Hello,
Minu esimene post siin foorumis.
Sain siis ka jõeforelliga käe valgeks:)
Lugu selline: Üldse oma esimese spinninguridva ja mõned landid ostsin 2014. suve algul seoses sellega et pidin paariks nädalaks minema praktika raames Võru Haiglasse, kus palju järvi ümber. Nagu ikka algul käis harjutamine ja alaga tutvumine, aga kirg kalastamise vastu oli suur ning edaspidi vabal ajal üritasin võimalikult palju kalal käia. 2014-2015 põhilised saagid, mis sain landipüügiga olid mõned ahvenad ja väiksemad haugid 1 kilo ringis. Peamiselt käisin väiksematel järvedel ning suurematel jõgedel (mitte forellijõgedel). Mida aeg edasi ja mida rohkem kalal käisin, seda paremaks läksid saagid ja saagikus. Samas tundus haugipüük tollal natuke selline ebamäärane tegevus, kus loopisid landi võimalikult kaugele ja kerisid siis suva järgi endani tagasi. (tean muidugi et nii ei ole ja seal ka korralikult skilli vaja).
Kuna olin palju lugenud/vaadanud jõeforellipüügi kohta, siis hakkas vaikselt selle poole tõmbama. Põhjused: püük tundus vähem passiivne (pead tegema täpseid viskeid, olema ise vähem märgatav), saad liikuda kaunis, suhteliselt puutumata looduses ja muidugi see kiidetud kala mäng ja võimalik eufooria väidetavalt ühe kõige ettevaatlikuma liigi isendi kinni püüdmisel:P
Hakkasin siis kodutööd tegema teemadel milliseid lante võiks kasutada, mis jõgedes minu piirkonnas võib teda liikuda, kuidas käituda kala vabastamisel-käsitsemisel jne-jne.
Ostsin ajapikku kokku mingi 5 lanti, mis võiks olla jõekale atraktiivsed ja esimese retke ühele Tartu kandi jõele tegin millalgi selle aasta veebruaris. Tookord väga hästi ei läinud, sest avastasin kohe, et ritv on ilgelt jäik (mul testiga 10-40g) ja väikseid pöörlevaid täpselt ja kaugemale kui 5 m visata suht võimatu. Kalaga muidugi kontakte polnud ja ka ei näinud ühtegi.
Vahepeal polnud aega kalastamisega tegeleda, aga vaatasin järgi, mis võiks olla sobiv test ja soetasin eelmisel nädalal 3-14g ridva. Teise katse tegin kohe samal nädalavahetusel samuti ühe Tartu kandi jõe äärde. Peab ütlema, et ritv oli supperhea - nr 2 pöörlevaid viska kuhu ise tahad. Ilgelt kihvt oli harjutada täpsust ja loopida võimalikesse aukudesse/rontide vahele, kus idee poolest kala võiks olla. Täiesti teine tera võrreldes jäiga ridvaga. Aga kuna me pigem tulime naisega loodust nautima ja põhieesmärk oli natuke ritva testida, siis minu peas eriti sellist mõtet ei olnud, et mõne forelli välja püüan. Kuskil 50 meetrit kõndisime mööda jõelõiku vastuvoolu ja loopisime, mina oma uue ridvaga, naine selle jäigaga, kui järsku tundsin võttu ja erilise vastupanuta kerisin välja kala. Esmapilgul ei saanud aru, millega tegu, kuid kui nägin punaseid täppe külgedel oli tuju laes. Ta polnud väga suur, kuskil 25 cm pikk aga siiski esimene jõekas. Suht kiirelt vabastasin ta konksust (õnneks ei olnud sügaval) ja lasin tagasi ujuma, vältides liigset käppimist. Nende toimetuste ajal sai naine paar klõpsu ka tehtud, kuid vast ei hakka siia pilti jagama, kuna kala on mu käte vahel minimaalselt näha. Kätte sain ta miski lepatriinu imitatsiooniga kuldsel baasil DAM nr 2 pöörlevaga.
(Natuke kahju oli tegelikult talle konksuga haiget teha, sest pole oma püütud kaladel varem näinud nii esiletungivat keelt suus, justkui oleks tegu hoopis mõne imetajaga:D. Sellele vaatamata tahaks kunagi mõne mõõdus isendi püüda ja teada saada kuidas jõeforell maitseb!)
Kõik
aga väga õige tähelepanek, pigem kiiresti tõesti vette tagasi lasta ja las kasvab suureks, eluterveks, millega mõne aja möödudes uuesti madistada (Y) 
