showcase riba kalamehed

Kes natukenegi spinningut loopinud, teavad, kui kohmakas on jäiga ridvaga pisikest lanti lennutada. Kui harrastad pisemate peibutistega püüki, oled kindlasti kuulnud UL varustusest. UL ("ultralight") ehk "ultra kerge" all peetakse silmas püügikomplekti, mis koosneb väikese testiga spinninguridvast, väiksemast rullist, peenest jõhvist ja kergetest lantidest. Eestis kasutatakse sellist varustust peamiset jõeforelli-, ahvena- ja turvapüügiks.

Meie jõgede kallastel püüdes on UL ritv keskmiselt 1,6-2,1 m pikkune. Leidub jõekamehi, kes püüavad ka 2,4 m ridvaga, kuid nii pikk ritv nõuab võsas ettevaatliku liikumist. Positiivse poole pealt ulatub pikem kenasti vee kohale langevate oksade-põõsaste vahelt läbi ja viskama pääseb mugavamalt. Paadist püüdes võib ritv vabalt 2,4 m ja ka pikem olla. UL ridva test on keskmiselt 0-7 g. Veidi raskemate lantide puhul võib maksimaalne test olla ka 10 g kandis.

 trout

Selle 18,3 kg forelli püüdis Rip Collins UL varustusega 1992 aastal. Tamiili tõmbetugevus oli vaid 1,8 kg!


Kuna ritv on kerge ja peenike, peab ka rull sellega kokku sobima. 1,60 m UL ridvale ei ole mõtet panna võimsa siduriga mererulli - see viib ridva tasakaalust välja ning rikub püügi ära. Rulli suurus Shimano skaalas võiks olla maksimaalselt 2500.

Ostes rulli või ritva, peaksid analüüsima komplekti kokkupanduna. Hinnata tuleb ridva ja rulli kogukaalu ning ridva tasakaalustatust.

Jõhv vali nii peenike, millega püüda julged. Mida peenemat kasutad, seda täpsemalt ja kaugemale landid lendavad. Tamiilide läbimõõdud on 0,15-0,22 mm ja nöörid 0,04-0,10 mm.

Landid on UL püügil väga kerged (1-7 g) ja neid on kõikvõimalikke erinevaid: karvatuustidest micro-jerkideni.

Kui paljud kalamehed on vähe kangema varustuse puhul harjunud kala jõuga paati kerima, siis UL püük nõuab peenemat kalaga "mängimist". Kontrolli alati, et sidur oleks parajalt peale keeratud ning väsitamisel ei läheks liin lõdvaks. Hoia ritvaots üleval, et väsitamise ajal ritv rohkem tööd teeks. Jõepüügil on vees peidukohti, kuhu kala põgeneda tahab ja katsu kala ridvaotsaga nendest kohtadest mööda juhtida.

Suure haugi väsitamine UL varustusega


Ära tõsta kala ridvaga kaldale, kui ta just pisikene ei ole. See on üks levinumaid vigasid, mida algajad teevad. Mingi varustuse komponent (jõhv, ridvaots, landilõks) võib lihtsalt puruneda ja nii jääd kalast ilma. Kahlamispükste olemasolul mine vette järgi ja võta kala käega veest välja. Kui kahlakaid ei ole, juhi kala sellisesse kohta, kust ulatad ta käega välja võtma. Kui kahv on käepärast, on kala väljavõtmine kõige lihtsam.

Väikestel jõgedel püük nõuab head visketäpsust. Täpseks viskeks saad hea asendi, kui nõjatud kergelt ettepoole ja toetad mõlemad jalad kindlalt maha - siis ei kao tasakaal ja keha on viske ajal paigas. Ära viska jõuga, vaid püüa rakendada ridva painet. Seda on võimalik harjutada peensusteni, näiteks nagu alloleval videol:


Kodus võid harjutada ka nipsuga viset. Pealtnäha on see lihtne, kuid tegelikuses tahab harjutamist. Nipsuga vise on nendeks olukordadeks, kus taimestik segab kaarega viset. Kuna jõeforelli püügil on selliseid olukordasid palju, siis teinekord võib just nipsuga vise "kolli" koju tuua. Visketehnika näide:


Kui püüad avatud veekogul, tuul on vastu ning allatuult viskamiseks püügikohta vahetada ei saa, siis viska pigem külje pealt (analoogne liigutus nagu löök pesapallis). Loomulikult tuleb siis kasuks ka landi vahetamine veidi raskema vastu.

Ultralight kalapüük ei mitte ainult efektiivne, kuid ka põnev ja väljakutseid esitav püügiviis. Ja kui juhuslikult haarab pisikest lanti suur haug, kelle väsitamine peenikese ridva ja jõhviga kestab terve igaviku, on hiljem rääkida üks tore kalapüügijutt.


 

Artikli kirjutamisel olid abiks erinevad internetimaterjalid.

Kalaportaal, 2015