Foorum

file Pärnu jõele vesi peale!

Info
30. juuli 2019 09.27 #10615 nipi

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
30. juuli 2019 12.08 #10616 Jeekim
Ilma loo taustu tundmata ei saa mina sinu vee peale tõmbamise lootusest aru. Ehk seletaksid lahti mõne sõnaga.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
30. juuli 2019 12.37 #10617 nipi
No no näha, et vaja on jõele vesi peale tõmmata, kuna vett jões ju peaaegu pole..

tegu on omajagu siiski ka kalambuuriga. Ühest küljest on teada, et Sindi-Tori piirkonnas oli ka enne Sindi paisu vesi küllalt madal, loodusloolane Fischer on 1791.a. kirjutanud, et Tori kärestikust saab inimene jalgsi üle jõe minna,samas kohas asusid ka lõhetõkked. Seega - vajaks nagu harjumist kohalikel see uus jõe väljanägemine,
teisest küljest on paisulõhkujatel selles suhtes tegu ämbriga, et lubatud 1, 5 m veepiiri taandumisega on vesi taandunud tervelt 20 meetrit...ja see pole enam üldse lõbus, seda on selgelt liiga vähe, ka selleks, et lõhevarud taastuks.
võib ju vaielda selle üle, kas kas vähesed vihmad jms, aga tõsiasi on ju see, et see rohutu maaparandus ja jõgede sirgeks kaevamine on veereziimi nii tohutult rikkunud, et seni kuni tehtut -ja need staliniaegsed kraavid jms on ju õnnetuseks uuesti sisse lükatud - pole heastatud, kipub olema nii, et jõele on ka vesi peale tõmmatud teises mõttes...
Järgnev(ad) kasutaja(d) tänas(id) selle postituse eest: Jeekim

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
30. juuli 2019 12.48 #10618 nipi
St seda on selgelt liiga vähe, st. et vett on selleks liiga vähe, et lõhevarud taastuks.

Maaparanduse põhjustatud veedepressioon võib kesta aastakümneid. Näiteks koeru-tagustel forellijõgedel kestis see 40 aastat, enne kui veereziim Oostriku ja võlingi jõgedes uuesti taastus, ja Pärnu jõestikul saab nüüd jälle oma 30 a oodata, enne kui normaalsest reziimist rääkida saab.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
30. juuli 2019 12.52 #10619 nipi
Enne kui ei ole taastatud Käru, Kolu, Vändra jt lisajõgede veereziimi ja nende meandreid, ei saa me rääkida ka lootusest, et Pärnu jõe looduslik ilme ja veereziim Sindi-Tori lõigul taastuks.Selleni pole aga asjapulkade eestlaslik mõistus veel jõudnud.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
30. juuli 2019 15.27 #10620 scuba
Kas keegi tahab nüüd väita,et Sindi paisu lammutamine vähendas jõe vooluhulka,st mõjutas jõge toidvaid allikaid ja muid lisasid?Ta langetas lokaalselt veetaset ja see ei ole jõe suurust arvestades mingi näitaja.Paiskärestiku kõrgus määrab ära selle milline on lokaalne veetase enne paisu.Kui jõgi oleks oma looduslikus kujus,st poleks iialgi paisutatud olnud.siis oleks veetase veelgi madalam ja vastavalt vool kiirem.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
30. juuli 2019 20.24 #10621 nipi
No see sõltub ju kõik sellest, kas ja kui palju ülevalt poolt vett peale tuleb, kui ikka allikad on ära kuivatatud, jõed kanaliseeritud, nagu Reopalu, Käru, Kolu jne, siis on vesi kevaditi kiire ära voolama ja suveks-sügiseks ei jäägi midagi,

selles ju maaparanduse mõte ongi. Nii et enne kui ei saa nende asjadega korda, ei ole loota, et näeksime seda jõelõiku ütleme nagu nägi Fischer 1791.a.

Asjapulgad ilmselt ka ei teinud korralikke mõõtmistöid eelnevalt, veemõõtepunktid on ju olemas,.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
31. juuli 2019 00.15 #10622 Svennu
Mul maja taga pole veetase jões küll grammigi muutunud seoses paisu hukuga. Vähemalt 10a vaatenurgast ei muutunud siin küll miskit.
Enne seda ma ei tea, kuna ei elanud siin ja veel rohkem enne seda ei elanud mind ennast.
Asun siis umbes-täpselt Tori ja Sindi vahel.

Neid kohalikke, keda paisu mahavõtmine otseselt puudutas, ehk kelle kinnistu kallasrada nihkus või kes üleüldse olid harjunud paisjärve ümbruses/peal liikuma, on ka täpselt kahte leeri - kes ütleb, et jõgi on rikutud ja kes ütleb, et uus olukord on palju ilusam, kui varasem seisva veega haisev bassein.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
31. juuli 2019 06.31 #10623 nipi
Ilusam on kindlasti, kuigi vett vast liigagi vähevõitu.Kivid, kaldad, kased, käärud, kärestikud. Pärnu jõgi on üldse väga ilus just kusagilt keskjooksult alates. Eriti tajub seda kui Emajõe ääres tuiata..

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
31. juuli 2019 06.36 #10624 Vertu
See artikkel on mu meelest ehe näide sellest mida ajakirjandus ei tohiks teha. Paisatakse välja lugu ühepoolse vaatenurgaga, paar vanamutti, kes näevad ainult oma ninaette, hädaldavad ja laimavad. Ülevaadet suurest pildist ei anta.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
31. juuli 2019 07.16 #10625 nipi
By the way- kaevasin kevadel Rootsi Riigiarhiivist välja ühe rootsiaegse majandusasehaldur Strömfeldti kirja, kus räägiti vajadusest tuua Pärnust veeteed pidi sõjalaevastiku materjali Tartusse. St. Pärnu jõe suudmest ülesvoolu, läbi Navesti praegusesse Emajõkke kuni Tartuni välja, Isegi sügavused olid antud. Järeldub, et see paljuräägitud veetee Pärnust Tartusse oli siiski olemas, mis omakorda seletab, miks Pärnu jõe alamjooksu kunagi Emajõeks nimetati...See oli juba kinni kasvamas ja taheti süvendada, et korralikult laevatavaks teha, aga sõda tuli enne peale.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
31. juuli 2019 08.04 #10626 nipi
Just Vikerraadios räägib Tammur, et kuvaks on jäänud kaevud isegi 4 km kaugusel paisust, ja see tuli talle üllatusena.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
31. juuli 2019 08.21 #10627 Vertu
Äkki nähakse lihtsalt head võimalust tasuta uus kaev saada, kes kindlaks teeb palju seal eelmistel aastatel vett olnud on või mille tõttu just nüüd kaev kuivaks jäi.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
31. juuli 2019 09.59 #10628 Jeekim
Rääkides Põhjasõja aegsest jõest tuleks meeles pidada ka seni jätkuvat jääaja järgset maapinna kerkimist merest. Pärnus on Rootsi aja järel kerkinud vähemalt 40 cm ja jõe keskjooksul veelgi rohkem. On tehtud isegi arvestusi, et kunagi väga kauges tulevikus voolab Soome lahe asemel Suur-Neeva jõgi.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
31. juuli 2019 10.27 #10630 nipi
Küsisin kunagiselt kursaõelt, keskaja tundjalt Pärnust pärit Inna Jürjolt, kas tal on ette tulnud andmeid kaubaveo kohta veeteed pidi Pärnust Tartusse, ütles et ei ole,

sellest veeteest on tehtud rootsi ajal isegi kaart, ja näha oli et kõvasti kinni kasvanud.

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.

Info
31. juuli 2019 23.26 #10631 Svennu

Vertu kirjutas: Äkki nähakse lihtsalt head võimalust tasuta uus kaev saada, kes kindlaks teeb palju seal eelmistel aastatel vett olnud on või mille tõttu just nüüd kaev kuivaks jäi.


Kui ma omale maja ehitasin ja sellega koos ka puurkaevu rajasin ilmus aasta pärast välja üks 500m eemal, teispool maanteed elav naabrimees, kes hakkas mind süüdistama, et tal kaev kuivaks jäi, sest ma olevat veesoone puurkaevu rajades tal läbi lõiganud. Ma soovitasin tal tõendid koguda, et just minu puurkaevu tõttu tal kuivus saabus ja seejärel kohtusse pöörduda. Siiani pole hagi tulnud ja ilmselt ei tulegi aga on vägagi tõenäoline, et nüüd on ta ka üks nende seast, kes olukorras uut võimalust näeb :)

4km kaugusel on raske ette kujutada, et paisjärve tõttu kaev kuivale jääb aga mine tea, võibolla tõepoolest. Samas salvkaevud jäävadki põuastel suvedel kuivale - on alati jäänud ja jäävad edaspidigi. Kindlasti on ka Põlvamaal ports salvkaeve, mis täna kuivad on. Selles Sindi paisu süüdistada oleks natukene narr.
Järgnev(ad) kasutaja(d) tänas(id) selle postituse eest: Täpik

Palun Sisene või Loo konto ,et liituda vestlusega.