Vee jahenedes hakkab haug valmistuma pikaks talveks. Sellisel ajal võib ta toituda päev läbi. Tippneeluaeg algab veetemperatuuri langemisel 10-12 kraadini, kui aga vesi jaheneb 6 kraadini või alla selle, siis siirduvad kalad kaldaäärsetelt ja taimestikuga kaetud aladelt sügavamatesse veekogu osadesse. Siinkohal pole haugki erandiks, ka tema hakkab otsima toitu veekogu sügavamates kohtades. Niimoodi koguneb veekogu põhja sügavatesse aukudesse hulgaliselt hauge,…

Suurimad kalad ja rekordid on pidevalt kalameeste meeli ärevil hoidnud. Võtame seekord vaatluse alla meie vete kalade maailmarekordid ja proovime enamuse neist siin ära tuua. Iga liigi puhul on ära toodud rekordkalade andmed ja vanim kala, mis kätte saadud. Silmailu peaks pakkuma foto, millel poseeritakse suurima fotole jäädvustatud isendiga. Ahven Suurim fotole jäädvustatud ahven. Kaal 3,75 kg ja pikkus 58…

Mitmed uuringud näitavad, et meie toidulaual on vähe kohalikke kalu. Olukorda saab ka ise parandada lihtsamalt püütavate kalade, näiteks hõbekokrede õngitsemisega. Kala nimigi näitab, et tal peab olema mingi seos hõbedase tooniga ja just selline on eeskätt tema külgede soomusrüü. Hõbekoger on segatoiduline lepiskala, tema menüüs on olulisel kohal nii loomse kui ka taimse päritoluga toit. Seda saab arvestada ka…

Kuna meie kalameeste hulgas on palju täispuhutavate paatide omanikke, olgu ära toodud mõned õpetussõnad nende hoolduse ja remondi kohta, et paat võimalikult kaua tervena püsiks. Ennetav hooldus Ära lohista paati mööda maad. Abrasioon on kummipaadi üks suuremaid vaenlasi ja võid selle tagajärjel põhja ära kriimustada või vastu teravaid kive katki teha. Samuti peab olema ettevaatlik, kui seod tuulisema ilmaga paadi…

Ilmselt on enamus meist proovinud vaadata läbi värviliste klaasidega päikeseprillide ja avastanud, kuidas need muudavad meid ümbritsevaid värve. Pannes ette näiteks kollased prilliklaasid, filtreerivad klaasid valguse ja kõik muutub heledaks ka siis, kui õues on juba pimedavõitu või on taevas pilvine. Nii nagu filtreerivad prilliklaasid valgust inimese jaoks, on vesi samasuguseks filtriks kaladele. Mida sügavam on vesi või mida kaugemal…

Tenkara on Eesti kalamehele üks üsna kauge ja võõras kalapüügimeetod. Tenkara on pärit Jaapanist ja see meenutab esmapilgul lendõngega püüki. Tegelikult ongi mõlemad püügiviisid väga sarnased, kuid Tenkara puhul puudub varustusest rull ja püügivahenditeks on vaid ritv, liin ja putukas. Tenkara on mõeldud peamiselt väikestes jõgedes forellipüügiks ning selle eeliseks on lihtsus, täpsus ja mugavus. Mugavus just selle tõttu, et…

Lõhe Lõhe on röövkala, kes võib kasvada kuni 1,5 m pikkuseks ja kuni 35 kg raskuseks. Kehakujult on lõhe piklik, külgedelt lamendunud ja sabauime lähedal on tal kõikidele lõhelistele omane rasvauim. Lõhe elutseb meres ja koeb oktoobris-novembris puhtaveeliste kärestikuliste jõgede madalates lõikudes, kus põhi on käetud kruusa või jämeda liivaga. Maimud kooruvad alles kevadel ja jäävad jõkke 1—3 aastaks, seejärel…

Artikli teises osas räägib Soome haviäss Rami Eloranta lähemalt oma püügivarustusest. Landid Lantide puhul on mul aastatega välja kujunenud väga selge eelistus - 99% ajast kasutan jerke. Ülejäänud aeg kulub kummiluttide, voblerite ja lendõngega loobitavate putukate jaoks. Trollingul kasutan endiselt peamiselt voblereid, kuid mingil määral ka jerke ja elussööta. Vähemalt kümnekiloseid hauge olen saanud 18 erineva landimudeliga. Ülivõimas liider on…

Kümnekilone haug on paljude kalastajate unistus, mis paljudele vaid unistuseks jääbki. Soome haugiguru Rami Eloranta paljastab selles artiklisarjas mõningaid tõdesid, mille abil võivad teisedki oma unistuse täide viia ja seda isegi rohkem kui üks kord elus. Kümne aasta jooksul on ta saanud üle viikümne enam kui 10 kg kaaluva havipuraka. Minu kalamehekarjäär algas väikese poisina tundide viisi õngitsedes. Kirg ja…

Karpkala Karpkalu on Eestimaal mitut sorti, kuid nad on kõik ühesuguse eluviisiga. Tavalise suurte soomustega karbi kõrval esineb harvade metalliläikeliste soomustega peegelkarp ja peaaegu soomusteta nahkkarp. Suu juures on karbil neli poiset. Seljauim on pikk ja teravate kiirtega, selg mustjasroheline, küljed kollakaspruunid, kõht valkjas. Peegelkarbil asetsevad küljejoone piirkonnas ebakorrapäraselt eriti suured pronksikarva soomused. Karp kasvab väga jõudsalt, kaalub nelja-aastaselt kuni…

Alljärgnevalt kirjeldatakse lühidalt neid kalu, kes elavad Eesti veekogudes ja kalameeste meeli ärevil hoiavad. Juttu on ka peamistest püügiviisidest, söötadest ja kulinaarsetest meetoditest. Ahven Ahven on pea juurest järsult tõusva küüruga, kahe seljauimega, rohekaskollaste külgedega, tumedate põiktriipudega, selja poole läheb värvus üle mustjasroheliseks, kõhuuimed ja sabauim on punakad - seega on ahven välimuse ja värvirikkuse poolest üks meie vete omapärasemaid…

Et püütud kalasaak hästi säiliks ning maitseks, tulevad kalamehele kasuks ka teadmised kalade järeltöötlusest. Selles artikklis on juttu kalade lühiajalisest säilitamisest, soolamisest, kuivatamisest, suitsutamisest ja külmutamisest. Kalade lühiajaline säilitamine Kalu saab lühikest aega säilitada külmkapis või puhtas jahedas ruumis. Külmkapis ei tohi samal ajal olla tugeva lõhnaga juustu ega muid piimatooteid. Kala ei tohiks hoida ka nende toiduainete lähedal, mida…

Peale edukat kalalkäiku puutub pea iga kalamees kokku kalade töötlemisega. Töötlemine võib hõlmata terve rea erinevaid toiminguid, näiteks puhastamine, fileerimine, säilitamine jne. Käesolev artikkel proovib jagada õpetussõnu, kuidas kalade puhastamine ja fileerimine edukalt läbi viia. Abiks on ka videomaterjal. Kalade esmane töötlemine ja puhastamine Enne surmamist tuleb kala tuimestada. Seda võib teha lüües kala otsmikule noaseljaga või püügil kaasasoleva vahendiga,…