Mikrojigi - uus ja moodne püügiviis!

Kas maitse- ja lõhnakummid laote karpi või hoiate originaal pakis parema säilimise nimel?
Ma teen mingi valiku konksudega karpi valmis, vee ääres hea kiire vahetada ja ülejäänud jätan pakki ning kannan kotis kaasas.
Hakkasin mõtlema, et äkki ei ole säilimise osas vahet ja oleks mõistlik kõik kohe karpi laduda. Peab vähem nodi kaasas tarima ja vajudesel hea kohe uus otsa ajada. Kuigi gripiga suletud pakist võetud jig tundub ekstra mahlane ja värske

Osad söödavad on mingi kreveti-kala lõhnaga, osad on, tõepoolest, aniisiga, juba originaalis.
Mina olen hoidnud originaalpakendis ja lõhn püsib. Selline tähelepanek on ka, et näiteks Lucky Johni söödavad panevad mõned konksud kiirelt roostetama, teisi konkse jällegi mitte. Gunki aniisikad konkse ei riku.

Sama mudel, aga erinevad toonid ühes pakendis trikk on juba kasutusel Kohe 2-3x vähem asju, mida kaasas vedada.
Peaks jah plast sisud ka välja võtma, teeb pakikesed veel kompaktsemaks. See pinal on ka väga hea idee.

Olen minagi kanalgratise kanali vaataja ning minagi hakkasin just perch pro sarja tõttu Gunki vastu huvi tundma. Ostsin kokku neli varianti: Grubby Shad 6 cm Hot Fire Tiger ja Holo Grey Shiner ning 8,5 cm Hot Fire Tiger ja Red Ghost.
Eelmisel hooajal Peipsil olid nii suurem kui väiksem Fire Tiger küll tegijad ahvenat sai kenasti. Shiner on jõgedel paremini tötanud, ghosti polegi väga kasutanud.
Landid on iseenesest väga hea välimusega ning vastupidavus on ka hea - saba pole veel ühtki ära kaksatud, silmad siiski kukuvad ühel hetkel ära, kui mitmest suust läbi käinud ja lant ise ka juba "kaarvaseks" kulunud.

hannes kirjutas: Lisan siia ka Raiko antud ülilihtsa kuid ülimaitsva retsepti:
puhastad ahvenad ära, paned neile kõhtu võid, soola, pipart ja tilli (ma panin veel ka natuke sidrunimahla) ning viskad otse grilli peale, kuniks naha kergelt pruuniks tõmbab.

Läheb teemast välja, aga saabus nostalgialaks ja refleksid hakkasid tööle. Kunagi ammu sai Kassaris landiga suuri ahvenaid püütud, töötas nii Abu Tobyd kui ka väiksemad haugiplekid. Kalad olid enamasti poolekilosed pätsid. Retsept oli sama, aga ahvena kõhtu läks ka roheline sibul. Kala kõht sai hambatikuga kinni pandud ja kalad ise ajasin pikuti šašlõkivarda otsa. Elu parimad ahvenad, lapsed meenutavad tänaseni.

Miks sa Hannes kohe 1,2g pea 5g vastu vahetasid? 3g ei proovinud? Oleks äkki püüda olnud kiire ja võtt ka hea.

Kusjuures kohtades, kus mina püüan, on kalakujuline jigi alati miskipärast paremini toiminud kui sirpsabad. Olen täheldanud, et mida pikem ja paremini mängiv saba, seda korralikum võtt. Kas dropshotisid jõel, või mõnel järvel? Olen ise ka dropshotinud, kuid see on üsna igav ja passiivne tegevus minu jaoks, kuna tavalise jigiga jõuan ma selle aja jooksul palju suurema ala läbi püüda. Suurtel järvedel trollin mikrojigiga seni, kuni leian ahvena parve ülesse ja siis saan neid ühest august tavaliselt hulgem. Dropshotiga mängitan ma jigit üsna väiksel alal ja peamiselt vaid põhja kohal, ning saagid on olnud väiksemad. Samas võimalik, et ma ei tea kõiki nõkse ja nippe, mida dropshotides kasutada on võimalik. Hannes, kas mängitad dropshotides jigit põhja kohal väiksel territooriumil, või kasutad veel mingeid huvitavaid lahendusi?

Sellise tina kinnituse üks eelis on veel see et tina põhja takerdudes jätad põhja ainult tina. Paljud ei tea jah milleks selline kinnitusviis on, ühes poes müügil olnud dropi valmis rakendustel oli isegi see aas laiemaks pressitud ja tamiil lihtsalt seotud sinna.

Kevade alguses ostsin sellise imevidina nagu bellyboat. Aeg aga lendas ja lendas ning kuidagi ei saanud seda vette. Ikka oli vaja kuhugi karu . . . ronida jõekat jahtima või meres forelli taga ajada.

Täna oli plaan, et see bellyboat vajab ära proovimist. Hannesega käisimegi ühel järvel ahvenat microjigitamas. Tema oma old school kummipaadiga ja mina bellyga. Püügipaika sain muidugi imelihtsalt - elektrimootori saatel pukseerides. Püügi algul oli tegu manööverdamisega aga kui sain aru, kuidas keha raskust jaotada ja jalgadega tööd teha, siis sai juba sinna ka sõidetud kuhu ise soovisin. Päästevest oli seljas sest ohutus ennekõike.

Ja kohe alguses hakkaski juhtuma. Hannes pani esimese triibulise kotti ja mina sain käe valgeks. Siis juba hakkasid ka suuremad sõbrad jigi võtma ja sain paar väga ilusat ahvenat jutti. Üliäge kui kala võtupeal on. Peale pidu saabus vaikus ja see tuli einestamiseks ära kasutada. Peale pisikest pausi hakkas uuesti kala aktiivsemaks muutuma ning puhas rõõm oli kala konksu otsast võtta.

Jäin väga rahule oma esimese katsetusega. Pean veel kilo+ ankru ostma, et siis sobivas kohas paigal püsida. Mingi aeg on plaan kindlasti uuesti minna sellega püüki nautima. Väga rahul ostuga. Tänud Hannesele piltide eest ja seltskonna eest!