Jõekas, merikas, lõhe, vikker - punased luubi all.

Jarko tegi miskit teadustööd ja mõõtis, märgistas kalu ehk 5-6 aastat sellest küll möödas juba on. Need andmed peaksid olema suht täpsed peale selle ühe erandi. Käisin tal isegi abiks millaski. See üks võib ilmselt olla prohmakas, lihtsalt inimlik eksitus. Võipala minu enda eksitus. Andmed märgiti kaustikusse paberile käsitsi pastakaga. Väljas võis sadada vihma, oli hämar, tööd tehti kiirustades et kalale mitte liiga teha jne. See üks number võis kiiruga valesti minna või vihm ajas pasta laiali, mis iganes võis juhtuda kogemata. Ülejäänud juurdekasvud olid aga tagasihoidlikumad, realistlikumad. Need andmed on tal kindlasti kusagil veel olemas ilmselt. 3- aastase isendi kaal 300 grammi tuuris on väga reaalne. Kui ma loen Svennu 5-e aastane jõekas ja 2,3 kilo tundub just kui ulme. Kas tõesti on teadus ja tehnika nii palju edasi arenenud, et suudetakse tuvastada ka uuritava kala sigitanud isend. Päris tase, pole miskit öelda. Kas ainult soomuse põhjal suudavad nad nüüd tuvastada vähemasti kala vanust? Mind kunagi ammu väga huvitas aga siis öeldi, et ei suudeta täpselt määrata. Mul peaks vanadest aegadest 2,5-se ja 2,6-se jõeka soomused siiani kusagil karbis alles olema. Ehk suudaksid nad nüüd praegusel ajal neilt infot kätte saada. Mõningad pead olid ka kapi otsas. Millalgi mäletan oli tuba järsku imelikke koiliblika sarnaseid olendeid täis. Otsisin siis kus nad tulevad. Avastasin et ühe pea sisse oli keegi kodu omale ehitanud ja sealt nad välja lendasid.

"Võis vabalt olla" küll ei kõlba argumendiks. Kui palju peaks suured forellid suutma päevast-päeva õgima kirpvähke? Elu esimesel suvel ei suuda nad kirpvähist toituda. Kui kirjeldada esimest korda jõeforellil taolisi kasvuandmeid ja et mitte jääda kalamehejutuks, siis tuleks seda teha korrektselt vormistatud tööna.

Nendelt soomustelt saab kindlasti infot.Aga kui pead alles,siis ikkaväga hästi.Oskuslikult tehes saab sealt need kuulmekivid kätte ilma et pea täiesti rikutud saaks.Nende peadeuurijate kontaktid ju pikalt kalafoorumis üleval.Võta ruttu ühendust nendega.

Mis landiga muidu tegu on, millest siin paar lehekylge tagasi mitu pilti oli (valge voobler punase silmaga)?

No kindlasti märgiti üles nii pikkus kui kaal.Ja need ju ikkagi korrelatsioonis jõekal.MIna kuulsin seda Jarko käest vist umbes aasta tagasi.Ja muidugi julgen arvata,et Prandi alamjooks pole mingi suure massiiibe ala.
Jeekim,Kui ei või vabalt olla,siis kuidas ikkagi 5 aastane 2,3 saavutab?Kuulmeluudelt loetud info.Kas vaidlustad?

Elu esimesel suvel ei suuda ka merikas jõekast erinavalt toituda.Ma ei tea mis vanuses kirpvähk suhu mahub,aga kindlasti on neid tüüpilises jõekajões rohkem kui tüüpilises merika kudejões.Teiseks merika ja jäeka magu on sama mahutavusega sama suuruse juures.Kui magu on pidevalt täis,siis kummas on rohkem kaloreid ja proteiini kas samas hulgas kilus või kirpvähis.KUs on veetemperatuur jahedam kas meres talvel või heas jõekajões.Kus peab toidu püüdmiseks rohkem kaloreid kulutama.
Nagu teame paksuks ei lähe see kes palju sööb vaid kelle tulu ja kulu suhe on parim.Kokkuvõttes kasvab merikas niigi parimatest jõekatest ju palju kiiremini.Mis 5 aastase merika kaal on,3,5kg äkki.