Viimased saagid

Voh (Y) see on hea mõte. Räägitakse, et muda maitse tal on aga eks ikka oma suu on kunn. Aga anna ikka teada, siis kui kõlbab siis mine või ise püüdma Pilti pole kogrest?

Pilt siin

Välgumihkli järgi saab suurusest umbes aimu.

to Raido: Teinekord kui jälle kokresid välja kangutad, siis jäta nad ellu ja pane kodus mingisse suurde tünni või vanni paariks päevaks puhtasse vette ujuma. Siis peaks muda maitse ära kaduma. Kudas su suitsutamine muidu õnnestus?

Jätan meelde ja proovin järgi selle nipi (beer)

Aga suitsutama pole veel hakanud, varsti panen protsessi käima.

Minu suurim hõbekoger oli kilo ja 89 grammi (kaalutud taadeldud täppiskaaluga), aga see pole point. Oluline on see, et nii rasvast ja maitsvat kala polegi vist elus varem (ega hiljem - see juhtus 2 aastat tagasi) söönud. Naine praadis ta lihtsalt läbi ja siis hautas täiendavalt väheses vist juustukastmes. Ei mingit mudamaitset. Küll tuleb märkida tõe huvides, et tegemist oli nn merekogrega, ehkki saadud jõest.

Nii, kogred suitsutatud ja ära söödud. Mulje oli nii positiivne, et kui täna veel ilm lubab siis ilmselt taas ridvaga kaldale vehkima.

Kuigi kõige selle jutu peale, mida varem kokredest kuulnud olen, oli eelarvamus juba enne olemas ja sööma hakates ootasin mudamaitset, ei olnud tollest mitte jälgegi. Väga maitsev, pehme ja mahlane liha (Y) Maitses mulle, elukaaslasele ja eriti kassile.

Lisainfoks veel nii palju, et nood suured kogred olid püütud Haapsalu Väikesest Viigist, kus on selge ja puhas vesi. Sealt püütud kokrede kõrvale läksid suitsuahju ka mõned väiksemad pisut mudasemast kohast püütud kogred ja neid süües tajusin küll mingit kerget kõrvalmaitset, kuid see oli nii väike, et ei seganud üldse.