Jõeforell vol. 2

Peale juuni lõppu polegi enam viitsinud ennast forellikale vedada.. ahven on rohkem huvi pakkunud aga nüüd. 20 kupäeval teen siis ühe tõsisema jalutuskäigu...millegi pärast ei ole siiamaani kiskunud punane enam.. kas pesa on tuul laiali ajanud või ..

Täpselt samad mõtted. Võib-olla sellepärast et see kolekala nii kurdai raskelt tuleb. Ahvena püük palju lõbusam. Nüüd vaikselt juba ootan millal käib kiiks läbi ja ei saa forellikatelt eemale. See iga aasta nii umbes olnud. Kesksuvel ei viitsi ja siis augusti keskpaigast läheb kõmmeldamiseks. Teine asi see kui lihtsalt ei oska ja tekib loobumise mõte korraks....eks näis !

Noo, mis jutt, et ei oska... Ega forell pole haug või ahven, et tema püük oskusi nõuab :woohoo:

Täna otsustasin rahuliku jalutuskäigu teha ja otsustasin lõpuks vobleritega püüdma õppida. Oma karjääri alustasin pöörlevatega, tuttidega püügiks erilisi oskusi ei ole vaja, aga vobleritega eriti hästi välja ei tule veel. Kalu käis mitmeid kaldal, neist üks mõõdus läks kotti . Vobleritega on isegi natuke rohkem püügikohti, mulle tundub, ja rohkem kui pooled kalad tulevad allavoolu visates. See nõuab muidugi rohkem hiilimist ja isegi käpuli roomamist, aga tasub ennast ära. Täna hirmutasin ise ühe viisaka kala minema, sest ta tuli nii ootamatult kahemeetrise allavoolu viske peale landile järgi, et ma lausa võpatasin.

aapuale naljaga pooleks. tõesti suurt ahvuni on palju raskem kivide vahelt välja meelitada kui suurt forelli.... krt sa ei näe ju sogases vees kus see ahvun peitseb... raikoj... ega sügis ongi bist nagu rohkem voobleti teema, talv -varakevad kummikas siis kevad jälle voobler hilis kevadest kuni esimeste lehtede langemiseni selline pöörleva aeg ja siis kuni keelukani voobler jälle,, kuigi see ei ole ju absoluutselt nii... nt. ma püüan pea aegu kogu aeg pöörlevatega põhiliselt aga ma ei oska ka püüda...

Võin vist vabalt väita, et 1 mu lemmik teemasi siin lugemiseks.

Samas taas mul küsimus, millega seda landi teemat seletada vs aastaajad ?
Kui nüüd mõelda, et saak, millele forell enamus ajast jahti peab, on siiski ühesugune, tekitavad minus need spekulatsioonid kahtluseid, et kas kalamees ei otsi oma ebaõnnestunud päevale lihtsalt vabandusi. Ega viidikad ju jões, kellele lõhelised jahti peavad, aastaaegadega oluliselt värvi ja kuju ei muuda ju. Kas keegi ei taha kunagi leppida olukorraga, et forell on TARK kala tegelikult ja üsna tihti ka mitte väga näljane, aga lihtsalt mänguhimuline, nagu 4 kuune kutsikas, kes palli taga ajab

Seda ma teile võin julgelt öelda, et enamus teist pole elus vist nii palju forelli v lõhet elus kokku ka nii palju püüdnud, kui siin mõne jõe peal terve päeva peale välja hüppamas võib näha, aga isegi 20-30a staaziga meestel on suur tegu, et neid kätte saada.

Põhjuseid on mitmeid. Külmaga on kala väheliikuv. Sööt peab olema suur, et tasuks ära jahile kuluvat energiat. Töötavad suuremad vooblerid ehk suur sööt ja kummikalad ehk aeglane ja lihtsalt püütav söök. Suvel on täpik siiski peamiselt putuktoiduline, kalad on tema menüüs juhuslikku laadi. Väike pöörlev imiteerib hästi igasuguseid vee-elukaid. Kesksuvel on periood, kus lendavate putukate tõttu (ühepäevikud) ei tööta miski peale lendõnge. Sügisel on vees niipalju lehti ja muud rämpsu, et forell, kes nüüd ründab peamiselt pesakaitseinstinktist, peab paratamatult valima oma "ohvrit". Pöörlevad on liiga puulehtede sarnased, mida liigub vees sadu kui mitte tuhandeid. See aeg töötavad jälle vooblerid paremini. Leech ja kummikala, ma kujuta ette, võiksid olla suht universaalsed.

Edit: aapua jõudis ette

Hommikul tehtud uue lõigu kotroll. Siinkohal tervitaks kõiki, kes on jõkke suubuvas mudakraavis külili lartsatanud. Hea, et mobla ja rahakott veekindlalt pakitud olid.

Kaldal käis paar konnamõõtu täpilist. Ühe arvatavalt mõõdus poisi kobistasin pisut kõrgemalt kaldapervelt vette tagasi, see on see tamiilist välja tõstmine rsk.
Koju tõin ühe 50 cm haugi, kel 25 cm luts maos oli.
Kõik kalad voblääri peale.
Jõgi oli hulpivaid puulehti täis.

Edu kõigile!

Oli meeldiv hommik ühel nirel, kus aasta algul ainult luurel käidud, ilma landi solgutamiseta. Täna ütles kõhutunne, et tuleb minna. Kalad olid nagu möirapullid. Igas rohukanalis, sügavas käänakus, jõele ulatuva põõsastiku all oli kontakt. Mitmed tähnikud käisid lanti rabamas 5-6 korda. Kalu käis kaladal 15 ligi. Paar tõsist isakest rabeles lahti, aga see käib asja juurde. 2 mõõdus poissi panin kotti. Kokku võis rabamisi olla 30 ümber.
Esimene jubin tuli teise viskega mepps nr 2 peale. Edasine trall toimus erinevate värvide Lovec-Rapy Banaanidega, uppuvad variandid.

Igatahes, edu härrased!

Fakk! Üle kümne kildi koos Toomasega ja vaid alamõõdulised. Lisaks veel kohtumine karuga. Mul oli juba puu, mille otsa rondida, välja vaadatud. Puu oli jämedam kui see, mille otsa Toomas oleks saanud ronida. Ja Toomase õnneks hirmutas ta plikalik haletsusväärne kiljumine karu minema.

Natuke detailsemalt paluks. Karuga kohtumisest nimelt. Metsas või lagedal? Päris jõe ääres? Kui lähedalt teda nägite? Kas ta teid varem ei kuulnud? Kuidas karu kohtumisele reageeris? Kas jätkasite püüki? ja nii edasi...

Olime juba päeva teise jõe ääres ja umbes 4km tsivilisatsioonist. Toomas käis ees ja mina kuulsin nagu oleks keegi kalamees meile rahulikult vastu kõndinud. Minu halloooo peale kostis vaid vaikust. Olime hiirvaikselt, kuulda oli ainult sellist imelikku puhkimist või nuuskimist. Karu ennast me ei näinud, aga see ei saanud miski muu olla, sigadega olen korduvat kokku põrganud. Nägime ka põõsaste liikumist umbes 30 meetri kaugusel, ümberringi oli selline pehme pinnasega põõsastik. Elukas jooksis minema vilistamise ja kuiva mahalangenud puu lõõmise peale. Aga ta ei jooksnud otse minema, vaid väikese kaarega meile külje peale ja jäi nagu ootama. Kolistasime ja vilistasime veel natuke ning mõne aja pärast tundus nagu ta oleks rahulikult minema kõndinud. Püüdmist eriti ei viitsinud jätkata kuigi olime jõudnud just kõige magusamate kohtade peale. Toomasel on loost kindlasti oma versioon.

OK. Algul oli soe ja märg, hiljem külm ja märg?

aapua wrote: OK. Algul oli soe ja märg, hiljem külm ja märg?

No umbes nii jah. Millal see kuradi merika hooaeg pihta hakkab juba?

Merikaga vist veel kuu aega kannatada vaja.

Loom võis ka põder olla. Ei ürita küll teie läbielamist alaväärtustada, pigem oleks see nagu endale kinnituseks, et nähakse vaid tonti. Käin ju ise enamus kordadest jummalast pärapõrgus, kus tõesti võib kohata kedaiganes. Siis on meeldiv teada, et see puhkija on mingi taimetoiduline, aga mitte kiskja...

Selles suhtes on sul õigus, et nähakse vaid tonti. Kui ta meid tiibama läks, siis me kujutasime juba elavalt ette, kuidas ta parasjagu endale pudipõlle ette seob. Oli ka plaan üle jõe minna, aga Toomast eriti ei imponeerinud võimalus, et ta oma pikkade kummikutega jääb jõe keskele poiks, millega mõmmi mängida saaks.

Aga ma pean ütlema, et mul ei tulnud kordagi pähe kindlalt elukas identifitseerida. Põtra olen samuti varem näinud ja kuulnud. Kujutlusvõimet suurendas kindlasti karu hunniku nägemine tund aega varem.

praegusel aasta ajal võis see tegelane väga vabalt olla karu. praegu ta taime toiduline suuresti ja liikudes ta tõesti ähib ja puhib... ja karuga suht lihtne kokku joosta... kuna karu suht pime loom siis ta loodab rohkem haistmise ja kuulmise peale... kui te liikusite vastu tuuld siis pole ime et selline asi juhtuda võis... karuga kohtudes tuleb ennast hästi suureks ja kuuldavaks teha ning mitte sattuda emaga karu puhul ema ja poegade vahele... seenel olles olen karu näinud nii 30-40 meetri kauguselt... ema karu koos 2 sama aasta pojaga...talvel olen ka hundiga kokku jooksnud pea....

Ma sain ka eelmisel aastal üksi forellitades mingi elukaga metsas kokku (90% kindel, et karu ) ja see ei olnud üldse meeldiv kogemus. Kui karu ründab, mida üldse tegema peaks? Karjuda on siis vist juba liiga hilja... Proovida eest ära joosta / jõkke hüpata (et teisele poole jõge saada)? Mängida surnut? Kott maha visata, lootuses, et tal selle vastu huvi tekib? Proovida näit. pipragaasi lasta?

Või juba täna kick-boxingu trenni minna?

Kaevasin seda teemat natuke edasi ja leidisin karude rünnakute kohta päris huvitava uurimustöö:

www.keskkonnainfo.ee/failid/2006%20karu_k_inim_koht.pdf

Paistab, et nad ründavad inmest ikka üsna harva. Üks asi, millest ma ise varem kuulnud ei olnud - nad on ohtlikud ka siis, kui satud peale nende söömaajale. Enne teadsin, et nad ründavad põhiliselt siis, kui on koos poegadega või on saanud haavata.

hannes wrote: Enne teadsin, et nad ründavad põhiliselt siis, kui on koos poegadega või on saanud haavata.

Oma toidu eest võitlev koer hammustab ? !
Mida siis veel metsloomadelt oodata ... Elementaarne "Watson"

Jep, aga koer ründab siis, kui sa lähed temalt sööki eest ära tirima vms.... 30 m kaugusel einestaval on koeral suht poogen, kas sa oled seal tema läheduses või mitte

Ega sulle ka vast ju ei meeldi kui keegi satub sulle peale kui sa närid just suitsuahjust tulnud sea tagumist kooti...:lol: paljuski võib loomade käitumist suuresti taandada inimeste vabale ja sundimatule loogilisel käitumisele...

Nojah, distantsi aluseks võttes ei saa vist koera ja karu võrrelda. Üks on inimese lähedusega harjunud, teine pigem mitte. Seega kui koer 30 meetri pealt ei tee inimest märkamagi, on see karu puhul juba nö privaatterritoorium ja sööv karu võib sellessa alasse tungimist võtta suht isikliku rünnakuna. Lihtsalt loogikast lähtuvalt pakun.