Head kudealad asuvad mõni kilomeeter ülesvoolu, sinna kudema tõusvad forellid läinud sügisel arvatavasti ei pääsenud. Ülesvoolu on lõik, kus olen näinud talviti suuri kalu, sel kevadel olen näinud vaid üht alamõõdulist forelli. Ka sellistes kohtades, kus varem kala alati n-ö võtta oli, haigutab tühjus. Huvitav, milline võib olla selliste kopratammide mõju kalade levikule ja arvukusele? Lammutamisest veel nii palju, et muda ja kivivundamendini ma väga ei jõudnudki, vool läks nii võimsaks, et palju ei puudunud allavoolu ujumisest.
Suur töö jah see lõhkumine.Huvitav,et vool kopraid minema ei vii.Huvitav oleks vaadata kiirendatud korras,kuidas koprad tammi teevad suure voolu tingimustes.
Mina olen ühel konkreetsel jõel käinud kopra tamme lõhkumas just sügisel, et kala liikuma saaks. Ja seda viimasel neljal aastal. Mingeid teaduslike järeldusi teha ei saa, aga mulle tundub, et on hästi mõjunud.
Lõhkusin ka naisega Kagus paar a tagasi korraliku kopratammi ära. Seejärel läksime kalale kaheks tunniks. Naastes olid 3 tüüpi juba uuega ühelepoole saamas
13. aprill 2018 16.49 - 13. aprill 2018 21.10#9899Jeekim
Jeekim vastas teemale: Kopratammid
Hästi mäletan kopra Eestisse taasasustamisele järgnenud suure jahikeeluala moodustamist Kehra-Aegviidu-Jäneda-Vetla vahelisel territooriumil, kus oli ka igasugune kala- ja vähipüük täielikult keelatud (vähipüük oli tollal veel igameheõigus). Lisaks kalapüügikeelule oli keelatud heina niitmine jõgedele lähemal kui 10 meetrit, lehtpuude raiumine lähemal kui 150 meetrit. Siis oli tarvis kobrast kaitsta, nüüd tuleb metsa ja jõgesid kopra eest kaitsta.
www.digar.ee/arhiiv/ru/download/218796
Järgnev(ad) kasutaja(d) tänas(id) selle postituse eest: raikoj, Uitaja, STF
Kõige hoogsamalt hakkab kobras tamme ehitama peale kesksuve, kui ka veed on madalseisus. Ka forellipüüdjal saab olema peale 15. septembrit rohkem aega pühenduda kudeteede avamisele. Tavaliselt ongi sügisvihmade toodud veetõus lõpetanud ka kobraste huligaansused.
Kopratammid
