Feederdamine

Esiteks siis lingid kus mina leidsin selle püügi kohta informatsiooni antud lehekülgedelt:

* www.nupuklubi.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=177&Itemid=28
* www.nupuklubi.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=173&Itemid=28

* Varakevadine topsipüük topsiõngega
www.salmo.ee/et/node/7735?all
www.salmo.ee/et/node/8303?all

* Kevadine topsiõng Suur-Emajõel
www.salmo.ee/et/node/7738?all


Aga neid läbi lugedes ja lisaks ka netist erinevaid videosid selle püügikohta vaadates tekkis minul erinevaid küsimusi

Milliseid rakendusi peale selle toru on võimalik ka kasutada. Endale ei jäänud videosi vaadates silma küll, et keegi kasutab seda toru
Osadel oli kinnitatud kohe pealiinile kahe stopperi vahele, pehmendatud karabiiniga ja oli ka teisi variante.

Nööri või tamiil:
Kas ma sain õigesti aru, et nööri kasutada põhiliselt siis kui püük toimub kaugemalt kaldast ja kui püüad kiirema voolulistel jõgele ( Emajõgi, Pärnu). Ja kas muul ajal kasutada siis tamiili ?

Söödakorv:
Milliseid söödakorve kasutada jõgelel ja milliseid järvedel. Ja mis kaalus need peaksid olema.

Ridvatugi:
Kas saab hakkama ka selle klassikalise V kujulise ridvatoega või tuleks feederdamiseks hankida mingi muu otsaga tugi.

Sump:
Miks jällegi videodes kasutavad pikkasid sumpasid ?

Kahv:
Kas on üldse vajalik ja kui on kui pikk peaks kahv olema ?

Sõel:
Kas see tuleks ka endale muretseda ?

Hetkel ei tule rohkem meelde aga eks teema arendes tuleb küsimusi juurde

Hannes siis palus siiapoole ka vastata.

Esiteks rakendused:


1) line rakendus - võistluspüügil välismaal ainukene lubatud rakendus. Võtt selgelt näha, aga kuna puudub stoperdamine siis puudub isehaakimine ja kõik sõltub õngitseja enda refleksidest ja oskustest. Pealiini katkemisel saab kala täiesti vabaks
2) Loop ring (2 tüüpi - sümeetriline ja a-sümeetriline) - sümeetrilise eesmärk on näidata võttu ja kiire isehaakimine tekitada, a sümeetriline on sisuliselt nagu paternoster ja annab ennem võtust teada ja alles hiljem tekib isehaakumine.
3) paternoster - tonkarakenduse laadne - korv kinnitatud liini lõppu ja lips kinitatud pealiinile
4) inline - vähe kasutatakse eestis, kuid sarnane line rakendusele.

Nöör ja tamiil.
Oleneb tamiilist - feedri tamiilid enemasti piisavalt väikese venivusega ja kui võtta kallimad ja profi omad siis nende venivus on veel väiksem ja on väga ligilähedale nöörile juba.
Nööri eelis on pikkadel maadel, kus nöör suudab paremini võttu edastada. Kuid on nööril minujaoks ka mitmeid miinuseid :
1) shockleadrit tuleb kasutada - kui sõlme korralikult ei tee võib segama hakata ja probleeme põhjustada. Lisaks kui 0,08/0,010 nööriga viskad raskemat raskust siis võib heal juhul sul näpust tüki ka ära võtta.
2) korvikadu võib olla suurem - jah kuigi nöör peaks olema tugevam kui tamiil siis nööriga pole mina suutnud korvi "hüppama panna" ja sellest ajast kui liikusin taas tamiilile on korvide kadu olnud null

Emajõel 0,18/0,20 tamiiliga saab kenasti hakkama. Pärnus kaugemalt püüdes on nöör jällegi parem. - ehksiis mõelmad võiks olemas olla.

Söödakorvid
Eks söödakorvid ole jällegi kuidas kellelegi - rusikareegel ütleb, et söödakorvi raskus peab olema selline,e t põhjas ei liiguks, kuid samas kõige kergem. Paremad korvid on "tiibadega" - Vegas, Feedersport, Akara, Fox - need võimaldavad korvil kohe kerimise alguses pinnale "lennata" ja tänu sellele väheneb jällegi ka kinni jäämise oht. Söödakorvi suurus oleneb kalade võtu aktiivsusest - sissesöötmisel kasutada suurema mahuga korve.

Ridvatugi
Personaalne eelsitus täisti - kes mida kasutab - mina kasutan tavalist "pulga" moodi asja:


Sump
Võistlusmääruses on enamasti määratletud ära kui pikk sump peab olema - isiklikult kasutan võistlus määrusega sumpa (4m) - mida rohkem vees seda õnnelikumad kalad on. Ja juhul kui kallas on kõrge/aeglaselt läheb sügavamaks on rohkem sumpa vees ja jälle kaladel parem.

Kahv
Kahva eesmärk on ikka kala kiiremini ja turvalisemalt kätte saada. Palju äraminekuid timub just sellistel maadel, kus kala on kohe-kohe käes. Kahv on nagu käe pikendus. Lisaks kui lohistad kala madalas vees/liivapeal võid kala vigastada (kivid rannas, klaasikillud jne).
Võistlustel kasutatakse pikemaid kahvasi 4+m - niisamapüügil oleks 3m kahv täitsa piisav.

Sõel
Sõel on söödategemisel vägagi tervitatav abimees - esiteks olenevalt kohast küs püüda saab suurema fraksiooni ja osakesed välja sõeluda, et oleks ühtlasem ning pärast sööda valmis segamisit uuesti läbi sõelduda, et sööt jääks ühtlasem jälle ja õhulisem.

Kuna minu teadmised feederdamisest võivad olla lünklikud siis ehk Kasutaja "madis" võib veel mind täiendada ja lisaseletusi anda.

Vot kus oli vastus....väga sisukas ja info rohke,sai nii mõndagi teada

Ja siit tulebgi välja kahe foorumis vahel
Nii, et peaks siis vahetma hetkel poolil oleva nööri tamiili vastu. Aga ming hakkas kummitama veel see, et kui stoperdad selle tamiili kauguse poolil oleva "klipi" külge kas siis peaks muretsema, et ritv või tamiil/nöör katki läheb ?

Tamiiliga on lihtne clippida.
nööriga peaks olema shockleader vahel (eriti veel kui kaugelt püük). Väikese maaga ja üliõrnalt visates saad veel hakkama, aga muidu viskad katki ainult.

Katsetamises peitub võlu

Siis peaks muretsems tamiili.. ei raatsi vist selle shockleaderiga tegeleda

Aga kus kohast oleks soovitatav feederdamiseks vajalikku varustust soetada : söödad, sumbad, kahva jm kraam.
Ise mul jäi silma sumpade ja kahvade poolest bobo neti pood.
Ja mis oleks sellised põhilised abivahendid mis peaks olema ikka feederdajal olemas ?
Lisaks veel selline küsimus kuidas ööseks ridva ots nähtavaks teha ?

Kuna ma otseselt ei esinda ühtegi poodi siis sealt kust aad vajalikud asjad

sump peaks olema suure silmaga ja raskemate rõngastega, et jões kenasti oleks ja end kokku ei voldiks. Kahv ka piisavalt suure silmusega, et vees paremini libseks.

Abivahenditest - lipsusiduja oleks hea asi, korralikud lipsutamiilid (fluorocarvon soovitavalt), hunnik konkse 10-14 suuruses.

Öösel saad ridvaotsa nähtavaks valguspulkadega - osadel on "XS" kinnitused olemas (valguspulkadel siis) ja clipivad kenasti otsa külge.

Tamiili kasutamine vähe kiiremas ja sügavamas voolus tähendab ka suuremaid raskuseid. Sita võtu puhul see suuremate raskuste loopimine kala võtule halvasti ei mõju?

Minule on pigem jäänud mulje, et nööri voolu tõmme on suurem kui tamiilil.
Käraveres teisest kaldast püüdes 70*g korvi ja 0,20 tamiiliga sai kõik seisma sinna kus vaja.

Ja eks kala püük ei ole alati sügavas vaid pigem randi peal ja korvi kaalud sellega ei pea olema nii rasked.

Sissesöötmine on alati suurema korviga (10-20 viset). Edaspidi paned juba väiksema korv ja kui võtt peaks üliaktiivne olema siis piisaks sisuliselt 1cm2 söödast iga viske ajal. Kui kala ikka all ei ole siis see pommitamine vees midagi ei muuda, kui vastupidi võib vahepeal hoopis kala juurde tuua

Aga milliseid söödatopsi kujundust ( kinninse otsaga, plastist, peenest võrgus ja paljude teiste seast milline valida ) ja ka muidugi kui rasket eelistada nt Emajões, sügavas/madalas vees, jões, järves ?

Emajõel ikka lahtisemad korvid- sööt võiks ikka 3-4 minutiga välja joosta.
Plastist või võrguga vahet pole. Tiibadega korvid on head, kuna tõusevad kiiremini pinnale.

Järves mängib rolli juba see, et millise södöaga tegu on, kas krunt sööt, pilve sööt jne - ja sellest olenevalt korv valida.

Kui juba söötade peale teema liikus siis millise firma söötasid eelistada? ja lisaks ka sööda lisandidest, milliseid kasutada millal ja mis kalale
Kalastuskeskuse õpitoa videos rääkis üks feederaja melassis mis peaks kalade seedimis kiirendama kas peale selle ka on mingisuguseid sööda lisandeid mis nö söögiisu tõstavad ?

Melass vedelal kujul on 50/50 asi - järves aktiivsema söödaga püüdes siis võib teha sööta vähem aktiivsemaks.
Sarnased asjad melassile on betaiin ja copra melass.

Söötade kohapealt on puhas katsetamise asi :
esiteks mis on kättesaadav
mis on taskukohane
mille kvaliteet on stabiilne

Paljudel odavsöötadel on probleemiks see, et nende koostisosad pole päris stabiilsed ja võivad varieeruda päris palju. Lisaks paljud söödad eesti väga kallid ja ülehinnatud (Sensas).

Aga eestis firmad mis töötavad:
Marcel (MVDE)
Sensas (teatud seeriad)
Dynamite baits (Teatud seeriad)
Mondial
Browning
Stil
Traper

neid kindlasti on veel aga ei tule pähe või ei ole kasutanud.
Lisandid on ka katsetamise asjad, kuna võivad erineda veekogult veekogule.

Aga millal peaks kasutama taolisi söödalisandeid nagu näiteks tutti fruttit ? Ja kuidas muuta sööt vähem aktiivsemaks ?

Isiklikult tutti-frutit ei kasuta aga nurule ja latikale soojemal ajal sobib kenasti, ka peaks linaskile sobima.

Sööta saab vähem aktiivsemaks vastavate liimidega, mida saab lisada söödale siis ka saviga ning vedela melassiga - primaarsemad asjad mis hetkel kohe pähe torkavad - muidugi kui kasutada ka vähem aktiivsemat sööta.

Kas te kasutate siis, neid säästevastsete vedelikku ja usside oma sööda ahvatlevmaks muutmiseks ? Või kasutate hoopis mingeid muud vedelikke söödal,kui üldse kasutate.