Alates 01.05.2022 on foorum vaid lugemiseks. Selleks on peamiselt kaks põhjust: portaal "kolis ümber" platvormi viimasele versioonile, kuid kahjuks pole veel välja lastud foorumi komponendi töövalmis versiooni ning eesti keelset tõlget. Samuti on viimastel aastatel olnud probleemid spämmijatega, kes murravad läbi ka spämmikaitsest.

  • Aitäh 11000 foorumipostituse eest ning loodetavasti kohtume uuesti tulevikus!

Vaba mikrofon. Räägi, millest hing ihaldab :)

More
4 years 4 months ago #10982 by Vertu
Huvi pärast küsin et kuidas Taanis selle jõeforelli-meriforelli eristamisega lood on. Kas neis jõgedes, kus jõeforelli alamõõt 30cm, käib meriforell ka sees. (küsimärke pole, kuna klaviatuuril see ei tööta) Kes see pädev inspektor on kes neil kahel kindlalt vahet suudab teha. Eestis praegu mereinstituudi teadlased soovitavad mõnedes hea mereühendusega jõgedes jõeforelli alamõõtu tõsta, kuna jõekas annab oma osa ka meriforelli arvukusele. Arvestades kui palju viimasel ajal jõed meriforellidele paremini läbitavaks muudetud, ei imestaks üldse et tulevikus on Eestis enamuses jõgedes forellile üks alamõõt ja see on meriforelli oma.
More
4 years 4 months ago #10983 by nipi
See on hea küsimus, aga vahet nad teevad nagu näed. Tean, et nii ca. 40a. tagasi klassifitseeriti jõest püütud forelle ja ka asutatavaid forelle sageli pigem jõeforellideks, näiteks asustati järelkasvatatud forelle jõeforellidena ja isegi 2 kg ja 50 cm pikkustena! Võib- olla on vahetegemise aluseks see kurikuulus punane täpp...

Kui jõeforellile kehtestatakse meriforelli mõõt, siis pole enam suurt midagi püüdagi sellestki mis veel püüda on ja Vodjal võib püügi üldse kinni panna.See on küll kindel.

Ega need kalateadlased ju reaalelust eriti midagi ei tea ja punane kala on neil ikka laual, teadagi mis vahenditega.Sestap puudub ka vajadus arvestada või oludega tutvuda. Üks kalateadlane siiski oli, Arvi Järvekülg. Tema arvestas. Eestis paraku ei käi rahvas ühte jalga nagu mujal, inimestega ei arvestata.

More
4 years 4 months ago #10984 by Jeekim
nipi: Mu arust võiks ka Eestis jõeforelli alammõõt olla rahulikult 30 cm.
Ja kui 30-sed on ka välja püütud, siis teeme 20. Kas nii?
More
4 years 4 months ago #10986 by nipi
Ei tea miks`Õige majandusmudeli korral nagu nõuka ajal oli, oli lubade arv piiramatu,kuid välja kujunes kindel tase ca 300 luba nagu praegugi on, kontroll oli tugev ja isegi 25 cm alammõõdu juures laienes jõeforelli areaal Pärnu vesistu ülemjooksul tohutult.Kotti lubati panna kolm kala ööpäevas.Nii et konks ei ole niivõrd alammõõdus kuivõrd püügiregulatsioonis. Alammõõtu alates 1984,a. isegi tõsteti, 25-lt 28 cm-ni. Ja see, nagu ma mäletan ise ja ka paljud teised, oli kuni 2000.a. paradiislik aeg. Parem ei saanudki olla.
More
4 years 4 months ago #10987 by Jeekim
Ennekõike muud meetmed, sest ebaloogiline oleks praegu alammõõdu vähendamisega paradiisi saavutada. See võiks mõeldav olla vaid liiga suure ja ebapiisava toidubaasi tõttu nälgiva asurkonna vähendamise eesmärgil.
More
4 years 4 months ago #10988 by Rainer
Alammõõdu vähendamine ja klubide süsteem, oeh...
Esiteks, võiks juba ära tulla sellest nõukaajast. Kindlasti olid head ajad jah... Taevas oli sinisem ja rohi rohelisem ja jõgedel olid kindel kord ja valitud seltskond sai keeluajal spinning käes kalu vaatamas käia jne jne... Unustage ära oma klubide süsteem, seda ei tule iialgi tagasi! Praegused kalamehed lihtsalt ei taha seda tagasi! Miks? Sest praegu tuleb sul hommikul mõte, et läheks jõele X ja vot lähedki. Ei ole see mingi kuradi klubi või kurat teab kelle halduses, vaid on kõigi oma.

Oletame, et kui alammõõt oleks 30 cm. Sellisel juhul püütakse ju kala ennem välja (sest kala on ju mõõdus ja seadus lubab kotti panna) kui ta kasvõi korra kudeda jõuab? Tulemuseks saame vähem kudejaid ehk vähem järelkasvu ehk järjest väiksem populatsioon. Võib-olla see asi toimiks kui oleks ka ülempiir, aga milleks?
Kuigi mu meelest ei ole olukord üldse nii mustades toonides nagu siin Nipi varem on teatud jõgede kohta öelnud, aga see selleks.
Populatsioon võiks ju alati suurem olla, selle vastu pole kellelgi midagi. Tuleks lihtsalt luua teatud jõgedele rohkem koelmuid ning lõpetada see kuivenduskraavide sisseajamine ning jõgedesse juhtimine.
Time to create page: 0.113 seconds
Powered by Kunena Forum