Uudised meilt ja mujalt

Vau, täitsa hea uudis ju....kui muidugi asjad sujuvad nii nagu peaks

Keskkonnaamet
>>>> Pressiteade
>>>> 17. september 2013
>>>>
>>>> Keskkonnaamet näeb võimalusi kalade rände tagamiseks Sindi paisul
>>>>
>>>> Keskkonnaamet on kujundanud seisukoha Sindi hüdrosõlme
>>>> rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande kohta ning
>>>> vastav otsuse eelnõu on edastatud arvamuse avaldamiseks Sindi paisu
>>>> omanikule.
>>>>
>>>> Keskkonnaamet analüüsis igakülgselt Sindi hüdrosõlme
>>>> rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise (KMH) aruannet ja
>>>> menetluse vältel kogutud teavet ning leidis, et selle pinnalt on
>>>> võimalik tagada veeseaduse ja veepoliitika raamdirektiivis seatud
>>>> eesmärkide täitmine. Sindi paisu lammutamine ei ole ainus
>>>> alternatiiv, millega on võimalik saavutada Pärnu jõe hoiuala
>>>> kaitse-
>>>> eesmärkide täitmine. Sama on võimalik saavutada ka kalarambi ja
>>>> kalapääsu samaaegse rajamisega jõe paremkaldale. Aruandest ning
>>>> sellele antud tagasisidest on võimalik selgelt järeldada, et
>>>> hüdroenergia tootmine seab eelpool viidatud eesmärkide saavutamise
>>>> kahtluse alla, mistõttu välistab Keskkonnaamet keskkonnamõju
>>>> hindamise aruande pinnalt sellise tegevuse lubamise.
>>>>
>>>> ?Aruandes esitatud erinevad argumendid on vastandlikud ning ei
>>>> hajuta põhjendatud kahtlusi kavandatava tegevuse suhtes, mistõttu
>>>> ei ole võimalik teistmoodi otsust teha,? ütles Keskkonnaameti
>>>> peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse alal Taimar Ala.
>>>> ? Keskkonnaameti jaoks on oluline tagada suure kalastikulise
>>>> tähtsusega jõel kalade vaba liikumine ja anda seeläbi oluline
>>>> impulss Pärnu jõe hea veemajandusliku seisundi saavutamiseks.
>>>> Praktiliselt ületamatust rändetakistusest tingitud ebasoodne
>>>> olukord Pärnu jõel on juba liiga kaua kestnud. Otsuse eelnõu
>>>> jõustumine loob eeldused tegevusteks, mis on vajalikud Pärnu jõe
>>>> hea seisundi tagamiseks.?
>>>>
>>>> Otsuse eelnõuga saab tutvuda Keskkonnaameti kodulehel.


Kui tekstist ja teiste jutust õigesti aru saan siis otsus vastu võetud, et miskid tropid elektrijaama sinna ei tee. Ja kaladele tehakse uus läbipääs vähemasti kunagi....

Tore uudis, head ööd

Populaarseimad kalastuspaigad on väiksemad järved ja jõed

Harrastuskalapüügi uuringust selgus, et hobikalastajate meelispaikadeks on väiksemad järved ja jõed. Üle poole hobikalastajaist eelistab kasutada spinningut, millele järgnevad käsiõng ja lihtkäsiõng.

Keskkonnaministeeriumi tellitud uuring selgitas, et harrastuskalastajate seas üldiselt on kõige populaarsemad paigad väiksemad jõed ja järved. Suurematest kohtadest olid enimeelistatud Peipsi järv ja Suur-Emajõgi. „Üldiselt kujunes välja muster, et armastatakse kalastada ikka oma kodu lähedal veekogudes, näiteks väga paljud Virumaa kalastajad käivad Peipsi järvel ja Tartu hobikalurite seas on kõige populaarsemad paigad Suur-Emajõgi ja Peipsi järv,“ rääkis Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Jarko Jaadla. Kui muud jõed ja järved kõrvale jätta, siis jääb silma see, et Tallinna ja Põhja-Eesti harrastuskalastajad liiguvad ringi ja neil ei ole välja kujunenud väga kindlat lemmikpiirkonda, nagu seda on mõnes teises maakonnas. Väga paljud Lõuna-Eesti kalastajad käivad püüdmas väiksematel järvedel. Lääne-Eestis on jõgede kõrval peamiseks püügikohaks meri – Liivi laht, Väinameri ja saarte avarannik.

Uuringus paluti harrastuskalastajail nimetada kõik püügivahendid, mida nad kasutasid eelmisel aastal. Esikolmiku moodustasid spinning, käsiõng ja lihtkäsiõng. Kasutati ka põhjaõnge, sikutit ja nakkevõrku, ülejäänud vahendeid kasutatakse harvem. Kui 2010. aasta uuringus tulid välja piirkondlikud erinevused spinningu kasutamises, siis viimane uuring seda ei tuvastanud. „Piirkondlik erinevus paistab silma eelkõige nakkevõrgu ja põhjaõnge puhul. Nakkevõrku kasutatakse kõige enam Lääne-Eestis ning põhjaõng oli eriti aktiivselt kasutuses Tartu piirkonnas, põhjuseks tõenäoliselt Suur-Emajõgi ja seal laialt levinud põhjaõngega latika, angerja ning muude liikide püük,“ selgitas Jaadla. Seejuures on spinning populaarne eelkõige meeste seas, naised eelistavad lihtkäsiõnge.

Harrastustuskalapüügi uuring hõlmas hobikalastust eelmise aasta jooksul ning andmed on võrreldavad 2010. aastal tehtud analoogse uuringuga. Uuringu viis Keskkonnaministeeriumi tellimusel läbi Eesti Uuringukeskus OÜ koostöös Norstat Eesti AS-ga vahemikul 14. juunist 20. juulini. Küsitleti Eesti elanikke vanuses 15 eluaastat ja vanemaid.

Egas pealinna meestel polegi kodu lähedal head kohta kui meriforell muidugi välja arvata

Jõeforelli (salmo trutta m. fario) sportlike vahenditega 4 kilose kandejõuga tamiiliga saadud kala uueks maailmarekordiks registreeris IGFA 19,1 kilose Uus-Meremaal püütud monstrumi:

www.3news.co.nz/New-Zealands-monster-trout/tabid/423/articleID/291289/Default.aspx
facepunch.com/showthread.php?t=1295071
internationalfishingnews.blogspot.com/2013/05/igfa-hot-catches-may-world-record-news.html

Hmmm tegu siiski Uus-Meremaa rekordiga. Maailmarekord on 20kg nagu ma loen Ääretult võimas ikka krt!
Indeksi järgi peaks l83 kala olema miski 7,5-8,5kg...vist sõi liiga palju neid pelleteid seal jões

Peaks ka hakkama pelleteid kohalikku jõkke loopima saan ka rekordeid teha.

See on siiski IGFA määratluse järgi ametlik maailmarekord. Eelmine oli:
neveryetmelted.com/2009/09/11/world-record-brown-trout-taken-in-manistee-river/
Pigem võiks kahelda kui palju neis enam meile tuntud tavalist jõeforelli on kuigi nad kirjutavad seal "morpha fario". Need morphad on vaid liigisised vormid küllaltki ebapüsivate pärilike tunnustega, mis erinevates keskkonna oludes võivad muutuda teisele vormile iseloomulikeks. Ka see eelmine rekord, mida siinsamas linkisin, oli püütud suurest veehoidlast ja see võiks juba viidata "järveforellistumisele". Ka meie jõeforellist merre sattudes tuleb mereforell.

Sorry, tegin oma järelduse lihtsalt uudisele viidates, ei teadnud muud infot

Kuidas sa Jeekim koguaeg selliste huvtavate uudiste peale satud ? Kas väljamaa foorumites tuhnides? Mul jäi kahjuks koolis vene keel õppimata ja seega on üsna palju kalainfot mulle suht kättesaamatu =/

Eks see ka vast normaalne pole, et too kala pelletist toitub. Pm nuuma kala täis, püüa kinni ja oledki rekordimees.

Ühest meie meediaportaalist leidsin sellise artikli. Sooviks teada, mida siin foorumis olevad profid asjast arvavad. Jõeforelli see artikkel ei puuduta aga meriforelli ja lõhet kindlasti. Teie arvamus?

www.tarbija24.ee/2602156/10-punkti-mida-peaks-teadma-laanemere-kala-soomisest