![]() | |
Temperatuur, °C | 14.51 |
Tuule kiirus | 4.78 |
Õhurõhk | 1014 |
Õhuniiskus | 91 |
Pilvisus | 100 |
Nähtavus | 10000 |
Päikesetõus | 14:28:43 |
Päikeseloojang | 04:26:54 |
lihtkäsiõng - koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist ja üheharulisest konksust ning võib olla varustatud raskuse ja ujukiga;
käsiõng - koosneb ridvast, ujukist või noogutist, õngenöörist ja kuni kolmest üheharulisest konksust või kirptirgust ning võib olla varustatud ridvarõngaste, raskuse ja rulli või haspliga;
spinning - koosneb rõngastega ridvast, rullist, õngenöörist ja landist või rakisest ning võib olla varustatud vahetrossi, lisaraskuse või lisatirguga;
vedel - koosneb õngenöörist ja landist või rakisest ning võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega ning mida veetakse paadi järel;
sikuti - koosneb lühikesest ridvast, rullist või hasplist, õngenöörist ja tirgust ning võib olla varustatud vahetrossi ja kuni kahe kirptirguga;
lendõng - koosneb ridvast, rullist, nöörist ja kuni kolmest konksust ning millega püügil kasutatakse kunstpeibutist;
räimeõng - koosneb õngeridvast, õngenöörist, raskusest ja kuni kümnest nöörile kinnitatud üheharulisest õngekonksust, mille teraviku ja sääre vaheline kaugus ei ole suurem kui 5 mm;
põhjaõng (tonka, krunda) - koosneb õngenöörist, raskusest ja kuni kolmest lipsudega kinnitatud üheharulisest konksust ning võib olla varustatud ridva ja rulli või haspliga;
und - koosneb õngenöörist, ühest kuni kolmeharulisest konksust ja ujukist või raamist või hargist või muust tarindist, millele on keritud õngenöör, ning võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega;
õngejada - kuni 100 õngekonksuga õngpüünis.
harpuunpüss - mehhaaniline või pneumaatiline vahend kala harpuunimiseks;
harpuun - kidadega või kidadeta kuni viieharuline torkevahend, mida lastakse harpuunpüssist või torgatakse kalasse.
nakkevõrk - püünis, mis koosneb ühest võrgutükist, mille ülemise selise pikkus on kuni 70 m, või üksteise külge ühendatud lühemate võrkude jadast, mille kogupikkus on kuni 70 m, ja mida hoitakse ujukite ja raskustega vees vertikaalasendis;
raamvõrk - horisontaalsete ja vertikaalsete pinedega nakkevõrk.
mõrd - püünis, mis koosneb juhtaiast, tiibadest, mis moodustavad kariaia, ja ühe või mitme pujusega varustatud kuni kahest pealt kinnisest mõrrakerest. Võrtsjärvel ei ole mõrrakerede, kariaedade ja juhtaedade arv piiratud. Mõrra alaliigid on sätestatud lõikes 3 ja osad on näidatud joonisel lisas 1;
kastmõrd - püünis, mis koosneb juhtaiast, kuni kahest kariaiast, ühest või mitmest pujusest ja ühest või kahest pealt lahtisest kastist ehk pärast. Kastmõrra juhtaia lubatud pikkus on kuni 600 m;
kadiska - söödastamata, kuni 1,4 m põhja läbimõõduga ja kuni 0,6 m kõrge püünis, mille neel, kustkaudu kala siseneb püünisesse, peab olema kogu kõrguse ulatuses avatud. Püünis võib olla ankurdatud ja varustatud kuni 1 m pikkuse juhtaiaga. Kadiska tüübid on näidatud joonisel lisas 2;
silmutorbik - kooniline kuni 30 cm suu läbimõõduga juhtaiata ja tiibadeta püünis;
silmumõrd - juhtaia ja tiibadeta püünis, mille suu on kuni 0,5 m kõrge ja kuni 1 m lai ning pujuse diameeter on kuni 5 cm;
vähimõrd - söödastatav, kuni 1 m läbimõõduga püünis, millel puuduvad juhtaed ja tiivad ning millel on kuni 3 ava.
Mõrra lubatud alaliigid on:
avaveemõrd - mõrd, mille kariaia ja suu kõrgus on üle 3 m;
ääremõrd - mõrd, mille kariaia ja suu kõrgus on kuni 3 m;
rivimõrd - tiibadeta, kuni kahe kerega, kõigis osades kuni 0,5 m kõrgune mõrd, mille kered on paigutatud ühe juhtaia kummassegi otsa;
juhtaiata mõrd - ühe või mitme mõrrakeres oleva pujusega ja tiibadega või ilma nendeta mõrd, millel puudub juhtaed. Mõrra tiivad, mõõdetuna kerega ühenduse kohast, ei või olla pikemad kui mõrra kere;
jõemõrd - mõrd, mille juhtaia pikkus võib olla kuni 50 m ja mille tiivad ei moodusta kariaeda ning mille kõrgus merre suubuvates jõgedes võib olla kuni 3,5 m;
mõrd mõrrajadas - mõrd, mis püügile panekul asetatakse samasuunaliste juhtaedadega ühendatuna jadasse. Jadasse asetatuna võivad mõrrad paikneda ühel või mõlemal pool juhtaeda ning nende juhtaiaga ühendamiseks võib kasutada lisajuhtaedu;
tindimõrd - mõrd, mille silmasuurus on kuni 10 mm.
põhjanoot ehk mutnik - koosneb võrdse pikkusega veoköitest, tiibadest ja pärast ning selle veoköied toimivad kalapeletina ehk hirmutina;
veonoot - koosneb veoköitest, tiibadest, kerest ja pärast ning mis kokku vedamisel kurnab läbi kogu veekihi ümberpiiratud alal;
Lubatud veonooda alaliigid:
kaldanoot – veonoot, tiibade kogupikkusega kuni 50 m, millega loomus veetakse kaldale;
pöördnoot ehk pöörinoot – veonoot, millega loomus veetakse ujuvvahendile või jääle;
liiv - koosneb jäigast liigendita raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist;
kuurits - koosneb jäigast liigendraamist ja sellele kinnitatud võrgulinast;
tõstevõrk - horisontaalselt vette asetatav tõstetav püünis, mis koosneb raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist ning on ilma varre või ridvata. Raami läbimõõt või iga külje pikkus peab olema vähemalt 1 meeter;
püüvõrk - ühest otsast ankurdatud ja teisest otsast veetav üle 80 mm silmasuurusega ning kuni 120 m pikkune võrk;
vähinatt - söödastatav, kuni 50 cm läbimõõduga veekogu põhja asetatav tõstetav püünis, võib olla varustatud ridvaga.
kahv - väheldane kuni 70 -m läbimõõduga tõstevõrk; võib olla kinnitatud varrele;
kongits ehk maandamiskonks - kala kehasse haagitav kuni 1 m pikkune konks.
Kalaportaal, 2022
Kalastuskaartidega reguleeritakse kindlates piirkondades püügikoormust.
Kalastuskaardi taotlemine on vajalik:
1) püügil nakkevõrgu ja õngejadaga
2) jõeforelli püügil Jõgeva- ja Järvamaa forellijõgedes
3) lõhe ja meriforelli harrastuslikul kalapüügil Põhja-Eesti jõgedes
4) püügil liiviga (puust raamile tõmmatud võrguga prismataolist riist, mis on mõeldud püügiks madalas vees. Kalapüük liiviga näeb välja nii, et kaks püüdjat veavad liivi vees, kolmas hirmutab kalu sisse. Tuntakse ka ühemeheliivi.)
5) püügil kuuritsaga (mis on kuurits?)
6) vähipüügivahenditega
7) püügil allveepüügivahenditega Saadjärvel ja Kuremaa järvel
8) püügil Endla ning Silma looduskaitsealadel
9) püügil Matsalu rahvuspargis
Täpsemat infot püügivõimaluste kohta on võimalik lugeda siit: Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil.
NB! Püügiõiguse tõendamine käib isikut tõendava dokumendi alusel.
Kalastuskaardi elektrooniline taotlemine:
1. www.kalaluba.ee keskkonnas. Loa eest tuleb maksta kohe pärast taotlemist internetipangas või krediitkaardiga.
2. Keskkonnaameti kontoris.
Kalastuskaardi taotlemine Keskkonnaameti kontoris:
Keskkonnaameti kontorid on klienditeeninduseks suletud ja kohapeal paberkandjal kalastuskaardi taotlusi hetkel vastu ei võeta. Taotluse võib aga jätta kontori postkasti või saata posti või e-postiga
Kalastuskaardi taotluse vormi (pdf ja docx kujul) saab alla laadida siit:
Kalastuskaardi taotluse vorm (pdf)
Kalastuskaardi taotluse vorm (docx)
Keskkonnaameti kontaktid leiad siit.
Väljastatud kalastuskaardi kehtivust saab kontrollida kalaluba.ee keskkonnas. Samuti saab kalastuskaardi kehtivuse kohta küsida infot Keskkonnaametist.
Kalastuskaardi alusel toimunud püügi kohta tuleb esitada püügiaruanne kui:
Elektrooniliselt saab püügiandmeid esitada lehel kalaluba.ee
Püügiaruande saab esitada ka Keskkonnaametis kohapeal või saata tähtkirjana posti teel ühel järgmistest aadressidest:
Püügiaruanne tuleb esitada ka siis, kui püügil ei käidud või püügil käies saaki ei saadud. Sellisel juhul märgitakse aruandelehele püügikoguseks null.
Info kalastuskaartide kohta Keskkonnaameti lehel
Viimati muudetud: 01.01.2024
Alates 1. märtsist 2022 saab harrastuspüügiõiguse eest tasuda lühisõnumi ehk SMS-ga. Seda saavad teha Elisa, Tele2 või Telia kliendid.
Püügiõiguse soetamiseks tuleb saata numbrile 1717 järgmise sisuga SMS: püügiõiguse kood (tühik) isikukood
Kehtivus | Hind | SMS'i kood |
24h | 1 EUR | 100 (tühik) isikukood |
1 nädal | 3 EUR | 101 (tühik) isikukood |
6 kuud | 13 EUR | 102 (tühik) isikukood |
365 päeva | 20 EUR | 103 (tühik) isikukood |
Vastussõnumi saamiseks vene või inglise keeles tuleb pärast isikukoodi lisada tühik ning vastavalt RUS või ENG.
Kui soovitakse harrastuspüügiõigust 24 tunniks ning vastussõnumiks sobib eesti keel, tuleks numbril 1717 saata sõnum kujul: 100 38802020001
Kui vastust soovitakse vene keeles, tuleb sõnumisse kirjutada: 100 38802020001 RUS.
Rohkem infot: Keskkonnaameti klienditugi 662 5999 (E-R 9-16, L-P 9-17), e-post
Viimati muudetud: 08.04.2022
Lubatud kogus | |
Ahven | 15 kg |
Haug | 5 tk |
Koha | 5 tk |
Latikas | 15 tk |
Lõhe ja forell | 2 lõhet või 2 forelli või üks lõhe ja üks forell |
Säinas | 15 tk |
Vimb | 20 tk |
Kala püütakse kalapüügiõiguse alusel. Kalapüügiõigus on tasuta või tasuline. Tasulise kalapüügiõiguse saamiseks tuleb osta kalastusluba.
Harrastuskalapüügi võib Eestis jagada tinglikult kolmeks:
1. Ühe lihtkäsiõngega püük on tasuta ning lubatud kõigile. Selleks pole vaja eraldi luba ega dokumenti, järgima peab vaid kehtivaid kalapüügieeskirju ja muid Eesti vabariigis kehtivaid seadusi. Lihtkäsiõng koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist, üheharulisest konksust ja millega püügil kasutatakse looduslikku sööta ning mis võib olla varustatud raskuse ja ujukiga.
2. Kes tahab kasutada teisi sportlikke püügivahendeid, see peab lunastama üle riigi kehtiva kalapüügi loa ehk harrastuspüügi õiguse. Seda saab teha internetis aadressil kalaluba.ee või SMS-ga (loe õpetust), kusjuures kalapüügiõigust tõendab isikut tõendav dokument (pass, ID-kaart, juhiluba).
Harrastuspüügi õigus annab õiguse kalastada järgmiste vahenditega (lubatud kuni kolm sama- või eriliigilist püügivahendit): lihtkäsiõng, käsiõng, spinning, vedel, sikut, lendõng, põhjaõng (tonka, krunda), und, harpuunpüss ja harpuun.
Harrastuspüügi õiguse tasud on järgmised:
1) 24 tundi - 2 EUR;
2) 7 päeva (1 nädal) - 5 EUR;
3) 182 päeva (pool aastat) - 17 EUR;
4) 365 päeva (aasta) - 27 EUR.
Püügiõiguse eest EI PEA MAKSMA (sulgudes soodustust tõendav dokument):
• eelkooliealised lapsed;
• alla 16 aastased õpilased (õpilaspilet);
• pensionärid (pensionitunnistus);
• õigusvastaselt represseeritud isikud (represseeritu tunnistus);
• puuduva töövõimega isikud (osalist või puuduvat töövõimet tõendav dokument);
• puuetega isikud (puude raskusastet tõendav dokument).
3. Kolmanda taseme õiguste jaoks on lisaks vaja kalastuskaarti (vt. kalastuskaart ja selle eest tasumine), mille väljastab Keskkonnaamet. Kalastuskaardid reguleerivad kindla püügivahendi kasutamist, et vältida ülepüügiga kalavarude kahjustamist.
Viimati muudetud: 03.03.2025