Nöör ja Tamiil - kiida, laida ja küsi

Tere kaaskannatajad, sõbrad ja tuttavad.
Vedasin ennnast ka nüüd siia portaali.
Küsin eel kommenteerijatelt/arvamust avaldanutelt, et mis teie arvates on tamiili plussid nanofili ees? Mõlemal tuleb paari püügi korral jupike maha võtta, mõlemal sõlmed peavad (kui oskad ja valid õige sõlme), mõlemad on libedad. Nano eelised - 0 mälu, tõmbetugevus suurem, tundlik nagu nöör. Värvuse valik küll väiksem kui tamiilidel. Jah talvel kasutan monot, aga soojal ajal nanot juba kolmas hooaeg. Kas küsimus on ainult venivuses või veel milleski? Värvus - roheline nöör, roheline nano, roheline mono vahet ju pole või on?

Nanofil kulub väga kiiresti, nii et narmad taga. Kulumiskiirus on võrreldav ainult väga odavate nööridega. Kui teda kinni jäädes väga tugevalt tõmmata, siis ta venib kogu lahtise osa arvelt, samas ei veni ta nii palju, et see kala sööste summutaks. Mul tekkis ka väga palju rumalaid sasisid, seda eriti väga kergete lantidega viskeid tehes, kuigi kui vise välja tuli, siis lendas lant kaugele. Nagu monogi, on nano ujuv, mis on esialgu veidi harjumatu nöörilaadselt asjalt. Et sõlm peaks, peab ta väga hästi õnnestuma - jõe ääres tihti ei ole nii palju kannatust, et alati mitu korda ühte sõlme proovida. Samas on ta nii peenike ja libe, et väga ebamugav on sõlme teha. Nanofili on peaaegu võimatu jätkata fluoro või monoga. Seda soovitatavat jätkusõlme on väga raske järgi teha. Vaadates veel selle asja hinda, siis ma ütleksin, et ma peaegu vihkan naofili.

Kui just plusse otsida, siis läbipaistvus, kergem sasi lahti harutada ja mõnedel juhtudel ka nimelt venivus. Sarnasele küsimusele, küll üldiselt nööre ja tamiili võrreldes, on tuntud Soome kalastaja Jari Tuiskunen vastanud, et kasutab mõlemaid ja vaid võistlustel venivuse tõttu eranditult tamiili, sest see on ka ainus koht, kus on tõesti "sundus" kõik kalad kaldale saada.

Kui 125m ühe- kahe hooaja (sõltub käimistest ja mida püüda üritad) peale kulutada, siis ei ütleks, et kallis(umbes 12-15€, sõltub kust osta). Seda küll, et alla 0,17 ma ei kasuta. Siis läheb liiga peenikeseks ja sasipuntrad ümber ridva tipu või konksude viivad hauda, nagu ka 0,1 nöör.

Huvitav ja kasulik lugemine. Soovitan moderaatoril teema tükeldada ja tamiili-nöörijutt eraldi teemaks tõsta. Siis saaks seda edaspidi hõlpsamalt leida ja täiendada. Probleem ei puuduta ju üksnes jõeforellipüüki.





Edit (Hannes): postitused liigutatud jõekateemast tamiili-nööriteemasse.

Olingi unustanud, et olen ka varem nanofili teemal targutanud. Aga jah, 0,1 kulub ilmselt kiiremini kui 0,17, peamiselt seetõttu, et teda on ebamugavam käsitleda. Minul pidas ta vastu vast 5 käiku. Ilmselt sõltub see ka rõngastest ja püügistiilist ja muust jamast. Forelli olen harjunud ikkagi tamiiliga püüdma.

Pikka aega oli mu lemmik Sufix XL Strong , aga jõekapüügiks on 0,23 natukene liiga jäme, viskekaugus ja täpsus kannatab tuntavalt, seda eriti ülikergete lantidega püüdes. Juba nr 2 pöörlevaga püüdes oleks 0,23 ok. Samas 0,2 on natukene liiga nõrk, mitte kalade jaoks, aga landikadu on liiga suur, igale poole ei saa järgi minna ju.

Merikapüügil jättis väga hea mulje näiteks Gamakatsu Super G-Line . Kusjuures, korraks, et pikkasid viskeid teha, panin ketta külge Sufix XL Strong 0,25 pooli, aga minu suureks üllatuseks tulid visked sama pikad, kui 0,3 Gamakatsuga - ainult tõmbetugevuse vahe oli pea kaks korda, venivus on mõlemal suurepärane. Gamakatsuga jäin vist ainult paarist landist ilma ja seda mitte ainult tänu täienevatele püügioskustele. Hetkel jäi katsetamine pooleli 0,3 Seaguar Senshiga , esialgu tundub Gamakatsust natukene vähem venivam. Väikseid sasisid tuli ka natukene kauem, kui tavaliselt uue tamiili puhul see kombeks on - see võib muidugi ka vana ketta süü olla, mille nüüd asendasin. Häirib ka Senshi violetne läige, võib-olla ainult mind, mitte kala. Ehk oskan midagi targemat öelda, kui kunagi sellega suurt kala õnnestub väsitada. Või siis paljusid suuri kalu.