Foorum

file Jõekas, merikas, lõhe, vikker - punased luubi all.

Info
17. september 2017 19.52 #9433 Jeekim
Kummaline jutt. Alammõõtude kehtestamisel nii meil kui mujal osalevad eriteadlased, kellele morfade eristamine pole probleemiks. Meie alammõõtude kehtestamisel pole lähtutud kusagil kehtivatest järveforelli mõõtudest vaid lihtsast vajadusest vähemalt korra võimaldada kalale kudemine.
Looduslikud rabaveed ongi alati happelised, ph 8 ei leiagi rabast ja ehk võiks olla mõnda nõrglubjaallikat ääristav sooserv.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
17. september 2017 19.57 #9434 nipi
Kahjuks ei ole näha olnud, et eriteadlased oleksid teadnud näiteks Edv. Reinwalti analüüsi 1930-rel alammõõdu määramisel või oleksid hinnanud teiste maade alammõõte, see initsiatiiv tuli ühelt forellentusiastilt. Meil on nüüd alammõõt jõeforellil mis ületab mistahes riigi oma, kuid forelli on aina vähemaks jäänud. Järelikult on probleem mujal.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
17. september 2017 20.11 #9437 nipi
Mõõdeti järgmisi suurusi -
Biokeemiline hapnikutarve (BHT 7) meetodil ISO 5815-2 tulemuseks saadi Pärnu jões Mündi silla all 2,2 mgO2/l
Elektrijuhtivus EVS -EN 27888 630 ..S/cm
Hõljuvaine EVS-EN 872 <2 mg/l
Keemiline hapnikutarve permanga
naatne (KHTmn) SFS 3036 4,0 mgO/l
pH ISO 10523 8,1
Üldfosfor (Püld) EVS-EN ISO 6878, sec 7 0,02 mg/l

Kadunud pole Pärnu jõe selles lõigus mitte ainult forell vaid ka haug, Mündi silla all ei ole kudet juba neljandat aastat, ülepüüki tehtud ei ole, vaid isegi kallasrajad kipuvad ja on kinni kasvanud, särg võimutseb.

Paluks analüüsidele kommentaari!

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
17. september 2017 20.13 - 17. september 2017 20.14 #9438 sven862
2015 nägin kudeajal Mündi silla all forelle küll. Sai sinna ka 2013 või 2014 kruusa visatud. Kui on ikka juttu sellest sillast, mis Mündi poolt sisse sõites enne ringteed on.

Ei tea muidugi, kas neil midagi ka õnnestus.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
17. september 2017 20.24 #9439 nipi
Keskmine temperatuur vähemalt selles paigas on 1990-tega võrreldes olnud nagu ikka, kuid mõõdeti vaid ühel juhul (juulis),

Veel üks nüanss- on teada, et Esna jõgi ei olnud 1960-80-tel jõeforellijõgi, olevat põllumaj. reostunud ja tõepoolest oli jõe põhjas paljudes paikades ka vetikaid. A. Järvekülje mõõtmised 1986-1996 näitasid kuidas pH tase samm-sammult muutus suunal leeliselisest neutraalsemaks, st. 7,6-lt langes 7,1-le. Ja huvitav- sama sammuga sigines jõkke ka jõeforelli ja jõest sai 90-te keskel suurepärane jõeforellijõgi.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
17. september 2017 20.27 #9441 nipi
Väike parandus- langes 8, 0-lit, ja praeguseks on seal piirkonnas- Põhjaka sild - jälle pH 8.

Ja forelli seal peaaegu pole.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
17. september 2017 20.48 #9442 ceemic
Neid analüüsitulemusi on väga raske kommenteerida, kui pole võrdluseks nö "hea" forellijõe tulemusi ning sama jõe tulemusi erinevatest aastatest.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
17. september 2017 20.58 #9443 nipi
Mul on võrdlusandmed A. Järvekülje teose Eesti jõed andmetega, võin need saata kui saadad mulle kontakti emailile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Neid siia adekvaatselt kopida pole ilmselt võimalik

ja kuna mind peetakse siin sildistades "kalamehejutu ajajaks" nagu ma näen, siin foorumis ongi kombeks inimesi sildistada, siis loomulikult ma siin enam iialgi ei jätka. See on liiga madal tase.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
17. september 2017 21.15 #9445 Svennu
No kuule! Antud teema huvitab rohkemaid, kui arvatagi oskad ja igal juhul äärmiselt positiivne, et keegi viitsib asju foorumisse teistele ja teistega arutlemiseks välja tuua. See nüüd küll loobumiseks piisav põhjus olla ei saa, et kuskil nurgakeses on kirjas "ajab kalamehejuttu". Milleks sellisele asjale üldse tähelepanu pöörata? Milleks see üldse korda minema peab?

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
17. september 2017 23.10 #9448 timo
Vee pH kohta ei oska midagi öelda. Pirita jões tegid teadlased katsepüüke augusti alguses. 2016 a kude oli väga hea ning katsepüük näitas c 100 0+ ja vanemate tähnikute asustustihedust 100 m2 kohta. Nii head aastat ei ole varem olnud. Oma panuse on andnud ka lõhekaitse, kuna paljud kalad said rahulikult lõpuni kudeda.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
18. september 2017 13.22 #9454 nipi
Ega siin muud öelda polegi, saatsin andmed kesk min-i veeosakonda, las uurivad,

mis raamatusse puutub siis muidugi - materjal oli pisteline, aga ega polnud ka eriti võtta, enamus maakondades pole säilinudki, Tartu omad lükati Varnjal lihtsalt ahju, ja nii tuligi tugineda Järva omadele.

Mida ma ei jõudnud sisse panna, oli üks hiljem leitud märge Fisheri teosest "Versuch einer Naturgeschichte von Livland, 1778, kus öeldakse, et Kiidjärve ojas, mida ka Ahjaks nimetatakse, leidub rikkalikult keni forelle. See peaks küll näitama, et forelli nimi käis lõuna-eestis esialgu tiikidest tulnud vikerforelli kohta, ja see seletab ka kummalise arvamuse, et "forelli 20. sajandi alguses seal veel polnud," tegelikult oli küll. Ainult et jõeforelli eesti keelne nimi oli hõrnas, mitte forell.
Huvitav oli ka lõhe töötlemise viiside kohta teade- lõhet päris suitsuahjus suitsutada ei soovitatud kuna rasv tilkuvat liigsuure kuumuse tõttu maha, seepärast suitsetati nii nagu soomlased tänase päevani teevad- oksapulkade vahel ja lepaokstest tehtud lõkke kohal. Daugava suudmest Riia all oli kahe loomusega võetud 1777.a. kaks tonni lõhet...

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
18. september 2017 13.51 #9455 Jeekim
„liiga madal tase” kirjutas kasutaja nipi. Ongi madal tase. Anonüümselt foorumilt ei saagi oodata kõrget taset ja autoriteeti. See palju ei erinegi tavalisest kalameeste kaldapealsest vestlusest, vaid osavõtjaid on rohkem. Foorumi kaudu ei saagi arutelu tulemusena realiseeruda, sest anonüümsusel polegi kohta konverentside korraldamisel ja seadusloomes. Kuid väljund tuleks meil leida ikkagi seaduslikult registreeritud liikmeskonnaga ühenduste kaudu nagu EKS, SA Eesti Forell või teised sarnased.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
18. september 2017 14.36 - 18. september 2017 15.04 #9456 hannes

Jeekim kirjutas: „liiga madal tase” kirjutas kasutaja nipi. Ongi madal tase. Anonüümselt foorumilt ei saagi oodata kõrget taset ja autoriteeti.

Korrektsuse huvides põrgatan siia vahele. Tegelikult tekitas segadust foorumi staatuse automaattekst, mis ilmub profiilipildi all. Tuleb tunnistada, et ma pole kogu foorumi ajaloo jooksul osanud mõelda, et "Ajab kalamehejuttu" on kahemõtteline (ilmselt on aju nende tekstidega juba nii ära harjunud). Olen nõus, et teise nurga alt vaadates võib selline staatus häirida ja seepärast sai see täna ka ära muudetud.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
18. september 2017 15.11 - 18. september 2017 15.14 #9457 nipi
Kui oli jutuks jõeforelli raamat, siis põhja-eesti meestele mõtlemisainet- mõni lõhepüügi raamat, ma mõtlen- mitte "kes sai, kust sai" vaid laiema taustaga, ja samuti viiteaparatuuriga, et oleks ka kalateadlastel lugeda. Ma ei tea, palju on kunagisel EKS Tallinna klubil arhiivimaterjali säilinud, kuid 30-te aastate kohta on isegi üllatavalt palju olemas. Muuseas, D.A.M. 1936.a. (foto päises on eksitavalt 1935)kataloogis on üleval ühe eestlase pilt, suurte lõhedega, mis püütud Eestist, nagu öeldakse, ja muidugi D.A.M.-i varustusega,mees ise näeb kangesti välja nagu kunagine riigijuht Kaarel Eenpalu...pilt on lisatud.

Lisatud failid:
Järgnev(ad) kasutaja(d) tänas(id) selle postituse eest: JimBob

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
18. september 2017 16.02 #9458 Jeekim
Küsimus nipile, kui Järva entusiastile:
Ehk on sul andmeid Rein Zeemanni kusagil 70-80 vahetusel Veskiarult püütud üle 7 kilosest kilosest forellist, mille ka "Spordileht" tollal aasta suurimaks jõeforelliks kuulutas. Ilmselt tehti hiljem mereforelliks nagu tüüpiline ikka Pärnu vesikonnast püütuile. Kahjuks hiljem mingit õiendust ei näinud.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
18. september 2017 16.14 #9459 nipi
Zeeman ei ole sellist küll püüdnud, vast mõtled Vello Klemmi jõeforelli 6,250 kg, 78 cm l, püütud 18 mai 1983.a.Seinapalust. See ongi suurim jõeforell mis Eestis registreeritud, soomuse analüüs andis vanuseks 10 aastat ja oli hinnatud ametlikult jõeforelliks. Zeemani suurimaks forelliks jäi Pärnu jõest saadud 4,2 kg forell

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.