Meriforell vol. 2

Merikas rabab lanti (tihti) küljelt ja nii juhtubki, et konks satub mitte suhu vaid kuskile lõpuste kanti. Kus sa eile sellise vee leidsid, et püüda sai?

Ma ise ei viitsinud väga midagi avastada, läksin oma lemmikkohta. Vesi oli küll suht selge, aga lained ikka megad. Korra vaatasin ka kaugemal oleva nuki peale, seal ikka räige soga oli. Lisaks vesi nii kõrge, et viskeplatsini minekust võis vaid unistada. Läksin esimesse kohta tagasi. Mõtlesin veidike ikkagi tormi trotsida. Seal üks kruusane neem, mis nüüd oli vee all (vesi siuke veidi üle põlve). Tuule suunast ja lainetusest tingituna oli veemasside liikumine üle selle madala nii võimas, et jalutada oli üsna keeruline, vesi tahtis jalad alt lüüa. Lisaks ründasid lained ka teiselt poolt - on vist sellest tingitud, kui üle madala liigub veemass ja läheb järsku sügavaks, siis tekitab teistpidise lainetuse, tuulele vastu. Enivei, lühidalt oligi asi nii, et seda suhteliselt kitsast madalikku ründasid lained kahelt poolt. Hea, et olin kilejope veel peale pannud, nii ei saanud ma kohe läbimärjaks. Ehkki kohati lendas see vahuvärk mul ka üle pea. Igatahes tundus, et seal natuke kaugemal on veidi rahulikum. Seal oli ka vesi sügavam ja lained ei saanud nii jõhkralt murduda. Jõudsin juba üsna kaugele, selleks hetkeks juba suhteliselt märjana, aga soov püüda oli suurem. Valisin ühe suure lameda kivi, plaan oli selle peale ronida. Kui järsku tuli üks SUUR laine. Mõtlesin veel, et prsse, sellise laine korral ei hoia mind ükski vägi selle kivi peal paigal. Aga laine, kurat, ei vajunudki alla vaid pani sellise mõnusa seinana otse minu peale. Ja et asi ikka täiesti kindel oleks, tuli sellel samal hetkel teiselt poolt veel üks mõnus veesein. Üldiselt käis see nii kiiresti, et ei jõudnud midagi mõelda ega mingeid ettevalmistusi teha, need kaks lainet said järsku minu juures kokku ja mina kukerpallitasin selle lainemöllu sees. Ausalt, sittagi ei saanud aru, kus on põhi ja kus veepind. Peamine, et spinnat lahti ei lasknud. Speedmaster ikkagi! Siis jäi mulle kõhu alla üks suur kivi ja haakisin ennast kahe jalaga ja ühe käega selle külge. Lasin lainemöllul endast eemalduda ja sain jalad põhja ja lõpuks ka pea veest välja. Siis tagasi kaldale. Püügiisu oli kuidagi üle läinud. Lisaks ei näinud ma eriti kuidas liikuda. Müts oli eriliselt viltu, prillid samuti aga ei tahtnud neid seal seistes kohendama hakata. See madalik on suht kitsas ja kui lainetus on selja tagant, pole põhja üldse näha. Nii ukerdasingi tagasi peaaegu terve tee kuni kaldani umbes puusasügavuses vees, mis omakorda tähendas, et neid laineid, mis minust lihtsalt "üle sõitsid", oli suht palju. Põhiline tähelepanu oli sellel, et mitte koperdada veealuste kivide otsa. Eluga sain vähemalt välja. Sitt elamus oli, ausalt. Mõistus pole vist oma teha...

Päris mitu meest siin viimasel ajal ujumas käinud, mina kaasaarvatud. Hakka või mõtlema, et peaks mingi päästevesti laadse asja igaks juhuks kaela riputama. Muidu hullu poleks, kui need kahlakad nii kiiresti vett täis ei läheks.

Raikoj avastas sellise asjanduse www.stearnsflotation.com/Hybrid-FishingPaddle-Vest-P120.aspx#

Päästevesti ja tavalise vesti hübriid, ehk siis saaks kaks kasulikku asja ühendada. Värv ka OK, oranž oleks forellipüügil liiga raju Jama ainullt selles, et kui transa-käibekas-toll otsa panna, siis tuleb päris kirves. Midagi analoogselt ma meie kaubanduses kaubanduses märganud ei ole. Ku keegi on, siis võiks siia märku anda.

Aapua, soovitan igaks juhuks vee all käinud rulli ka igaks juhuks üle kontrollida. Kui ma koos ridva & rulliga krooli ujusin, siis ei taibanud pärast vaadata, kas soolane vesi miskit halba ka teinud on. Järgmine kord kalale minnes oli ebameeldiv üllatus - rull käis vaevu-vaevu ringi. Õnneks sain sõbralt varurulli laenata ja püük katki ei jäänud. Oma rull läks hooldusesse.

NB! Kuna esimene partii läks menukalt kaubaks, siis saabus e-poodi täiendav kogus AAPUA KÄSITÖÖLANTE .

Andke aga tuld, seltsimehed... kuna tegemist on käsitööga, on kogused piiratud :fish2:

Eile sai peale varajast tõõpäeva lõppu kalal käidud ja seekord ka õnnestus möödus kala kätte saada. Sain ehk 5-6 viset teha ja taga ta oli. 2 väikest sai veel tagasi lastud ja ühe napis möödukalaga maadeldud....tegi küünla ja kadus. tore 2 tundi püüki oli. Möödud L56 ja 1,85kg

Õnnitlused! Ilus kala!

Arvasin tänasest käigust hullemat, aga eks see fanatism on vist ka ajusse oma jälje jätnud... Esmaspäevasest lõikusest niipalju olin taastunud, et suutsin täna ilma suurema vingumiseta täis püügipäeva teha. Statistikasse läheb seekord number "3", ehkki kott jäi tühjaks. Kaks olid muidugi kääbused, üks siis 47 cm ja parajalt jäme põrsas. Aga siiski alla mõõdu. Kahjuks elab ta oma elu edasi nüüd piraadi kombel, ühe silmaga, aga loodan, et edukalt. Ei saa kahjuks valida, kuhu konks kinni jääb. Seekord päästis Raikoj kastanid, eks ta muljetab ise.

Aga respect ühele võrgumehele: tuli, nägi, et olen püüdmas. Pani esimese võrgu sisse minust allatuult ja üsna kaugel, nii et mind ta kuidagi ei seganud. Siis sõitis hoopis teisse kohta, pani seal teise. Ja kui ma olin kivi otsast maha tulnud ja kalda poole jalutasin, sõitis ta enamvähem sinna, kus ma eelnevalt püüdsin ja pani sinna oma kolmanda võrgu. Vot ei ole ka kõik võrgumehed lihtsalt oma "tugevama õigusega" platsis. Mõistev suhtumine tema poolt. Oleks rohkem sellist lähenemist, siis poleks ka selliseid stoorisid, et kellelgi on võrgud räbalaks tehtud ja kellelgi on autokummid läbi torgatud.