Mis toimub Selja jõel??

Varangu sillast ülesvoolu on kohalik maaomanik kuderahu ajal maha võtnud viimased kuusetukad mis veel kummalgi pool jõge alles, lähimad suured palgipuud on 5m kauguselt jõekaldast puhtaks tehtud ja oksahunnikud maha jäetud. Eriti pull on et seda just kuderahu ajal tehtud ja mulle tundub puude vanuse järgi et istutatud nad olid õndsal ENSV ajal ja mingisuguse kaugeleulatuva mõttega. Kui põldude vahel kaugemal juba haugid juba neegriks päevitunud siis sillast kohe ülesvoolu on ju suured kruusast kudeplatsid. Mitte mingit kaitset ei päikese ega lindude eest pole maimule jäetud peale meetriste kuivanud ohakate. Kas selle eest maksamegi 7 rubla kalastuskaardi eest kusagile põhjatusse riigimakku? On mingisugust alust ja kohta sellise teguviisi pärast pöördumiseks?

Üldjuhul kehtib kaldavööndis 10 m veekaisevöönd kus igasugune majadustegevus keelatud. Muidugi võivad keskonnaametnikud anda loa raieks, kuid kudeajal oleks selline tegevus ennekuulmatu. Ja antud lõigul mittesihipärane. Mis muud kui keskonda teavitada. Üldse on raied veekaisevööndid juba igasuguse piiri ületanud

Vastus. Toimus sama, mis läinud aastal Esna jõe ääres. Isegi Postimees kirjutas. JOKK.

Saatsin 1313 meilile teavituse/infopäringu. Näeks kas on ka seekord JOKK.

Seda sigatsemist mis punase kala jõgedel toimub vaadates tekib tunne et võiks kõik Eesti veekogud lagedaks säristada, oleks hea rahulik - pole põhjust jõe äärde minna ja pole mõtet Keskkonnainspektsioonil ka seal ringi tuiata ahingumehi Vitalit ja Meelist taga ajades. Kõigil mõnusam, kala saab ka maximast ja kalamees ei pea raha raiskama varustuse ega kalastuskaartide peale. EKSi mehed saavad ka öösiti kodus naise laste juures istuda.

Olen sarnase murega KKI poole pöördunud ning tegemist ongi JOKK skeemiga. On lubatud teostada sanitaarraiet jõe kallastel ja kui just raie ajal KKI-d välja ei kutsu, siis polegi midagi teha. Tagantjärgi pole võimalik kindlaks teha, et kas tegemist oli ohtliku/haige puuga või mitte. Siinkohal tundub kõik sõltuvat raie läbiviija moraalitundest ja teadlikkusest, et kuidas antud toiming jõe elustikule mõjub.

Mis mõttes ohtliku/haige puuga? Kellele ohtliku? Kukub maha/vette muutub varjepaigaks ju kalale.

Jõel ei käi ju vaid kalamehed ja röövpüüdjad. Leidub ka kanuutajaid, matkajaid jne...

Oma äranägemise järgi ei või seal ikka raiuda, selleks peab ka Keskkonnaameti luba väljastatud olema.
Veekaitseseadus § 121 (1):
...veekogude veekaitsevööndis võib puu- ja põõsarinnet raiuda Keskkonnaameti nõusolekul.

Ja siis tuleb pärast pikka pärimist juurdepääsupiiranguga kaaskiri KKI-st, milles on kirjas:
"Metsateatisega on lubatud raiet teha ka XXX jõe veekaitsevööndis, kuhu metsateatise tingimuste kohaselt oleks pidanud kasvama jätma terveid puid. Raie kontrollimisel selgus, et veekaitsevööndis kasvanud puude raie-eelne sanitaarne seisund ei olnud enam tuvastatav. Eeltoodust tulenevalt puudub Keskkonnainspektsioonil alus algatada väärteomenetlus veeseaduse rikkumises."

Ja kõik on JOKK...

"Ei olnud enam tuvastatav". See ju vaid hilisem otsitud õigustus. Kirjast ju selgub, et kaldakaitsevööndisse antaksegi raielubasid omamata mingitki ettekujutust raiele eelnevast olukorrast kohapeal.

Muide, ka tagantjärgi on võimalik tuvastada kas on vigastatud puid,mida raiuda.Ja ime küll ka trahvi teha nagu Onga jõel kui keskkonnatöötajatele raiest sai teatatud

Minisugune mõistlik aeg on ka päringule vastamisel? Või lükati 1313 meililt otse prükkarisse.

30 päeva peaks olema aega.

Teabenõudele vastatakse 5 tööpäeva jooksul, märgukirjale ja selgitustaotlusele 30 päeva jooksul.

Kirjutasin jah. Ja päris jokk see ju ei olnud. Kõik jääb puuduliku halduse taha. Oleks korralik organisatsiooni haldus, oleks ka kallasrajal toimetamiseks vaja olnud neil pöörduda kalastusklubi vms. poole, oleks kahju olemata.Pole mingit vahet stalinismil ja liberalismil- Möbiuse lehena on neil ühisosa.