Alates 01.05.2022 on foorum vaid lugemiseks. Selleks on peamiselt kaks põhjust: portaal "kolis ümber" platvormi viimasele versioonile, kuid kahjuks pole veel välja lastud foorumi komponendi töövalmis versiooni ning eesti keelset tõlget. Samuti on viimastel aastatel olnud probleemid spämmijatega, kes murravad läbi ka spämmikaitsest.

  • Aitäh 11000 foorumipostituse eest ning loodetavasti kohtume uuesti tulevikus!

Röövpüük!

More
2 years 9 months ago #11517 by nipi
Replied by nipi on topic Röövpüük!
Miks ei oska, andmed on ju olemas.

Tänapäeval räägitakse mingist müstilisest ülepüügist. Minu teada antakse Järvamaa jõgedele ca 350 luba, või anti, siis kui hooaja load olid, seda on sama palju kui oli 80-telgi, lisaks ca 20-30 keeluaja kontrollpüügiluba, ja mingit ülepüüki ei olnud, vaid forelli asuala hoopis laienes.
More
2 years 9 months ago #11518 by Jeekim
Replied by Jeekim on topic Röövpüük!
Ma torkisin siin sind ühes postituses jõe isetaastumisega, kuigi tean, et jõgede koelmud ise pole endised. Suur osa koelmuist on 50 - 60 aasta jooksul setete alla maetud ja seetõttu ei ole oodata ka endist produktiivsust. Ja setete kuhjumise lõppu tulemas ka ei ole. Kui kalade asurkonna looduslik iive on madal kudealade hävimise tõttu, siis vähemalt kohati on ülepüügist rääkimine küll vajalik.

More
2 years 9 months ago #11519 by nipi
Replied by nipi on topic Röövpüük!
Jah olemasolevaid koelmuid tuleb muidugi kobestada. Üritan Preedil sel suvel paaris kohas algust teha.

Aga tollal oli üks oluline eelis veel - nimelt maimude asustamine. Nagu arenenud riikideski. Tegin ka nüüd ettepaneku. Ei saa ju olla ühekülgne nagu hambahari - mõlemat on vaja teha.
More
2 years 9 months ago #11520 by nipi
Replied by nipi on topic Röövpüük!
Üldiselt eesti sisevete kalamajandamine on ilmselgelt läbikukkunud. Saatsin ministeeriumisse sellise kirja:

Ettepanek forellimaimude asustamiseks Järva lõheliste vooluveekogudesse



Kuivõrd olukord forelli asurkonnaga pole Järva forellijõgedes kiita ja sellele viitab ka kalanduse osakonna poolt kehtestatud püügipiirand kaks isendit ööpäevas püüdja kohta(samas kui näiteks 1984.a. suurendati väljapüütavate isendite arvu ööpäevas samadel jõgedel 3 isendilt 4-le, kuna varude kasv ja areaali laienemine seda võimaldas), siis tehakse ettepanek 100 000 forellimaimu tootmiseks marja hankimiseks, viljastamiseks ja Järva forellijõgedesse Esnasse, Pärnu jõkke, Seinapalu e. Prandi jõkke, Preedi jõkke ja Oostriku jõkke asustamiseks viie aasta jooksul. Maimude tootmine ja maksumus on välja töötatud Põlula kalakasvatuse poolt, ja esitatud eraldi kirja lisana. Suurusjärk on arvestuslikult sama mida kalateadlased soovitasid asutusel 1960-70-tel aastatel nii kesk kui lõuna-Eesti jõgedesse kumbagisse samas mahus.

Rõhutan siinkohal ühtlasi et arenenud maades ei leidu ühtegi riiki, kus kalavarude hea seisu tagaks üksnes kude- ja elupaikade tööd, olgu tegu haugi või forelliga. Kõikides riikides toimub asustamine endiselt.

Isegi kude ja elupaikade tegemiseks juhiseid andvas Taani raamatus, millele nii palju reflekteeritakse siin Eestis, on eraldi peatükk maimude asustamisest olemas, vt. Madsen, B. Danish watercourses. Miljönyt 11, 1995, s 96-97.
More
2 years 9 months ago - 2 years 9 months ago #11521 by Jeekim
Replied by Jeekim on topic Röövpüük!
Kes kulud maksaks?
Ka lätlastel oli möödunud kümnendi alguses projekt jõeforelli varude parandamiseks. Nelja aastaga lasti Läti jõgedesse kokku miljon jõeforelli maimu. Maime lasti jõgedesse üle kolmekümnes eri lõigus. Maimude kasvatamisega oli hõlmatud kolm kalakasvatust. Kulud kandis suur ehitusfirma Skonto Būve, kes oli ka kogu ürituse algataja.
Last edit: 2 years 9 months ago by Jeekim.
More
2 years 9 months ago #11522 by nipi
Replied by nipi on topic Röövpüük!
Pakun et KIK. Mõelgem- näiteks sel aastal eraldas KIK 25 000 euri kude ja elupaikade jaoks, selle eest saab teha ca 340 m elu ja kudepaiku ühel jõel. 100 000 maimu tegemine läheks maksma 36 000 euri viie aasta peale. Seega on maimude ost ja asustamine palju odavam ja kasutoovam. Muidugi vaja on teha mõlemat, aga ilma maimudeta ei saa, pealegi on see riigile odavam ja asi rentaablim.
Põhiline on see et nendele eesti kalateadlastele, kes kõige järgi otsustades kipuvad mõtlema ühe ajupoolkeraga, et ainult elu ja kudepaikade tegemisega pole ükski riik kalavarusid piisavalt täiendanud. Võtame kasvõi selle et kõik need kude ja elupaikade tööd ripuvad eestis ju maaparandajate lõa otsas ja tehakse nende armust.Seetõttu ei olegi neil töödel oodatud effekti. Arenenud riikides on aga olemas eraldi vooluveekogude seadused.
Time to create page: 0.118 seconds
Powered by Kunena Forum