Jõeforell vol. 3

Ülemised otsad on kindlasti püütavad. Keskel ja allpool võib raskusi olla.

Tegin tiiru ära, tahtsin küll pimedani välja olla aga autol jooksis rehv tühjaks ja tulin ära kuna polnud varu rehvis päris kindel.

Kell 6 jõudsin esimese jõe äärde, ajas üle kalaste! Panin kohe plaan B käiku ja ei pidanud pettuma.
Pool 7 oli lant vees, ilm oli lihtsalt ideaalne, vihma sadas, soe oli, satikaid polnud.
Väikest kala käis küljes palju. Õnnestus ka 1 kala kotti saada. (l40,5;1kg) Minu suurim kala seni, tegi ikka mõnusat möllu Kallas oli maru järsk ja ei ulatanud kala kuidagi haarama, vaatasin et mõlemad konksud sees ja polnud muud teha kui landist tõsta, nii kui landist võtsin tulid mõlemad konksud lahti ja kala hakkas kukkuma. Mõtlesin, et nüüd on maailmalõpp käes Libistasin end jõkke sisse, 5cm kahlakate äärest jäi puudu, ja kuidagi sain väsinud kala ühe käega vastu kallast suruda ja õnnestus kaarega metsa visata

1 mõõdus poiss käis veel otsas ka aga oksarisu sees rabeles vabaks.

Mina jäin rahule! Tahaks veel vihmeseid ilmasi!

Õnnitlused!

Ise ma mitte ei raatsi jõeforelli peale mõelda ajal kui ta meres elav sugulane rannikuääres jahti peab. Kuigi ehk peaks mõtlema...

Rekordi löömine on (Y) Kus see jõe püütav osa oli, üleval või keskel?

Pigem keskel, vett oleks isegi veel sängi mahtunud.

Selged pildid, lähen ise ka homme proovima.