Foorum

times Vaba mikrofon. Räägi, millest hing ihaldab :)

Info
23. märts 2020 22.39 #11045 nipi
Indivudaalne ta peabki olema, egas muidu arenenud maades individuaalseid alammõõte eri jõgedele ei kehtestataks.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
23. märts 2020 23.54 #11046 Jeekim
Muidugi ei saa üldistusi teha üksiku jõe näite põhjal, samas ei tohiks üldistada ka sellise lausega: "Kui arvestada,et 2 kilo ja suuremad on 5 aastad ja 5,5 aastat vanad". Selline resoluutsus kõlab ka nagu muid variante polekski.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
24. märts 2020 07.41 #11047 scuba
Jeekim,kui kümme kala on analüüsitud ja kõik näitajad ühte auku,siis saab juba midagi üldistada.Kui mereinstituudi poisid eksivad otoliitide ja soomuste lugemisega,siis ei ole mina süüdi.Kas Ahja jõest viimasekümnendil on üle kaheseid saadud üldse?.Ise seal ei käi,mda ahja kala üldse sööb ja kas kirpvähki on,kas veetemperatuur ühtlane aastaringselt allikatest,kas see jõgi sobib Eesti jõeforelli bioloogia etaloniks?

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
24. märts 2020 09.05 #11048 Jeekim
Ei saa teha üldistusi ainult Ahja jõe põhjal, nii ka ei saa üldistusi teha mingi salapärase X-jõe põhjal, olgu sealt püütud kuitahes palju kalu sest Eestis on üle 100 forellijõe.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
24. märts 2020 09.08 #11049 nipi
4 kilone on 30-tel Ahjalt küll saadud(J. Vahtra), üldiselt esines veel oma 20-30.a. tagasi nokkimist, et lõuna-eesti forell on nii pisike, et neil 19 cm alammõõduks küllalt, aga see on subjektiivne.
Kas ei ole nende otoliitide puhul küsimuseks see, et 60-70-tel asustati väga paljudesse, ka neisse, mis merre ei suubu, meriforelli ja Ahjal isegi lõhet.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
24. märts 2020 09.29 #11050 scuba
jeekim,need ei ole ühe jõe kaladelt saadud otoliidid vaid päris mitmest erinevast ja kordan veel mitmewndat korda-eesmärk on,et kala saaks korra elus,soovitavalt kvaliteetselt ,kudeda,mida 20cm kalalt ei eeldaks ja kui kasvukiirused ja suguküpsus on jõeti erinevad siis sellest tulebki lähtuda,pole kuigi keeruline.Ja merikas ja jõekas üks liik ja kasv sõltub kalasse sisestatud kalorite hulgast ja kulutatud kalorite hulgast,st pane merikamaim toidupuudusesse ja ta ei kasva nagu jõekaski.
Kui nii hirmus valu on neid sõrme ja vaksapikkusi forelle süüa,siis teeme nii,et sööge,aga 40-50 cm kalu ei võta ja üle 50-sed siis jälle trofeemõttes võib võtta.Niikuinii kudeplatsidel näha peamiselt 40-50 cm kalad.St osad saavad kõhu täis ja osad oma trofee.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
24. märts 2020 10.23 #11051 nipi
Tegin omal ajal ka selle lolli tembu ära et viisin oma 3,6 kg. Esnalt püütud forelli pea otoliitide määramiseks.

Kahetsen siiralt. Ja mis väideti - reipalt, nagu alati et see kala olla viis korda merel kudel käinud...

wow! No milleks Sindi paisu lammutada oli vaja, kui ikka selline vihtumine käis paisu juures edasi-tagasi nii et lase olla...

mida ma rohkem usun on see, et tegu oli meriforelliga, kelle esivanemad olid omal ajal sinna asustatud ja kellel see geen (sülitan selle sõna peale, ega eugeenika omal ajal parem polnud) välja lõi(mustad x täpid, hallid küljed).Ja kes elas kusagil keskjooksul ja sealt üles reisis mitte ei käinud meres. Selline oli ka R. Järvekülje seisukoht.

Alammõõduks tuleks panna kohe meeter ära. Siis jääb süda rahule. Ma sain ju ühe meetrise kala, järelikult tuleb panna meeter.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
24. märts 2020 10.35 - 24. märts 2020 10.37 #11052 Jeekim
scuba, sina koos mõttekaaslastega, esitades suuri numbreid, mainimata et need on pärit paarist-kolmest jõest ja seades kahtluse alla kõiki teile mittesobivaid arvusid, jätad mulje neist kui üldlevinutest, mida peabki forellist rääkides aluseks võtma. Kogu forelliprobleem ei ole nii kitsapiiriline, Eestis on ju üle saja forellijõe. Sellest ka meie möödarääkimine.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
24. märts 2020 10.53 #11053 nipi
Jeekimil täiesti õigus.

Muide, rääkides Koeru-tagustest jõgedest, on siginenud üks küllalt suur oht-

nimelt on Norra ja Sopa allikatest, siit ka vastavalt Oostriku ja Võlingi jõest avastatud intervallidega, ent reeglipäraselt esinevalt üle normi fungitsiide, st. üle 0,1 mg/l kohta.
Eriti ohtlik on nn. AMPA, mis on jääkprodukt ja laguneb väga aeglaselt.

www.maheklubi.ee/upload/Editor/Nitraadid%20ja%20pestitsiidij%C3%A4%C3%A4gid%20vees_25_10_2017.pdf


Vaat see on ohu märk...

Kuivõrd Norra allikad jäid veevaeseks 70-tel Vao küla all teostatud maaparandustöödega, siis võib arvata, et ka reostus satub allikatesse just sealt kaudu.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
24. märts 2020 11.12 #11054 Vertu
Raul Pihu määrangu järgi oli see meriforell elanud 2a jões ja 3 meres.
See otoliitide uuring toimus hiljem siis, või mis moodi sai tulla 5 kudemist,
Lisatud failid:

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
24. märts 2020 11.29 #11055 nipi
Ta määras soomuse järgi või täpsemalt- info tuli tema kaudu, säilitasin sellest kalast pea soolamise teel ja sealt ka otoliitide määramine, mis tuli palju hiljem.

muide-mis ajakiri see on seal fotol?

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
24. märts 2020 11.30 #11056 nipi
Ah tuli meelde see kalastaja...muuseas, see kala oli paelussi täis, nii et aitas....

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
24. märts 2020 11.46 #11057 Vertu
Kuidas saab soomuste ja otoliitide järgi määramisel tulla nii erinevad tulemused. Soomuste järgi kala 5 aastat vana, mis on reaalne, 5 x kudemist on väga kahtlane.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
24. märts 2020 11.55 #11058 nipi
Ma ei usu eriti seda merikahiromantiat, soomuste järgi vanust nagu peaks ju saama määrata küll....summa summarum saame kokku arvväärtuseks number 5....:)

Olgu. Aga seda ma ei usu et see kala meres käinud oli.

Selliseid kalu, kaalude raamistikus 2-4 kilo, saadi 80-te keskpaigas ja lõpus Pärnu jõest Vodja-Kirna lõigust mõnel aastal kuni 20 isendit!

Kui need kõik olid mereskäijad, siis pidi ikka jube äge sagimine üle Sindi paisu olema...nüüd pole seevastu kumbagi, ei paisu ega kala..

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
24. märts 2020 12.07 #11059 Vertu
See Paide aluste merikate vaidlus on siin foorumis ammu läbi nämmutatud teema. Ma ei pea seda 20 merikat aastas mingiks eriliseks koguseks, mitte midagi võimatut selles pole. Ka viimane sügis nähti merikaid seal kandis kudemas.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
24. märts 2020 12.11 #11060 nipi
Kus neid täpsemalt nähti ja kes nägi?

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.