Alates 01.05.2022 on foorum vaid lugemiseks. Selleks on peamiselt kaks põhjust: portaal "kolis ümber" platvormi viimasele versioonile, kuid kahjuks pole veel välja lastud foorumi komponendi töövalmis versiooni ning eesti keelset tõlget. Samuti on viimastel aastatel olnud probleemid spämmijatega, kes murravad läbi ka spämmikaitsest.

  • Aitäh 11000 foorumipostituse eest ning loodetavasti kohtume uuesti tulevikus!

Vaba mikrofon. Räägi, millest hing ihaldab :)

More
4 years 8 months ago #11047 by scuba
Jeekim,kui kümme kala on analüüsitud ja kõik näitajad ühte auku,siis saab juba midagi üldistada.Kui mereinstituudi poisid eksivad otoliitide ja soomuste lugemisega,siis ei ole mina süüdi.Kas Ahja jõest viimasekümnendil on üle kaheseid saadud üldse?.Ise seal ei käi,mda ahja kala üldse sööb ja kas kirpvähki on,kas veetemperatuur ühtlane aastaringselt allikatest,kas see jõgi sobib Eesti jõeforelli bioloogia etaloniks?
More
4 years 8 months ago #11048 by Jeekim
Ei saa teha üldistusi ainult Ahja jõe põhjal, nii ka ei saa üldistusi teha mingi salapärase X-jõe põhjal, olgu sealt püütud kuitahes palju kalu sest Eestis on üle 100 forellijõe.

More
4 years 8 months ago #11049 by nipi
4 kilone on 30-tel Ahjalt küll saadud(J. Vahtra), üldiselt esines veel oma 20-30.a. tagasi nokkimist, et lõuna-eesti forell on nii pisike, et neil 19 cm alammõõduks küllalt, aga see on subjektiivne.
Kas ei ole nende otoliitide puhul küsimuseks see, et 60-70-tel asustati väga paljudesse, ka neisse, mis merre ei suubu, meriforelli ja Ahjal isegi lõhet.
More
4 years 8 months ago #11050 by scuba
jeekim,need ei ole ühe jõe kaladelt saadud otoliidid vaid päris mitmest erinevast ja kordan veel mitmewndat korda-eesmärk on,et kala saaks korra elus,soovitavalt kvaliteetselt ,kudeda,mida 20cm kalalt ei eeldaks ja kui kasvukiirused ja suguküpsus on jõeti erinevad siis sellest tulebki lähtuda,pole kuigi keeruline.Ja merikas ja jõekas üks liik ja kasv sõltub kalasse sisestatud kalorite hulgast ja kulutatud kalorite hulgast,st pane merikamaim toidupuudusesse ja ta ei kasva nagu jõekaski.
Kui nii hirmus valu on neid sõrme ja vaksapikkusi forelle süüa,siis teeme nii,et sööge,aga 40-50 cm kalu ei võta ja üle 50-sed siis jälle trofeemõttes võib võtta.Niikuinii kudeplatsidel näha peamiselt 40-50 cm kalad.St osad saavad kõhu täis ja osad oma trofee.
More
4 years 8 months ago #11051 by nipi
Tegin omal ajal ka selle lolli tembu ära et viisin oma 3,6 kg. Esnalt püütud forelli pea otoliitide määramiseks.

Kahetsen siiralt. Ja mis väideti - reipalt, nagu alati et see kala olla viis korda merel kudel käinud...

wow! No milleks Sindi paisu lammutada oli vaja, kui ikka selline vihtumine käis paisu juures edasi-tagasi nii et lase olla...

mida ma rohkem usun on see, et tegu oli meriforelliga, kelle esivanemad olid omal ajal sinna asustatud ja kellel see geen (sülitan selle sõna peale, ega eugeenika omal ajal parem polnud) välja lõi(mustad x täpid, hallid küljed).Ja kes elas kusagil keskjooksul ja sealt üles reisis mitte ei käinud meres. Selline oli ka R. Järvekülje seisukoht.

Alammõõduks tuleks panna kohe meeter ära. Siis jääb süda rahule. Ma sain ju ühe meetrise kala, järelikult tuleb panna meeter.
More
4 years 8 months ago - 4 years 8 months ago #11052 by Jeekim
scuba, sina koos mõttekaaslastega, esitades suuri numbreid, mainimata et need on pärit paarist-kolmest jõest ja seades kahtluse alla kõiki teile mittesobivaid arvusid, jätad mulje neist kui üldlevinutest, mida peabki forellist rääkides aluseks võtma. Kogu forelliprobleem ei ole nii kitsapiiriline, Eestis on ju üle saja forellijõe. Sellest ka meie möödarääkimine.
Last edit: 4 years 8 months ago by Jeekim.
Time to create page: 0.119 seconds
Powered by Kunena Forum