150, 1715g olid kõik, jällegi usu või ära usu, 6 aastat vanad!
Järgnev(ad) kasutaja(d) tänas(id) selle postituse eest: lazarus

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
09. märts 2018 15.47 #9808 Jeekim
scuba, kord ma küsisin sinult, milleks sa ei näita samas kalade juurdekasvu iga eluaasta jooksul. Siis sa vastasid, et ei teadnud ihtüoloogilt küsida. Ehk nüüd oskad ka igale kalale täpse graafiku lisada. Väga huvitaks ju mitmendal eluaastal midagi toimub, aga ilma kasvuandmeteta ei saagi teemasse süveneda.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
09. märts 2018 16.40 #9809 scuba
Üritan täpsustada,aga miskipärast on kaaluiive järjest kasvav,mida rohkem kehas rakke,seda rohkem massi iga pooldumisel tuleb.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
09. märts 2018 16.41 #9810 scuba
,,miskipärast arvan-tahtsin öelda.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.