Meriforell vol. 3

Eelmine teema: www.kalaportaal.ee/foorum/kalapuuk/2906-meriforell-vol-2?start=200#5514

Tulin just püügilt. Leidsin varjupoolse külje kus oli lombike puhast vett. Eemal kividel loopis ka keegi, kes sai ilusa kotikala. Endal üks kontakt ja L45 tagasi ujuma. Emotsiooni oli mõnuga aga las ta kasvab veel! Püügiaega c 3h.

NB! Eraldi tahaks kiita Gamakatsu Super G-line tamiili (siit e-poest ostetud). Ma olen ennem ikka igast s***a poolil kasutanud. Sellega oli lausa lust püüda.

Edu kotkad!

Viisin eile sõbra elus esimest korda merikat püüdma. Andsin ridva, rulli, näitasin ta landikarbile, et see siin sul ainuke normaalne, viisin mere äärde, ütlesin, viska nüüd sinnapoole. Laine oli vinge ja tuul kõva, aga 15 minuti pärast oli tüübil 1,4 kg ja 50 cm kala käes. Vot nii kuldse südamega inimene olen. p.s. ise pole vaatamata ca 25-le piitsutamisele mõõdu merikat saanud (mõned harvad ja kurvad alamõõdulised siiski kaldal käinud).

Nii see on, tamma. Ükski heategu ei jää karistuseta.

Nädalavahetusel Saaremaal 0 tuult oli palju .

Soovitage mõistliku hinna ja kvaliteediga kahlakaid ja kuskohast neid hankida .Tänan.

Bobo.
Soovitan Behri vilttallaga neopreenid.

Läksin forelli püüdma, aga sain haugi.
Nädalavahetusel Hiiumaal. Aapua sinine lant.

Sobiks haugiteemasse rohkem, aga läksin ikkagi forelli püüdma

Täna idas 0 -3. Peale mõnetunnist nullitamist ja kõnet Aapuale, kus kurtsin kaelani sissekäimise ja kalapuuduse üle sain siiski enne asjade kokkupakkimist kontaktid kaladega. Lõunane tuulevaikus oli asendunud mõõduka tuule ja mõnusa lainega. Vahetasin landi hõbedase toby kujuga läti toodangu vastu ja kohe teise viskega käis põmm. Kala tegi kolm küünalt ja läinud ta oligi. Mina sain oma 30 sekundit rõõmu. Järgmise viskega tuli päeva kümnes pusa tamiilis ja vahetasin uuesti lanti. Hõbeda/mustaga seekord. Lühike proovivise, et kontrollida pusa kadumist ja sõlme tugevust.. Ja jälle põmm. Seekord üks küünal ja 5 sekundit rõõmu mulle.

Hommik algas kell 9 Bobo ukse taga müüja ootamisega. Kahlasid oli vaja. Kahlad välja valitud, autosse ja tunnike sõitu. Praktiliselt kohe alguses kividel komistamine ja kaelani veeskäik. Siis tulid pusad tamiili. Siis kaotasin 3 lanti. Ehk siis kokkuvõttes võib päevaga täitsa rahule jääda. Sügiskala nähtud. Küll jõuab ka katsumiseni kunagi...Äkki õnnestub seda kunagi ka kuivana teha?

Hommikul oli vesi ikka täiesti plekk. Ja ometi täitsa madalast kena kala külge tuli. Üks küünal ja kala ning lant lendasid erisuundades. Siis võtsin oma lemmikkivi peal poosi sisse ja hakkasin piitsutama. Krt, kus kees elu! Päris mitut hüpet nägin ja mitut vägagi kena mulksu pinnal. Aga natuke valedes kohtades ja/või valedel kaugustel. Lõpuks ja jälle väga madalast sain kala otsa. Pikalt nautisin mängimist. Kahjuks alamõõduline. Enivei, mõlemad kalad olid täishõbedad. Nii kui tuult tegi ja laine peale võttis, kadus igasugune elu ära. Homme uuele ringile.

Läkisn eile koos kahe kamraadiga ida poole piitsutama. Hommiku kella veerand viie paiku sai sõiduga algust tehtud (150+ km vaja sõita) ja peale seitset sai vehkima hakatud. Lootus kala saada oli üpris suur, aga siiski mina ise ei saanud. Kala sai kamraad, kes tuli esimest korda merepunast püüdma ja eiras standardit, et plekklant sobib püügiks. Kala tuli pikalt merre ulatuva maanina küljelt.
Pleki asemel kasutas ta nr4 suurusega musta tumeroosa tutiga pöörlevat. Endal jäi võimalus esimest korda merest püütud punast katsuda ja mõni klõps kaasa võtta.
Peale kolme päeval lahkusime püügilt.

Ega pöörlev pole meres sugugi vale lähenemine - lihtsalt vastutuult kipub tal lend kole lühikeseks jääma, muud midagi. Kui jões töötab, töötab ta ka meres.

Endal tänase käigu laeks jäi vaid üks järgiujumine. Asi seegi. Tuule keris kah suht liiga tugevaks, vastutuult ei kannatanud midagi mõistlikku teha, lisaks hakkas vesi pasaseks minema. Nutune nädal tulemas, ainult ida ja kagutuuled. Ehk läheb nädala teises pooles asi normaalsemaks.

Olen see Tamma sõber, kes 15 minuti ja võõraste vahenditega oma esimese merika sai. Tellisin kohe 7 Aapua lanti ja läksin eile ida poole (Tallinna külje alla) testima. Tunnikene väga ilusat landimängu tudeerimist ja hõbe/pärlmutter hakkas peale minu meeldima ka ühele punasele. Kahva olin ära kaotanud, seega erinevalt esimesest korrast toimetasin rahulikult ja 6-7 minutiga tuli kala minu juurde rannale. 52cm/1.38 kg
Aitähh Aapua!

Täna kividelt tagasi koos kotikalaga. Tuli just siis otsa, kui oli korralikult hämar ja hakkas sadama. Pilti teha ei õnnestunud aga L51 hooaja alustuseks peab sobima. Loopisin veel kummalegi poole, kus võtukoht oli aga ei miskit, ju oli tegemist üksiku uitajaga. Kala tõi kaldale Aapua 17g lillakas-must lant, mille meister mulle eile isiklikult üle andis!!!
Nüüd puhkus algamas ja uuesti kividel alles okt lõpus!

Edu kotkad!

Täna enne väljalendu õnnestus veel piitsutamas käia ida pool, äksjonit toimus! Leidsin alla tuult selget vett, otsustasin mitte kaua ühel kohal passida, vaid mööda kivist rannikut edasi liikuda. Kõigepealt väga kauge viskega oli kohe kala otsas, ei müranud väga ja sain aru, et pole mõõdus. Kala kaldas ja jälle selline L45 aga kena küürakas, saatsin tagasi küüru kasvatama. Liikusin siis c pool tundi edasi ja viskasin pikki rannikut liikumissuunda, kus mõni üksik kivi ees ootas. Ja kõmaki, teise viskega jõuline möll algas kaldast 2-3 meetri kaugusel. Pole kunagi varem kalda ääres kohe kala tabanud. Rullis kohe päris kaldasse välja, lasin tamiili lõdvaks, et ta sügavale mere poole ujuks, aga ei miskit. Rullis ja viskles, kuni sai konksu otsast lahti ja tegi minekut. Tundus selline 2kg ringis kena kala. Siis helistas Hannes ja teatas, et sai käe valgeks. Mina kurtsin oma rasket saatus aga kuna kapis värsket õrnsoolafileed veel on, siis tegelikult väga kahju kala pääsemisest polnud. Tööd tegi terve hommiku Aapua 22g sinise seljaga lant!

Ehk oskab keegi spetsialist öelda, kuidas käituda sellises situatsioonis, kui kala kalda ääres võtab ja sügavale ei saa teda?

Lisan väiksest küürakast pildi!

Täna idas kiire käik ca 1h ja tulemus null.