Foorum

question-circle Mis toimub Selja jõel??

Info
18. detsember 2020 16.55 #11357 Vertu
Pole mingit tähtsust mis põhjus paneb riiki merepunase jõgedega tegelema, EU nõudmine või jumala ilmutus. Tähtis on et asi toimib ja tulemus on hea, kala on ja KÕIK saavad vabalt püüda normaalse hinna eest. Klubimajanduse ajal see nii polnud, merepunast jõgedes said püüda ainult klubi liikmed kelleks kaugeltki igaüks ei pääsenud. Kui te praegu kurdate et kohati püük liiga kallis, päevaload kallid, siis uskuge, klubi majanduse ajal ei pääseks te üldse jõe äärede kuna rahast jääks puudu! Või mis te usute et "haldaja" teeks püügi odavamaks ja valvele, maimude asustamisele , jõe korrashoiule jne jne kuluv raha tuleks õhust. Unistage edasi.
Zanzhu kommentaari peale tooks näite kuidas inspektor kahlakad jalga ajas, sumpas kilomeetri mudas et kahe spinnamehe juurde jõuda lube kontrollima. Või teine näide, inspektor kahlakate puudusel sumas niisama mai alguses keset Kasari jõge ja tõi keeluaeg hauge püüdva kalastaja kaldale.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
18. detsember 2020 18.05 #11358 Jeekim
Mina üldse ei idealiseeri klubivärki vaid püüan siin korrigeerida sageli levivat ekslikku informatsiooni.
Ei ole kunagi nii olnud, et klubi liikmeks ei saanud igaüks. Kõik, kes soovisid püüda millegiga peale lihtkäsiõnge astusid kalastusklubi liikmeks. Teisiti polnudki mõeldav.
Pirita jõel kusagil 50.-ndate lõpus 60.-ndate alguses Tallinna Klubi korraldas lõhe kudevalvet ja siis anti peale keeluaja lõppu valvuritele lubasid kudenud kalade püügiks.
Üldjuhul aga oli lõhepüük jõgedes täielikult keelatud.
Hetkel jõgede majandamisest võib küll fantaseerida, kuid meil kalastajatel ei ole küllalt rahalisi ressursse sellega toime tulemiseks. Lõpetaksime hädaldamisega.
Kõik on hästi ja aina uhkemaks läheb nagu ütles aknapesija, kui pilvelõhkujalt alla lendas.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
18. detsember 2020 18.23 #11359 Vertu
On küll niimoodi olnud et klubi liikmeks igaüks ei saanud. Näiteks esimese EV aegne klubi mis majandas Keila joal ja Pirita jõel. Liikmemaks oli suur, liikmete arv piiratud, uus liige sai tulla kui keegi eest ära suri. Lõhet saidki püüda ainult klubi liikmed. Neid näiteid küll ja küll, nii meilt kui välismaalt kus veekogude andmisel kellegi "hallata" jääb suur osa kalastajatest püügivõimalusest lihtsalt ilma.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
18. detsember 2020 18.43 #11360 Jeekim
Mul oli jäänud mulje, et räägime teisest ajast ja nipi poolt näiteks toodud kunagisest Paide klubi taolisest korraldusest. Nii võiksime ka mõisaajast näiteid otsida.
Keila-Joa muidugi ei kõlba järgitegemiseks. Seal küll jõukam seltskond rentis kogu jõelõigu koos kalakasvatusega ja ning tootis ka maimusid teistele jõgedele. Nii ka Norras on väike Inglismaa rikkurite seltskond rentinud pikaks ajaks jõelõigu kuulsast lõhejõest kuhu enam kohalikelgi asja pole.
Pirita jõel see maks polnud nii suur kui Keilal.
Ma arvan, et sa ise saad ka siiski aru, mida nipi silmas peab.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
18. detsember 2020 19.05 - 18. detsember 2020 19.06 #11361 Vertu
Ma räägingi üldiselt, sellest et pole mingit põhjust kurtmiseks nagu riik ei saaks Selja jõe majandamisega hakkama. On kala ja on lõhe ja meriforelli püügivõimalus igaühele, mida pole olnud erinevatel aegadel kui jõgesid haldasid klubid, mis iganes ajajärk see just olnud on. Paide klubi pole Selja jõega kuidagi seotud olnud.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
18. detsember 2020 19.15 #11362 Jeekim
Väike huvitav kõrvalpõige veel endisele korraldusele Keila-Joal.
Sealsed kalastajad ei saanud seda kõrgelthinnatud kalamarja võtta endale. Kohe tuli kohale kalastusvalvur, kes ise võttis marja välja ja viis samas asuvasse kalakasvatusse.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
19. detsember 2020 10.47 #11363 nipi
Vertu nõuka ajal ei pääsenud merepunast püüdma, kuna tegu oli piiritsooniga. Mis puutub väitesse et klubimajandamise korral hinnad lakke tõuseksid, siis see on personaalne fantaasia millel puudub analüütiline alus. Vaatame kasvõi arenenud riikides kehtivaid lubade süsteeme sellise halduse puhul. Lähiriikides me näeme kõrgeid hindu ehk Norras Namseni lõhejõel, aga näiteks Rootsis Dalälvenil või Mörrumil on hinnad rootsi palku arvestades täiesti taskukohased(päevaluba parimal poolil 1-32 maksis 2017.a. Maria Inefalli/reception) andmeil 50 euri), kusjuures lubade süsteem on täiesti paindlik- on nii päeva, kvartali kui ka hooajaload. Kui vaadata ka kasvõi minu koostatud majanduskava, siis ei näe seal mingit seni kehtinust kõrgemat loamaksu, kuigi arvesse on võetud kõik riskid jms. mis sellega kaasneda võiksid. Praegu on nii, et ainus, kes on loa hinna lakke ajanud, on eesti vabariik, kesk. min. ja mingi grupp poolkirjaoskamatuid merikapüüdjaid ise, ma pean silmas just seda päevalubade süsteemi. Ei saa võrrelda võrreldamatuid asju - merikapüüki ja jõekapüüki. Need on kaks täiesti eri asja. Mind see merikapüük rannikujõgedes ei huvita, mind huvitab mis tuleb teha et sisevete jõekaasurkond riigi tekitatud hävingust päästa. See see asi ongi, et iga üks räägib selles, mis on tema huviks ja püüab siis lainedada oma arvamust kogu probleemile. See on ränk eksitus. Juba geoloogiliselt aluspõhjalt on Eesti jõed täiesti erinevad piirkonniti ja järelikult on vaja ka spetsiifiline lähenemine. Siia lisanduvad veel määravalt inimtegurid nagu kraavitamine, süvendamine, allikate ärakuivatamine, reostus moodsate mürkkemikaalidega jne. Paar näidet Rootsi kuulsamalt lõhejõelt Mörrumilt. Tegu on juba keskajast peale riigi omandis oleva jõega, ja sinna müüakse - päevalube(day permit), liikide püüdmise lube(specimen permit), ja hooajalube( long term permit). www.sveaskog.se/en/morrum/on-line-booking/book-fishing-permits/ Sealjuures riik paneb raha, et lõhe ja merika maime asustada. Teine suurem lõhepüügikoht on Dala jõel. Seal maksab hooajaluba 330 euri kui ostad enne hooaja algust ja 380 euri kui ostad pärast hooaja algust. Üle 65 a pensionärid saavad hooajaloa 300 euri eest, Õngitsemisluba maksab 16 euri. Lõhehooajal kõrgpunktis juunis-juulis kui suur lõhe massiliselt jõkke tõuseb, maksab päevaluba täiskasvanule 40 euri, nädalaluba 160 euri. Nii nagu Mörrumis, nii ja Dalälvenis ostetakse luba majandaja kontorist, mitte suvalisest bensujamaamast. Iga püütud kala fikseeritakse eraldi isendi karakteristikatega loale nagu meil nõuka ajal forelliloalegi, mis jätab aluseta praeguste grupi seltsimeeste arvamuse nagu aitaks päevaload väljapüügi täpsustamisele kaasa. Lihtsalt veidi mõtelda on vaja! alvkarlebysportfiske.nu/ Ja arvestada tuleb et keskmine rootsi palk netos on üle 2000 euri.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
19. detsember 2020 10.53 #11364 nipi
Kui kaua hooajaloa eest nendel kahel lõhejõel püüda saab? Dala jõel reeglina algab hooaeg 21 märtsi paiku ja lõpeb oktoobri algul, kudele tõusvat lõhet seal tavaliselt eriti püüda ei saa ja pole ka vaja sest jõgi on nii suur, et sinna tõuseb värske kala juba jaanipäeva paiku ja on hõbedane. Mörrumil algab hooaeg merika tõusu ajal märtsi keskpaiku ja lõpeb oktoobris.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
19. detsember 2020 11.24 #11365 Vertu
Päeva load 40-50 euri ulme kallid ju. Mis see Eesti keskmine neto palk on, tonn ikka vist. Seega Rootsiga võrreldes võiks meil load maksta siis 25 euri päev. Praegu päev 7, kolm päeva 14 euri. Juba selline süsteem et loa saamiseks peab kuhugi kontori eraldi kohale minema, selline asutus tõenäoliselt töötab tööpäeviti päevasel ajal. Suur osa rahvast peaks töölt vabaks võtma end et luba saada. Rääkimata kaugema kandi rahvast. Kiviaeg ütlen selle peale. Eestis ammu läbikäidud etapp, olen ise ka töölt vabaks küsinud et linnaserva Viljanti mt . kontori lõheloa järgi minna. Seisa sabas, ülbe tülpinud näoga ametnik vahib vastu jne. Lugedes sellist jama mis mujal toimub hakka või uskuma et meil siin riigis ainult peenhäälestust vaja.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
19. detsember 2020 12.09 #11366 nipi
Eestis läbikäidud etapp? Eesti pole ju isegi alustanuki veel...Lubade kättesaamiseks kontori kaudu tuleb mõista et loomulikult saab neid ka interneti teel osta.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
19. detsember 2020 12.11 #11367 nipi
Hulgi on soodsam. Nagu ikka. Jaga hooajaluba hooaja kestvuse kohta ära ja näed ise kui palju see soodsam on igasugusest päevaloast...

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
19. detsember 2020 13.00 - 19. detsember 2020 13.09 #11368 nipi
Või võtame siis selle eesti 7 eurise päevaloa forellijõgedele. Senine hooajaluba kestvusega 1 veebruar - 15 september maksis 30 euri. Selle eest said teoreetiliselt käia püüdmas a 225 päeva. Nüüd 7 eurise päevaloa korral saad käia käia vaid 4 päeva rahalises mahus, mis jääb endise hooajaloa raamesse ehk 28 euri. Ülejäänud päevade eest maksad nii et aitab kui tahad püüda rohkem kui neli päeva 7 ja 0,5 kuud kestva hooaja eest! Korrutame läbi, saame teoreetiliseks hinnatõusuks a 1575 euri kõigi hooaja päevade kohta! Muidugi - see on teoreetiline sest ega kõiki hooajapäevi ka kalamees püügil ei käi, aga isegi kui me arvestame et käime ütleme, hooaja kestel püügil a 20-30 päeva, mis oleks ma arvan enamvähem tasakaalustatud hinnang,kui mitte liigagi madal, saame loa kallinemise hinnaks 140- 210 euri hooaja kestel senise 30 euri asemel!
See on ju kirjeldamatu röövimine seda enam et riik pole sisevete forellijõgede heaks teinud mitte midagi.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
19. detsember 2020 14.24 #11369 Vertu
Millega Eesti pole alustanud? Merepunase jõgedele on lube müüdud juba aastaid kui sa juhuslikult ei teadnud. Rootsi hooaja luba tuleb odavam jah, siis käidki terve hooaja ainult ühel jõel. Päevaluba räigelt kallis ikkagi.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
19. detsember 2020 14.31 #11370 Vertu
Lisaks pole Eestis mitmetele merepunase lõikudele üldse mingit lisaluba vaja, püüad tavalise püügiõigusega. Kokkuvõttes ikkagi hoopis soodsam ja mugavam kui Rootsis.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
19. detsember 2020 14.57 #11371 nipi
Et tahad siis jõeforelli hooajal püüda 4 päeva ja ülejäänu eest maksad üle 100 protsendi otsa ja kiidad et oi kui odav?

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
19. detsember 2020 15.14 #11372 Vertu
Eestis on tegelikkuses jõeforelli jõgesid niivõrd palju et kes ei taha, ei pea üldse toda Järvamaa jõeka kaardi soetama. Väga vabalt võib edukalt püüda jõeforelli ka jõgedes kus piisab tavalisest harrastuspüügi õigusest. Eks kohalikel on muidugi jama oma kodujõgede eest rohkem maksta, aga kunagi pole nii et kõik rahul. Tehke ettepanek et see jõeforelli kalastuskaart üldse ära kaoks.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.