Jõeforell vol. 2

Natuke pikemalt eilsest forellitamisest:

www.kalaportaal.ee/kommuun/blogid/kohtumine-kaunitariga.html

Pole mõnda aega siia saakidest kirjutanud. Lühike kokkuvõte on selline, et natuke on ikka sel hooajal kotti pandud kuigi millegi väga erilisega uhkustada ei ole. Nüüd palavaga pole eriti isu käia ka. Viimane kord lasin paar mõõdu piiril kala tagasi ja võtsin 40 cm ära. Laamendas teine nii kõvasti, et voobleri keel tuli lahti Üldiselt tundub, et jõekapüük on populaarsemask läinud sest pidevalt on autod ees, või on see lihtsalt kokkusattumus. Kui vähegi võimalik, olen sättinud käigud nädala sisse.
Leechist oleks tõesti huvitav pikemalt lugeda.

Täna unus sääsetõrjevahend maha. Oli plaan teha pikem retk, aga ei pidanud üle paari tunni vastu. Selle asemel keskendusin väga põhjalikult lühikesele lõigule. Kohe alguses tuli üks forell landile järgi ja teise viskega jäi isegi korraks külge. Läksin kaldale ning kohast kus kontakt oli mööda. Viskasin juba edasi kui otsustasin korraks veel seljataha visata, sinna risu äärde, kus kontakt oli. Ja võttiski uuesti, seekord jäi otsa - L-39, läks kotti.

Kahed värsked jäljed olid jõe ääres, mistõttu otsustasin keskenduda neile kohtadele kus kalamehed tavaliselt ei saa, ei taha või ei viitsi püüda. Katsetasin erinevaid lante, aga tulemusi oli vaid valge ja vikrivärvi Meppsiga. Kokku kümmekond kontakti, millest otsa jäid pooled ja millest ühe mõõdus võtsin ära. Üks kontakt oli veel jõeforelli värvides hõljuva vobleriga. Ujutasin selle täitsa risu alla, mõnus paks forell ujus järgi, aga nägi mind ja rohkem mina teda ei näinud.

Sääsed läksid järjest agressiivsemaks, hakates tõsiselt püüki segama. Olin sunnitud lõpetama ja kui autosse jõudsin hakkas vihma sadama. Tänane päev oleks ilmselt hoopis teistsuguseks kujunenud, kui sääsetõrjevahendi kaasa oleks võtnud. Raske öelda kas heas või halvas mõttes.

Tehtud nö 2-päevane matk. Eile õhtul ühel nirel ja täna pool päeva teisel. Tore on tõdeda, et leidub veel kohti, kuhu meeletud püüdjate hordid ei ole peale lennanud. Mõõdus kalu jagus mõlema nire pealt, nii kotti kui tagasi laskmiseks. Miskit eriti suurt seekord ei kohanud, laeks jäi silma järgi kilo tuuris kala. Püüdsin seekordki ainult leechidega, iga värv oli otsas täpselt nii kaua, kuni mingi tropp haug ta endale sai.

Samuti kahepäevane retk tehtud. Mõõdukala jäi kotti tulemata, aga sain vähemalt korraliku värskeõhumürgituse. Üks asi on kusagil suvilas õlut libistada, aga seda ei anna võrrelda matkaga täiesti ürgses looduses. Kalu nägin palju ja kaldal käis väga vintskeid napilt alamõõdulisi võitlejaid. Kõik tahtsid ainult sinist Meppsi seekord. Eumeri tuti järel käis ka üks korralik kala, kes väga erineval moel pakkus mitme minuti vältel närvikõdi, aga otsa ikkagi ei jäänud. Katki läksid nii püksid kui ridva ots, kotis on kaks paari ligamärgi sopaseid riideid, maganud vaid paar tundi, aga juba mõtlen, et millal jälle.

Oli au herr Raikoga sel matkal osaleda.
Väsimus reisist hakkab alles praegu kohale jõudma, aga see on mõnus väsimus.
Enamus kontakte oli Lovec-Rapy Banana vobleri peale. Üksikud kalad sain võtma valge Mepps-i ja puna-musta eumeri putukaga.
Voblerisse hakkab rohkem usku tekkima, enne olin kindel pööriku mees jõgedel.