Foorum

times Vaba mikrofon. Räägi, millest hing ihaldab :)

Info
23. märts 2020 13.53 #11028 Jeekim
Kogu senise kirjanduse järgi ja ka mõnede minu püütud kalade kunagi ihtüoloogide poolt määratud tulemused on olnud neist siinkirjeldatutest vägagi erinevad. Utoopia, pigem lihtsalt arusaamatu on miks kahe aastaste kasvatuse kalade keskmine kaal jääbki 80-90 g lähedale, samal ajal siin väidetakse looduslikke kalasid kordades kogukamateks. Suur lünk kala ea määramises jääbki kala esimeste eluaastate kohale. Otoliidi saamiseks neid muidugi tappa ei tohi, kuid vanuse määramiseks piisaks vaid mõnest soomusest ja kalake võiks edasi ujuda. Meie teadlastelt küll ei ole mingit jõeforelli kasvukiiruste uuringut ilmunud, jah on vaid olnud vihjeid populaarteaduslikes esinemistes.
Lihtsalt tühje kohti on liiga palju, et midagi kindlalt väita. Isegi endeemikvorm käib peast läbi.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
23. märts 2020 15.02 #11029 scuba
Vot see Ceemiku juhtum näiabki,et kui kala sügisel on veel väike ja ei osale kudemisel,siis järgmise hooaja alguses või vähemalt selle jooksul on ta juba mõõdus ja püütakse välja kuid kudeda ei jõuagi,mis võibki tähendada Vähemalt osades jõgedes mõõdutõstmise vajadust.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
23. märts 2020 15.05 #11030 scuba
Katse näeks välja selline,et hooaja lõpul märgistada alamõõdulisi kalu ja järgmise hooaja taaspüügid analüüsida nende pikkuse suhtes.Isegi CRides saab katset teha.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
23. märts 2020 15.36 #11031 ceemic
Prandil midagi sellist tehti, aga tulemusi pole vist endiselt avaldatud.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
23. märts 2020 15.53 #11032 nipi
Jõeforell, 11 cm jooksva niisaga isane, saadud 29. veebruaril 1999.a. Oostriku peaallikast.
Lisatud failid:

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
23. märts 2020 15.55 #11033 scuba
Prandil hinnati lihtsalt kasvukiirust ja alla aastaga 800 g iibeid nähti kui mu mälu ei peta,taaspüüke oli suht vähe vist.Hooaja lõpul alamõõdulisi märgistades saaks hinnata just seda kas nad jõuavad korra elus kudeda või mitte ja tasuks uurida ka jõgede kaupa kuid eeldan,et põhilised kuulsad jõed annavad suht korralikke kaaluiibeid.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
23. märts 2020 15.57 #11034 scuba
Kui vana see kala siis võiks olla,kas smoldimuster veel peal?Muidugi on vaja ka marjakalade suurust hinnata ja kas selline sõrmepikkune kaevab kah midagi või ei.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
23. märts 2020 16.28 #11035 nipi
Enim tekitas küsimuse - kus ja mida ta seal kivises allikamudas kaevaks? Poolenisti seisvas vees? Aga sama küsimuse võiks esitada ka Seinapalus, sealgi on rida vanu koelmukohti, kus kruusa polegi

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
23. märts 2020 18.04 #11036 Jeekim
Mina pakun, et nipi pildil kala on 1+ , samasuvised on esimesel sügisel kõigest lepamaimu suurused. Neid on võimalik sel ajal juba vaiksemates kärestiku servades tavaliselt üksihoidvatena märgatagi.
scuba, ära jõeforelli puhul kirjuta smoldist. Smoldiks nimetatakse ju vaid lõhe ja meriforelli tähnikumustri kaotanud laskujaid.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
23. märts 2020 18.42 #11038 nipi
Võib olla küll 1 pluss.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
23. märts 2020 20.57 #11039 nipi
Üht-teist leiate jõeforelli vanuse ja suuruse võrldusest Ahja jões E. Reinwaldti artiklist "Spordikalade alammõõtudest," ajakirjas Kalandus 1936, lk. 238,
sealne tabel on ära toodud ka raamatus Jõeforell.Püük ja majandamine, Tln, 2016, lk. 81

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
23. märts 2020 21.10 #11040 scuba
Ahja jõe põhjal ei saa küll kõigi parimate forellijõgede peale üldistusi teha.Kas ahja on piisavalt allikatoiteline,et talvel temperatuur liiga alla ei läheks.kas kirpvähk esineb või toituvad kivikoorikutest,mille sees ka puruvana istub.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
23. märts 2020 21.59 #11041 nipi
Ahja jõgi on olnud piisav jõgi, et 1791.a. anda loodusloolasel J. Fischeril tema teoses "Versuch einer Naturgeschichte Livlands" alust kiituseks- "Kiidjärve jões leidub palju priskeid ja ilusaid forelle."
Muuseas, Seinapalu jões näiteks polnud tollal üldse forelli, nii ka Vardjas.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
23. märts 2020 22.05 #11042 scuba
See selleks mis siis oli.Oleks vaja teha veits teadust täieliku ja kaasaegse pildi saamiseks.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
23. märts 2020 22.22 #11043 nipi
Kuskohast sul kaasaeg algab ja miks?

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
23. märts 2020 22.35 #11044 scuba
Minu poolest kasvõi tänasest ,sest kõik suurte forellide otoliitide uuringud ,mida viimastel aastatel tehtud näitavad seda,et nad pole mingid sammaldunud vanakesed ja oleks aeg need ahja jõe pealt tehtud üldistused üle kontrollida või eri jõgedele lausa individuaalne lähenemine leida.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.